„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.

Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Metsaühistu üks suurimaid metsataimede müüjaid. Metsaühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde. Sel aastal osales ühishankes üle kahekümne metsaühistu kõigist Eesti piirkondadest.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Istutamisel eelistavad erametsaomanikud traditsioonilist avajuurset metsataime. Ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle poole (avajuurseid taimi 55%, potitaimi 45%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Eriti paistab avajuurse taime eelistus välja kuusetaimede puhul, millest kaks kolmandikku olid avajuursed. Ka männitaimede puhul soovivad metsaomanikud istutada avajuurseid taimi, kuid neid praegu veel turul piisavalt ei ole. Seepärast moodustasid männitaimede mahust 76% potitaimed.

Oluliselt on kasvanud erametsomanike huvi ka männikärsaka kaitseks vahatatud taimede vastu. Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle poole miljoni vahatud taime (ligikaudu 380 tuhat kuuse- ja 160 tuhat männitaime). See on üle kahe korra rohkem kui läinud aastal (240 tuhat vahatud kuusetaime). Vahatud männitaimed olid sel kevadel saadaval esmakordselt.

Metssaühistu kevadises metsataimede ühishankes suurenes ka kodumaiste taimede osakaal. Kui eelmisel aastal oli kodumaisi taimi pool kogu taimekogusest, siis sel aastal on kodumaiste taimede osa juba üle 60%. Hetkel on peamiselt avajuurse kuuse järele nõudlus suurem kui kodumaised taimetootjad seda pakuvad ning seetõttu tuli importida neid lõunanaabrite juurest. Siiski on loota, et pooleteist-kahe aasta pärast on Metsaühistu koostööpartnerite kodumaised taimemahud sellised, mis katavad metsaomanike vajadused täielikult.

Metsaühistu metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivate koostööpartneritega.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.
 

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsaühistu kevadine istutusmaht oli rekordiline appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär sõnas, et mitmete taimesortimentide mahud on praeguseks juba läbi müüdud. Keskühistu Eramets tegeleb praegu lisataimede hankimisega. Metsaomanikud, kes soovivad kevadel metsa uuendada, aga ei ole veel metsaühistule oma taimesoovidest teada andnud, ei pruugi soovitud liigis ja mahus taimi enam saada. Siiski tasub võimalikult kiiresti oma soovidest metsaühistule teada anda, sest lootust on leida lisataimi. Samuti kujuneb nii ülevaade vajalikust puutaimede lisakogusest. Kõik taimede soovijad kantakse ootejärjekorda ning lisataimede saamisel on soovijad juba teada.

Priit Jõeäär soovitab kõigil metsaomanikel mõelda metsauuenduse peale juba varakult. „Metsa uuendamise peale peab mõtlema juba sügisel. Veelgi parem oleks koos raiete planeerimisega planeerida ka uuendus ja tellimus esitada metsaühistule esimesel võimalusel,“ sõnas Jõeäär.

Palgimets saab alguse pisitillukestest puukestest.

Jaanuarikuu keskpaiga seisuga on metsaühistute kaudu tellitud ligikaudu 3,45 miljonit taime. Aasta tagasi oli samal ajal taimetellimuste üldarv ligi pool miljonit taime vähem ja kevadel pandi ühistellimuse tulemusena meie metsadesse kasvama 3,3 miljonit metsataime.

Erametsaomanike seas on jätkuvalt kõige populaarsemaks puuliigiks kuusk, mille erinevaid istikuid (avajuurne taim, potitaim, vahatatud kuusetaim) on tellitud ühtekokku üle 2,6 miljoni. Männitaimede arv ulatub pea 500 tuhandeni, vähemal määral on tellitud ka kase- ning sanglepataimi.

The post Kevadiste metsataimede järele on nõudlus ülisuur appeared first on Metsaühistu.