Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

Vajaduse selle töö järele tingib loodus – nimelt kasvavad rohttaimed puutaimedest kiiremini, kuna nad kasutavad tõhusamalt vett, soojust ja niiskust. Suuremas ohus on eelkõige valgusnõudlikud puuliigid (kask ja mänd) ning viljakatele kasvukohtadele istutatud puud, aga tähelepanuta ei tohi jätta ka kuuske ning kehvema mullaga kasvukohti. Tähelepanelikum peab olema potitaime või väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Hooldust vajab ka looduslikult uuenenud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka enne istutamist tehtud töödest ja istutusalal varem kasvanud puistust. Nimelt vajavad vähem hooldust korralikult ette valmistatud (mineraliseerutud) maapinnale istutatud taimed ja alad, kus raiutud puistu oli saavutanud küpsuse. Seal on vähem alusmetsa ja esialgu ka rohttaimi vähem.

Metsakultuuri hooldus tähendab eelkõige puutaimede ümber kasvava rohu tõrjumist. Seda tehakse tallates või niites ning esimene hooldus tulekski ette võtta suvel, kui rohi on juba kasvujõu saavutanud. Kui on põuaaeg, siis tasub rohutõrje edasi lükata, sest valgustingimuste järsk muutus võib kasu asemel kahju teha.

Tõrju rohtu tallates

Suvist kultuurihooldust ette võttes ei tasu metsaomanikul kohe võsalõikajat kaasa võttagi. Rohttaimede niitmisest efektiivsem on nende tallamine, sest niidetud heina asemel kasvab kiiresti uus rohi. Heaks abivahendiks on kerge reha või ka lihtne kepp, millega saab heina puu ümbert enne tallamist maha vajutada.

Kui aga metsaomanikul on siiski suur soov kasutada hooldusel võsalõikajat-trimmerit, peab ta olema väga ettevaatlik, et mitte kogemata ka istutatud puutaime maha ei niidaks. Praktika näitab, et see võib väga kergesti juhtuda.

Kultuurihooldust tehes on oluline, et puhastatud oleks noore puu ümbrus, kogu metsalal puhtaks niita pole vaja. Suur töö võib hoopiski karuteene teha. Kogemused näitavad, et metsaloomad tulevad parema meelega maiustama puhtaks niidetud alale, seega kasvab nii oluliselt ulukikahjustuste oht.

Hoolt vajavad kõik puuliigid

Kuigi suuremat hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid nagu mänd ja kask, ei tohi ka varju taluvat kuusetaime jätta rohu sisse. Kuna kuuske istutatakse enamasti viljakatesse kasvukohtadesse, on seal ka rohu kasv kiirem ning lõpptulemusena võib rohi väikesed kuusekesed lihtalt ära lämmatada. Nii et rohutõrjet vajab kuuskki.

Mändi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vähenõudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Kindlasti tuleb vabastada männitaimed heina alla mattumisest. Männitaimed on võrreldes kuusetaimega vastuvõtlikumad ka erinevatele seenhaigustele. Kui taimed jäävad rohtu ja see hääbudes neile peale langeb, saavad seenhaigused kasvuks-arenemiseks head tingimused. Hooldatud taime ümber liikuv õhk vähendab seenhaiguseohtu.

Ka kasetaimed vajavad hoolikat hooldust, sest lisaks valgusepuudusele ähvardab neid tihedas rohus veelgi hädaohte. Rohtukasvanud kasekultuurides suureneb putukkahjustuste oht. Rohus elavad tirdid munevad hilissuvel noore kasetaime tüvele, tehes sinna väikese haavandi. Selle kaudu võib taim nakatuda seenhaigusesse. Kui tugev putukkahjustus ja seenhaiguste levik kokku langevad, võib puutaim ka hukkuda. Kasetaimedele võib tihedas rohus kahju teha ka võrsepõletik – sellegi tekitajad toimetavad soojas ja niiskes keskkonnas.

Ära unusta taotleda ka toetust

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri (lisaks ka kultuuri rajamise aastal) hooldamiseks on võimalik taotleda toetust, mille suuruseks on sel aastal 96 eurot hektari kohta. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub sügisel.

Abi saad Metsaühistust

Kui sul endal pole aega või võimalust kultuurihooldusega tegeleda, siis seda tööd saad tellida ka Metsaühistust. Selleks võta ühendust oma Metsaühistuga ning anna oma soovist teada. Leia omale lähim ühistu.

The post Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Käib metsa uuendamise toetuse taotlemine appeared first on Metsaühistu.

Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuud. Nii kaitsed kuuski võimalike külmakahjustuste eest. Lehtpuude võrastik takistab soojuse väljakiirgamist, mille tulemusel ei lange temperatuur esimeste öökülmadega alla 0 kraadi.
Kui Sul kasvab männikultuur, siis sealt raiu hooldusel täielikult välja kõik kasvama hakanud haavapuud. Nii kaitsed mände, sest haab vahendab männile haigusi (männi-pigiroostet).

Kas teadsid, et kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda ka toetust? Küsi nõu lähimast Metsaühistust!

Noorte metsataimede ümbert tuleb rohi maha tallata või eemaldada. 

Valgustusraie.

Veidi vanemates noorendikes tee valgustusraiet. See on vajalik, et tulevikus kasvaks seal just selliste puudega mets, nagu soovid. Lisaks saavad valgustusraie järel kasvama jäetud puud rohkem valgust ja toitaineid. Valgustusraiet planeeri varakult, arvesse võta ka metsa kasvukohatüüpi ja just seda, milliste puudega metsa soovid kasvatada.

Valgustusraieealine puistu (vanusega 5 kuni 20 aastat) on tavaliselt väga tihe – hektaril võib kasvada isegi kuni 50 000 puud! Kõik puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo on aeglane.

Valgustusraie männinoorendikus.

Raiel metsa koosseisu kujundades jäta kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Seda tööd võiks võrrelda rohimisega. Soovitame kahele-kolmele ruutmeetrile jätta kasvama üks puu.

Langetatud puud võid jätta langile või välja vedada. Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Arvesta, et valgustusraiete järel tuleb puistus teha ka harvendusraieid.

Metsaühistu aitab.

Nõu saamiseks, vajalike tööde planeerimiseks ja tegemiseks pöördu lähima Metsaühistu poole.

NB! Metsaühistu nõuanne ilmus ka õppelehes Sinu Mets nr. 47.

The post Sügisel tuleb metsa hooldada! appeared first on Metsaühistu.