Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Selle aasta istutushooaja staar on kask appeared first on Metsaühistu.

Hiljuti arutleti nendel teemadel põllumajanduskoja teadusnõukoja kokkusaamisel. Sel arutelul tunnetasin – ja põhjendatult – taas põllumeeste teatavat skepsist või isegi hirmu metsastamise ees. Ehk võiks püüda näha selles hoopis võimalust?

Maast kui ressursist

Küllap suurim hirm ongi selles, et maa on piiratud ressurss. Maast saadavatele hüvedele on inimestel väga erinevad ootused. Seda nii eri maaomanike kui ka huvirühmade seisukohast.

Põllumajandustootjad väljendavad põhjendatult oma muret piiratud maaressursi üle, sest konkurents on tihe. Samuti on meil ajalooliselt põllumajanduslikku maad olnud oluliselt rohkem kui praegu. Põhjuseid, miks see nii on, leidub mitu. Näiteks põllumajandusliku tootmise efektiivsemaks muutumine, globaalsemad turud, nõukogude pärand või 1990. aastate maareform koos üleminekuga turumajanduse põhimõtetele.

Eestis on viimase saja aasta jooksul metsamaad pidevalt lisandunud ja just põllumajanduslikus kasutuses oleva maa arvelt. Aga samuti on tootlikuma metsamaa lisandumises oma roll eelmise sajandi kestel rajatud kuivendussüsteemidel. Seega kogu „metsade vohamist“ ei saa põllumajandusmaa kadumise arvele ka panna.

Hinnangud seinast seina

Väga palju on spekuleeritud maa hulga üle, mis metsastamiseks Eestis praegu veel sobilik võiks olla. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 hektarit looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050.

2019. aastal analüüsis Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri (SMI), Eesti looduse infosüsteemi ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemit ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on kokku umbes 160 000 hektarit.

Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemit SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on antud SMI 2010. aasta andmete alusel, mille järgi sobiks metsastamiseks kokku 90 000 hektarit. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 hektarit. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastatavad maad eraomandis. SMI järgi on meil veel lisaks 64 000 hektarit põõsastikke.

Aastas lisandub 500 hektarit

Maakasutuse ja selle muutumise kohta on ka põllumajandusega seotud uuringuid. Näiteks valmis maaülikoolis hiljuti analüüs põllumajandusliku maakasutuse muutustest sõltuvalt erinevatest sotsiaalmajanduslikest suundumustest. Ka selles analüüsis oli üks läbiv põhimõte, et kasutamata põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine jätkub tempoga 500 hektarit aastas.

Täiesti omaette valdkond on maakasutuse juures sügavate turvasmuldade teema, mille aktiivne põllumajanduslik kasutamine on kliimapoliitiliselt omakorda üks vähemsoositud tegevusi. Nii soovitatakse ka maaülikooli uuringus, et teatud ulatuses on asjakohane ka püsirohumaa all olevate turvasmuldadega põllumassiivide metsastamine.

Eesti üldpindala jagunemine maakategooriatena (osakaal Eesti pindalast, %)

Samuti on maaülikooli uuringus hulk soovitusi. Üks lihtsamaid on see, et looduslikku metsastumist ei peaks ilmtingimata ära hoidma. Siiski rõhutan, et sellistel puhkudel on alati oluline jälgida, milliste liikidega see metsastumine toimub. Kui ala pelgalt võsastub (kasvavad remmelgad, toomingas vmt) või uueneb vähemväärtuslike liikidega (näiteks hall lepp), siis oleks mõistlik omanikul sekkuda.

Näiteks mineraalmuldadel on kindlasti süsiniku sidumine suurem ning kui seal kasvavad kasvukohale sobilikud ja tootlikumad liigid (arukask, kuusk, mänd), on süsiniku sidumine kindlasti suurem.

Eelnevalt sai juba välja toodud, et metsastumine ei pruugi kliimapoliitiliselt ega kinnisasja tulevikuväärtust arvestades olla kõige parem lahendus. Natukene läbimõeldum toimetamine, ennekõike liigilist koosseisu arvestades, annab kindlasti pikemas perspektiivis paremaid tulemusi.

Uuringud on näidanud, et endistel põllumaadel laiuvad kaasikud võivad olla väga produktiivsed. See tähendab, et hoogsas kasvueas seovad nad hästi süsinikku, vanemas eas on nad head süsinikutalletajad ja nendest saadavast puidust on võimalik valmistada maksimaalselt kestvustooteid, mis omakorda seda seotud süsinikku „kinni hoiavad“.

Seega on üheks aspektiks istutamise ja metsade rajamisega seonduvalt teadlikkus. See tähendab oskust hinnata kasvukoha tingimusi ja selle põhjal teha valik, milliste liikidega ja millist tüüpi istutusmaterjaliga tööle asuda. Samuti kas ja kuidas korraldada maapinna ettevalmistamine istutuseks. Ei tohi unustada, et need valikud ja otsused on pikaajalise mõjuga!

Toidutootmine olgu prioriteet

Teine oluline aspekt on paratamatult see, et mitte igale poole ei ole paslik ega ka lubatud istutada või metsa rajada. Iga objekti puhul tuleb vaadata ja hinnata, kuidas leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel. Toiduga varustatus ja toidujulgeolek on üha rohkem päevakorras ning peame arvestama, et vajame viljakat põllumaad, et oma inimestele toitu toota. Ma usun ja loodan, et sellele vastuvaidlejaid enam ei ole.

Selleks, et väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsta, on riigis olemas või väljatöötamisel mitmed hoovad. Aastaid tagasi püüti väärtuslikule põllumaale tagada seadusega eraldi kaitse. Praegu on aga see eelnõu takerduma jäänud. Kaitseta see maa siiski ei ole, sest planeerimisseaduse alusel koostatavate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute üks ülesanne on väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Tegelikult tehakse seda juba ka planeeringute kõrgematel tasemetel ehk maakonnaplaneeringutes ja üleriigilises planeeringus.

Märkimist väärib kindlasti see, et põllumajandusliku maa metsastumise ja ka metsastamise puhul ei ole tegemist maakasutuse pöördumatu muutusega. Piirkonniti on viimastest oluliselt ohtlikumad hoopis taristuobjektide laienemine ja arendustegevus. Betooni või asfaldi peal toitu toota on paraku võimatu. Võimalus metsamaad põllumaaks teha ja maa viljakust taas toidu tootmiseks kasutada siiski säilib.

Metsastamine kui võimalus

Kas metsastamisest või lihtsalt puude istutamisest võiks tekkida ka väljund või võimalus põllumeestele? Eelnevalt välja toodud maaülikooli analüüsi üks soovitus on näiteks see, et põllumajandustootjad võiks teadliku puude istutamise või metsade rajamise kaudu tasakaalustada oma ettevõtte heitkoguseid.

Samuti võiks selliste tegevustega arvestada rohestamise juures. Euroopa Komisjon toob välja, et rohestamise toetus on abiks põllumajandustootjatele, kes võtavad kasutusele või järgivad põllumajandustavasid, mis aitavad saavutada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärke.

Üheks tavaks, mida tuleb järgida, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu. Need on maa-alad, näiteks puud, hekid või kesa, mis parandavad elurikkust ja elupaiku. Teadlik puude istutamine (sh hekiks) ja metsastamine aitab neid nõudeid täita. Sealjuures on mõistlik arvestada rohealade ja rohevõrgustiku sidususega. Sellised rohestamise tegevused võiksid olla enim eelistatud aladel, kus rohevõrgustiku sidusus on vilets või keskmine.

Sellise analüüsi on riik tegelikult ka ära teinud. Projekti ELME käigus koostati rohevõrgustiku analüüs ja sellekohane planeerimisjuhend ehk meil on olemas head tööriistad, et puude istutamise ja metsastamise tegevusi targalt ja läbimõeldult kavandada ja juhtida.

Ühistud haaravad initsiatiivi

Oleme SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil juba rohkem kui aasta tegelenud puude istutamise ja metsade rajamise koostööplatvormi loomisega. Toome kokku metsataimede istutamisse panustada soovivad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvad maatükid, et istutada uusi puid ja rajada uut metsa.

Lühikese katsefaasi jooksul oleme kasvama pannud üle 4200 puu ja oleme liitunud ka Euroopa kolme miljardi puu initsiatiiviga.

Uue metsa rajamise koostöö­platvorm annab kõikidele osapooltele oma väljundi ja väärtuse. Selle tulemusel tuleb Eestisse süsinikku aktiivselt siduvat maad juurde, ilma et ohustatud saaks meie toidujulgeolek. Pigem vastupidi, võiksime püüelda aktiivse koostöö poole nii, et ka põllumeestel ja tootjatel tekiks sellest lisaväärtust.

Metsaühistu tegevjuhi Priit Põllumäe artikkel ilmus algselt Põllumehe Teataja keskkonnas.

The post Metsastamine ei ole tont, keda karta appeared first on Metsaühistu.

Eestis on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel 28% põllumajandusmaad, s.o rohkem kui 1,2 mln ha. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava kohaselt on kasutatavat põllumajandusmaad u 1 mln ha, mis jaguneb omakorda haritavaks põllumaaks (~700 000 ha) ja püsirohumaaks. Haritavat põllumaad on seejuures viimase 12–13 aasta jooksul lisandunud 100 000 ha jagu. Metsamaad on meil viimastel aastakümnetel lisandunud u 80 000–90 000 ha, peamiselt rohu- ja põllumaade arvelt. SMI andmetel on meil lisaks 64 000 ha põõsastikke. Maakasutuse muutumine on mingis mõttes paratamatu. Ajaloos on metsa muudetud põlluks ja teatud aegadel on mets taas endistel põllumaadel võimust võtnud. On aga ka pöördumatuid muutusi. Hiljutises maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna uuringus, mille koostasid Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool, on välja toodud, et võrreldes 1990. aastaga olime 2019. aastaks kaotanud asustusaladele üle 19 000 ha maatulundusmaad.

Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur SMI, Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemust ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemust SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel sobiks metsastamiseks kokku 90 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.

Metsastamise seosed LULUCF-i, maamaksu ja rendituluga

Metsastamine võib olla vastuolusid tekitav. Samas on ka LULUCF-i uuringu aruandes välja toodud, et kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest (sh metsamaal), vaid tuleb panustada ka heite vähendamisse. Seda mitte ainult teistes LULUCF-i kategooriates, vaid kõikjal. Rõhutatakse, et arvestama peab sotsiaalmajanduslike mõjudega, mis eeldavad kompromisse eri eesmärkide vahel. Teatud tunnustega maade metsastamine võib olla hea kompromiss, kuidas soodustada pikemas perspektiivis suuremat LULUCF-i sektori süsiniku sidumist.

Sellised tunnused võivad olla näiteks mulla tüüp (turvasmuldadel maad), maade suurus (väikesed lahustükid, kus maa harimine on keeruline) või asukoht (suurematest teedest ja asustusest kaugemad põllumajandusmaad). Näiteks on LULUCF-i uuringus välja toodud, et turvasmuldade harimine moodustab ligi 40% põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitest ja metsastamine aitaks neid heitkoguseid vähendada. Samas tuleb jääda realistlikuks ja tõdeda, et lõputult me metsamaaga süsinikku lukku panna ei saa, saame seda vaid talletada ja sedagi piiratud ulatuses. Loodusseadused on ka LULUCF-i arvestusreeglitest tugevamad.

ÜPP strateegiakavas on välja toodud, et PRIA andmetel oli 2018. aastal renditud põllumajandusmaade osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast ligi 68%. See tähendab, et paljude eraomanike jaoks on põllumajandusmaa rent üks võimalik tuluallikas. Värskelt ilmunud maa-ameti maa maksustamishinna analüüs näitas, et maa väärtus on viimase paari aastakümnega tõusnud kümme korda. See tähendab, et ligi kümne aasta pärast võib maamaks olla umbes kahekordne.

Maamaks ja metsastamine: kuidas nad on seotud?

Mõningased leevendusmeetmed maamaksu tõusule on seadusega küll ette nähtud. Näiteks on maksumäärasid seadusega vähendatud 2,5 kuni 5 korda. Lisaks on seadusega seatud maamaksule kasvupiirang: maamaks ei suurene rohkem kui 10% aastas. Sõltumata nendest leevendusmeetmetest võib eeldada, et pikas perspektiivis maamaks suureneb. Praegu on paljudel juhtudel väiksemad põllumajandusmaa tükid kasutada antud kas tasuta või minimaalse renditasu eest. Juhul, kui vahepeal maa rendihind samas tempos ei tõuse, siis väheneb oluliselt renditootlus, mis paneb väiksemaid maaomanikke mõtlema alternatiivide peale. Metsastamine võib olla üks neist.

Kas, mida ja kuidas metsastada

Eestis on väärtuslik põllumajandusmaa kaitstud kohalike üldplaneeringutega, sest just neis määratakse sellise maa kaitse- ja kasutustingimused. Praegu käib aktiivne üldplaneeringute koostamine ja vähemalt eelnõu tasemel on olemas suurem osa omavalitsuste üldplaneeringutest. Rahandusministeerium arendab üleriigilist ühtset planeeringute andmekogu, mis koondab kõik kehtestatud planeeringud ja mille alusel saab veenduda, et ei metsastata väärtuslikku põllumaad. Kõik see tagab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ja annab võimaluse metsastamiseks just maadel, mis ei ole sobilikud põllumajanduslikuks tootmiseks, aga on sobilikud metsa kasvatamiseks.

Kasutusest välja jäänud põllumajandusmaade metsastamiseks on erinevaid võimalusi. Ennekõike tuleb lähtuda kasvukoha tingimustest (veerežiim ja mullaviljakus) ning maaomaniku soovist.

Arukask passib hästi metsastamiseks

Üheks sobilikumaks võimaluseks on siiski hinnatud metsastamist arukasega. Lehtpuud on juuremädanike suhtes okaspuudest kindlamad ja noores eas ka kiiremakasvulisemad. Arukask on valgusnõudlik puuliik, kasvades peamiselt esimeses rindes. Kliima suhtes on arukask vähenõudlik ja külmakindel. Samas on kasepuit kasutatav väga laia spektriga toodete tegemisel. Kuna valdavalt on metsastatavatel aladel tugev rohukasv, siis on mõistlik kasutada ennekõike suuremaid istikuid (0,5 m ja suuremad), et tagada kasvueelis rohttaimede ees ja lihtsustada esimeste aastate hooldustöid. Puid võib istutada sõltuvalt puuliigist, istutusmaterjali ja maa omadustest 1200–1400 tk/ha kohta.

Võrreldes loodusliku metsastumisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum. Esiteks on võimalik istutada alale sobilikul hulgal taimi, teiseks on istutusmaterjal kvaliteetsem ja seega kiirema kasvuga. Kiirem kasv tähendab intensiivsemat süsiniku sidumist. Metsamaa näitel on Keskkonnaagentuuri arvutused näidanud, et inimese poolt uuendatud okaspuu puistutes võib raieringi keskmisena olla tagavara suurem u 27 m³ hektari kohta. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO₂ varu hektari kohta 32 tonni suurem võrreldes puistuga, mis on jäetud looduslikule uuenemisele. Samamoodi on see ka metsastatava maaga, kus süsiniku sidumine ja talletumine on efektiivsem, kui seda on teadlikult metsastatud. Võrreldes metsade uuendamisega on metsastamise mõju süsiniku täiendavale sidumisele aga mitu korda suurem.

Metsaühistud püüavad osapooli kokku tuua

Piirkondlikud metsaühistud arendavad oma liikmetele välja uusi võimalusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töötame välja aja- ja asjakohast taristut metsade rajamise ja süsiniku sidumise koostööplatvormi ellu kutsumiseks. Koostöö hõlmaks erasektorit (eri ettevõtted ja organisatsioonid), maaomanikke ja piirkondlikke ühistuid. Tulemuseks on veebilahendus, mille kaudu maaomanikud saavad edastada sooviavaldusi mõne oma maatüki metsastamiseks. Metsaühistu kaubamärgi all tegutsevad piirkondlikud ühistud aitavad korraldada vajalikud tööd, sh maapinna ettevalmistuse, taimede hankimise ja istutamise. Ettevõtted, kes soovivad metsastamist toetada, saavad platvormil selle võimaluse, sh ülevaate sellest, kui palju, mida ja kuhu istutati.

Esimesed edukad katsetused erainitsiatiivil toimiva metsastamise toetamiseks on meil tehtud. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel väärtuslike puistute kasvatamise kohta on ühistutes samuti olemas.

Priit Põllumäe artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.