Metsateatis maksab 30€

Alates 1. juulist 2024 jõustub säte, millega erametsaomanikud peavad tasuma metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu suuruses 30 €. Puudutab see teatiseid, mis on esitatud raadamise ja uuendusraie kohta. Seega ei pea riigilõivu maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel. Siin tuleb aga arvestada, et riigilõivu makstakse läbivaatamise eest, ehk riigilõivu tasumine ei tähenda seda, et esitatud uuendusraie metsateatis saab kindlasti lubava otsuse. Kui kavandatav tegevus on Keskkonnaameti hinnangul kehtivate seadustega vastuolus, siis saab läbivaadatav teatis endiselt eitava vastuse. Seaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris või registreerimisest keeldumist. Kui aga riigilõiv jääb tasumata, siis pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest registris, muutub metsateatis kehtetuks.

Maksab esitaja

Tuleb rõhutada, et riigilõivu maksekohustus tekib metsateatise esitajal. Vastavalt metsaseadusele võib metsateatist esitada nii omanik või ka tema volitatud esindaja. Kui füüsilisest isikust metsaomanik esitab uuendusraie teatise oma kinnisasjale, siis on tema ka riigilõivu tasuja. Kui aga füüsilisest isikust erametsaomanik on volitanud mõnd kolmandat isikut (naabrimeest, mõne ettevõtte esindajat), siis üldjoontes tekib riigilõivu maksmise kohustus samuti sel kolmandal isikul. Alloleval jooniselt saab ülevaate enamlevinud maksekohustuse tekkimise võimalustest.

Viide: Jaanus Kala 2024 ülevaate põhjal

Muutub raietöödega alustamise kord

Alates 1. juulist esitatud metsateatisega muutub ka raietöödega alustamise kord. Nimelt võib raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Selle kümne päeva jooksul on õigus esitatud metsateatis vaidlustada. Samas on see võimalus sisuliselt varemgi olemas olnud.

Soovitused ja tähelepanekud

Esmalt tuleb öelda, et nn kährikud on juba nende muudatuste raames aktiviseerunud. Metsaühistusse on jõudnud mitmed teated ostjatest ja pakkujatest, kes helistavad erametsaomanikele hirmujuttudega, kuidas peatselt on teatis tasuline ja vaidlustatav ning mõistlik on kiirelt nendega tehing ära teha. Vaidlustatavust selgitatakse sellega, et nüüd muutub ka töödega alustamise õigus ehk raietöödega saab alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Teoreetiliselt on tõesti võimalik, et vahepealsel ajal keegi vaidlustab metsaomaniku esitatud metsateatise. Nagu ütlesime, siis sisuliselt on see võimalus varemgi olemas olnud.

Kui omanikuna on Sul plaanis mingit metsaosa uuendusraietega majandada, siis on mõistlik kaaluda teatise esitamist veel juunikuu jooksul. Küll aga tuleb arvestada, et selle teatise kehtivus on 12 kuud, sest pikem kehtivus jõustub samaaegselt riigilõivuga. Nimelt on alates 1. juulist esitatud metsateatistega õigus raietöid teha 24 kuu jooksul praeguse 12 kuu asemel. Aga siis tuleb arvestada ka riigilõivu maksmise kohustusega. Täpsemat nõu nii metsateatise esitamise kui ka raietööde korraldamise ja puidumüügi osas saad oma koduühistust.

Viide

[1] https://metsauhistu.ee/metsaomanike-esindajad-on-metsateatiste-maksustamise-vastu/

The post Alates 1. juulist on metsateatis tasuline appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (ühtlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, päritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused.

Andmed metsaregistrisse tulevad mitmest allikast, üheks neist on metsateatised, millega erametsaomanikud peavad riiki informeerima kavandatavast metsaraiest, metsauuendamisest või metsakahjustustest. Metsateatiste esitamise kohustus kehtib aastast 1995.

Keskkonnaagentuuri andmetel on praegu metsaregistris andmed ligikaudu 2 miljoni hektari metsamaa kohta ehk siis andmeid leiab sealt 86% metsmaa kohta. Andmeid erametsamaade kohta on registris ligikaudu miljoni hektari ulatuses, samas üle kahesaja tuhande hektari kohta on andmed vanemad kui kümme aastat.

Olulisemaks metsaregistri andemete allikaks on aga metsade inventeerimise andmed. Erametsaomanike metsade inventeerimist teevad litsentseeritud metsakorraldajad, töö käigus kogutakse mitmesuguseid metsa iseloomustavaid andmeid, mis lõpuks jõuavad a metsaregistrisse. Kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu metsaregistris on paljudele metsaomanikele oluline, alates 2009. aastast on see oluline mitmete raiete tegemises ja toetuste taotlemiseks. Metsakorraldustööde litsents on antud 49-le ettevõttele üle Eesti, andmed nende kohta on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Metsa inventeerimise protsess algab metsaomaniku soovist seda teha. Metsakorraldaja tutvub seejärel metsaomandi kohta olemasolevate andmetega ning kogub neid juurde – metsas kohapeal ja teistest dokumentidest. Kui andmed koos, edastab ta need metsaregistrile. Keskkonnaagentuur kontrollib kõiki registrisse esitatud andmeid, kümnendik kontrollimistest toimub kohapeal metsas. Kindlasti kontrollitakse looduses neid inventeerimisandmeid, mis tunduvad olevat vastuolus olemasolevate ortofotodega.

Paljud andmed metsade kohta on metsaregistri avaliku rakenduse kaudu nähtavad kõigile huvilistele. Nii saab igaüks vaadata, kas mingi metsamaa puhul on tegemist era- või riigimetsaga ja kas antud maatükil kehtivad mingid piirangud, näiteks looduskaitselised. Riigimetsa puhul on võimalik vaadata ka metsa takseerandmeid, nagu puidutagavara, rinnaspindala, juurdekasv jne. Erametsade puhul niipalju avalikke andmeid pole, eelkõige on mitteavalikud olulised metsa majandusandmed, samuti omaniku andmed.

Erametsa kohta näeb kõiki andmeid juhul, kui omanik ise on andmed metsa kohta avalikuks muutnud. Senini oli see kohustuslik juhul, kui metsaomanik soovis esitada metsateatist elektrooniliste kanalite kaudu otse metsaregistrisse. Metsaseaduse muudatuste järgi andmete avalikustamise nõue aga kaob.

Esimesest septembrist hakkasid kehtime mitmed metsaseaduse muudatused, nii mõnedki neist on seotud ka metsaregistriga. Nii on erametsaomanikel jätkuvalt võimalus esitada metsaregistrisse elektrooniliste kanalite kaudu metsateatis, mille suhtes toimub esmalt automaatkontroll. Nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja Keskkonnaameti hinnangut.

Metsaregistri teemakaardid

Üheks metsaregistri võibolla veel vähetuntud rakenduseks on võimalus vaadata teemakaardilt võimalikke uuendusraiete, sh lageraiete piirkondi. Sealjuures peab aga vaataja arvestama sellega, et teemakaart kajastab viimaste inventeerimiste andmeid ning teemakaart ei arvesta ka metsaseaduses ettenähtud piirangutega (näiteks kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala ja naaberala uuenemine).

Seepärast tuleb meeles pidada, et metsaregistri teemakaardi andmed ei anna mingit alust uuendusraiete tegemiseks ja kavandamiseks, tegu on vaid informatiivsete andmetega.
Teemakaardi ja tegeliku elu andmed ei pruugi ka kokku langeda, näiteks võib olla kaardil kujutatud mets olla looduses juba kadunud. Eriti palju võib selliseid juhtumeid ette tulla Valgamaal, mida räsis aastatagune torm. Kui metsala kohta pole uusi inventeerimisandmeid registris olemas, ongi võimalus vastuolude tekkimiseks.

Värskemad andmed on aga leitavad ortofotolt, kus metsatundjatele leidub palju infot. Selgelt on näha raiutud alad, näiteks on lehtpuumets oluliselt heledam kui okaspuumets.

Metsaregistri avaliku vaatega saab tutvuda aadressil register.metsad.ee/avalik ja metsateatise esitamiseks aitab vajadusel metsateatise-esitamise-kasutusjuhend.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Põllumehe Teataja, selle ja teiste maaeluteemaliste artiklitega saate tutvuda aadressil pollumeheteataja.ee.

The post Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas appeared first on Metsaühistu.

Mõnda aega püsinud lumi andis märku, et nüüd peaks kultuuri hooldus olema juba tehtud. Loodetavasti olid metsomanikud eriti tähelepanelikud noorte metsataimede puhul ja niitsid või sõtkusid kõrge rohu taimede ümbert ära. Kui peaks veel lund tulema, vaalub niitmata rohi taime peale ja selle tulemusena tekivad hallitus ja seenhaigused, mis hävitavad taimed.

Toimunud on ka suurem lehelangemine ning enamus metsa on raagus. See tähendab, et õige aeg on teha valgustusraiet. Seda tööd on parem teha raagus metsas, kui puude lehed ei varja enam vaadet. Samas tuleb kaasikus hooldusraiet tehes silmas pidada, et raagus puude puhul tükib väiksemate kogemustega töötegija jätma alles rohkem puid kui vaja. Siin kohal tasuks meelde tuletada Soomest pärit õpetust – kui vaatad harvendatud raagus kaasikut ja arvad, et natuke palju sai puid võetud, siis tegelikult oled vähe võtnud! Raagus kased lihtsalt paistavad vähem ruumi võtvat kui tegelikult võtavad. Arvestada tuleb ka seda, et maha sadanud lumi raskendab töö tegemist.

Hooldusraiet saab teha ka masinaga.

Esimesed külmad annavad aga märku sellest, et tuleb valmistuda talviste lankide lõikamiseks, mis vajavad tööde tegemiseks külmund pinnast. Ilm on muidugi heitlik ja pikaajalised prognoosid erinevad, kuid loodame siiski, et tuleb ka külma ja maapind muutub kandvaks.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta.

Raietööd nõuavad hoolsat planeerimist. Kui veel nädal tagasi oli lumi maas ja maa külmav, siis praegune sula muudab ka pinna pehmeks.

Omanikud, kelle metsades on metsise kaitseala, peavad meeles pidama, et seal peavad raietööd olema tehtud 31 jaanuariks ja materjal tuleb välja vedada külmund pinnasega.

Meeles tuleb pidada ka seda, et paras aeg on tellida ära metsataimed järgmise aasta kevadeks. Hilinejad võivad ilma jääda! Ja ka toetuste tähtajad lähenevad. 1. detsembriks tuleb esitada metsauuendus ja 15. detsembriks metsamajanduskava toetuse taotlused.

The post Enne talve tuleb metsas teha nii mõndagi! appeared first on Metsaühistu.

Enamasti on tormijärgsed koristustööd seotud oluliselt suuremate kuludega ja ettenägematute probleemidega kui raied, mis on pikka aega ette planeeritud ja mida teostatakse korrapärase majandamise käigus. Seetõttu on metsaomanikel enne töödega alustamist tarvis hoolikalt kalkuleerida ja planeerida, kuidas töid korraldada ning läbi viia nii, et lõppkulud ja -kahjud võimalikult väikesed oleksid. Arvesse tuleks võtta ka võimalust, et tänaste tormikahjustuste kõrvaldamiseks on tagasiulatuvalt võimalik tuleval aastal Euroopa Liidu nn „Metsameetmest“ taotleda selleks toetust.

Kas aga „Metsameetme“ toetust, mille maksimaalne määr on 830 €/ha (füüsilisele isikule peale tulumaksu kinnipidamist 664 €/ha) kahjustuste kõrvaldamiseks kasutada, jääb iga metsaomaniku enda otsustada. Miks peaks iga metsaomanik enne hoolikalt toetuse kasutamise või kasutamata jätmise võimaluse läbi kaaluma, selgub allpool praktilise näite varal.

Toetust puudutava küsimusega pöördus Põlvamaa Metsaühistu poole ühistu liige, kellel oli tormis kannatada saanud raieküps kasvav mets kahel hektaril, tagavaraga ligikaudu 500 tihumeetrit. Koos Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesiga vaadati üle ja tehti arvutused erinevate võimaluste kohta kahjustuste kõrvaldamiseks sh nõuded, mis võimaldaksid tuleval aastal tagasiulatuvalt toetust taotleda.

Selgus, et kui metsaomanik soovib taotleda toetust, peab ta arvestama toetuse nõudega, et tal tuleb ise sõlmida leping raietöid teostava ettevõttega ja lepingu alusel ka töö eest ise tasuda. Arvestades, et tormimurru käigus kahjustatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse keskmine turuhind koos käibemaksuga on 16,8 €/tm, oleksid metsaomanikule ülestöötamise kulud seega kokku 8400 eurot, millest käibemaks moodustaks 1400 eurot. Maksimaalse toetuse taotlemise määra alusel oleks sellisel juhul füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik ligikaudu pooleteist aasta pärast saada kahe hektari kahjustuste kõrvaldamiseks toetust peale tulumaksu mahaarvamist 1328 eurot. 

Olukorras, kus füüsilisest isikust metsaomanik ise tellib raieteenuseteenuse, tuleb tal tasuda ka osutatud teenuse hinna sees olev käibemaksu osa (näites 1400 €). Erinevalt metsaühistu poolt pakutavale raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tehtavale raiele, kus käibemaksu koormis jääb raiet teostava ettevõtte kanda, on toetust taotledes metsaomaniku kulud isegi arvutuslikult 72 euro võrra suuremad.

Koos läbi vaadanud ja arutanud erinevad võimalused kahjude likvideerimiseks, otsustas ka eelnevalt metsaühistu poolt raiete tegemise kogemusi omav metsaühistu liige loobuda toetuse taotlemisest ja sõlmida metsaühistuga raieõiguse võõrandamise leping

Ka Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok rõhutab, et otsuse langetamisele peab eelnema põhjalik mõttetöö. „See, kas metsaomanik taotleb kahjustuste kõrvaldamiseks toetust, tuleb kindlasti põhjalikult läbi vaagida. Aga hoolimata tulumaksuga maksustamisest tasuks samast meetmest uue metsa rajamiseks toetust küsida küll. Nimelt on võrreldes siseriikliku metsauuendamise toetusega metsameetmes toetuse määrad suuremad ja mõneti suurem lootus toetust saada. Pole saladus, et siseriiklikus metsauuendamise meetmes ei jätku toetusraha kõigile nõuetepärastele taotlejatele juba pikemat aega.“

Metsaomanikule oluline!

„Metsameetmest“ toetuse taotlemiseks peab metsaomanik täpselt järgima toetuse nõudeid. Enne metsas tööde alustamist tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis, millel märgitakse ka kahjustuste põhjus, meie näites torm. Sellele järgneb metsateatise menetlemine ning ekspertiis – tegu on aegavõtva protsessiga, kuna Keskkonnaameti töötajaid on vähe, praegune torm langes puhkuste perioodile ning ka ekspertiis võtab oma aja. Samas on aga ajafaktor metsaomaniku jaoks oluline, kuna ootamise käigus puit ju rikneb.

Teiseks tuleb töötegija leidmiseks võtta hinnapakkumised – kui tööde maksumus jääb alla 5000 euro (käibemaksuta), siis ühelt pakkujalt, kui summa on üle viie tuhande (käibemaksuta), siis kolmelt. Olukord on praegu aga selline, et torm tegi hulga kahju nii riigi- kui erametsas ja metsamaterjali ülestöötajatel on tööjärg pikalt ees. Nii võib kolme võrreldava pakkumise saamine kujuneda erametsaomanikule tõeliseks probleemiks, kuna ettevõtted pole huvitatud kahjustuste üle vaatamisest vaid selleks, et teha hinnapakkumine. Arvestada tuleb ka sellega, et tuulemurru koristamisele kulub hulgaliselt rohkem aega ja tööd kui tavalisele raiele. Seega on ka töö hind kõrgem.

Seega – et taotleda metsas kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde osaliseks hüvitamiseks toetust, tuleb metsaomanikul olla väga tähelepanelik. Tööde tegijaks peab olema hanke tulemusel selgunud parim (ehk odavaima hinna) pakkuja, kelle töö kvaliteet ei pruugi olla metsomaniku jaoks piisav. Ja kuna peaaegu kõik metsandusfirmad on valdavalt käibemaksukohuslased, tuleb metsaomanikul tasuda ka käibemaks.
Lisaks saab toetust taotleda alles tuleval aastal (kogemustele tuginedes võib ennustada, et ilmselt juunikuus) ning kuna kogu protsess on pikk, jõuab toetus metsaomanikuni alles aasta lõpuks.

Meeles tuleb pidada ka seda, et toetus metsameetmest on mõeldud eelkõige uue metsa rajamiseks! Tormikahjude likvideerimiseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka uue metsa rajamiseks.

METSAMEETME (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse) tingimused:

• Metsamaa peab olema inventeeritud;
• kahjustuste kohta peab olema tehtud metsakaitseekspertiis;
• metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha;
• kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt 20% katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb;
• kahjustus võib olla toimunud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
• toetust peab taotlema ka uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerumiseks.

The post Tormikahjustuste likvideerimine – toetusega või ilma? appeared first on Metsaühistu.

Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal tegutsevast metsaühistust Minu Mets sõnas, et nende piirkond – Aravete kant – jäi tormi keskmest napilt kõrvale. „Siit viis-kuus kilomeetrit põhja poole oli aga päris hull möll, lisaks katustele ja korstnatele lõhkus ka metsa. Ilmselt kõik metsaomanikud pole veel asjaga kursiski,“ rääkis Läll. Ja soovitas kõigil metsaomanikel oma metsad üle kontrollida ning tormikahjustuste korral tegutsema hakata.

Ka Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson, kelle tormikogemused pärinevad eelmisest aastast, soovitab metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib pöörduda abi saamiseks lähimasse metsaühistusse,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib alles siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik. Küll aga peab ise metsas tööd tehes olema väga ettevaatlik ja järgima ohutusnõudeid. Eriti ohtlikud on paindes ja risti-rästi langenud puud.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut.

The post Torm kahjustas metsa. Mida teha? appeared first on Metsaühistu.