Teistel teemadel detsembri numbris:

• Puiduhindade tõusu mõjust metsatöödele
• Kuuse-kooreüraskitest
• Eesti metsade seisust
• Intervjuu 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Detsember 2022 appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu eristub selgelt

Kõige olulisem erinevus ja põhimõtteline eripära meie Metsaühistutes on see, et tegemist on omanike enda loodud ühendusega, mitte ettevõttega, kelle eesmärk on ärikasum. Metsaühistud (ühe erandiga) tegutsevad mittetulundusühingute vormis, mille liikmeteks (ja omanikeks) on metsaomanikud ise. Samuti on metsaomanikud ka ühistute kliendid, kes kasutavad mitmesuguseid teenuseid. Nii ongi metsaomanikel võimalik ühel ajal tarbida oma metsa majandamiseks erinevaid teenuseid ning soovi korral võimalik osaleda ka ühistu asjade otsustamisel. Metsaühistu eesmärk ei ole mitte ärikasum, vaid metsaomanike huvide eest seismine. „Meie tänases ühistulises koostöövõrgustikus on kaheksa piirkondlikku metsaühistut, kes on kokku leppinud ühtses teenuste ja toimimise kvaliteedistandardis. Samuti oleme visuaalselt eristuvad. See kõik on olnud vajalik, et olla veelgi rohkem näoga metsaomaniku suunas ning eristuda metsafirmadest ja nii mõnestki pseudoühistust, kus liikme huvide kõrval domineerivad muud ärihuvid“ sõnab keskühistu tegevjuht Priit Põllumäe.

Metsaühistuga läbi terve metsa arengutsükli

Meie piirkondlikud Metsaühistud suudavad oma erametsaomanikest liikmetele pakkuda kõiki metsamajandamise teenuseid: korraldamine, kasutamine, kasvatamine, kaitsmine. Kesksel kohal on muidu nõustamine ja toetuste taotlemine. Näiteks toimub erametsaomanike individuaalne ja grupinõustamine osaliselt riigi toel. Selleks on metsaühistutes riigi toetuse abil tööl konsulendid, kelle ülesanne ongi metsaomanikke nõustada. Seega ei pea erametsaomanikud esmase nõu saamiseks reeglina ise täiendavaid kulutusi tegema. Ei otseselt, ega ka peidetud kujul. Igal juhul tasub alati uurida, kuidas piirkondlike ühistute liikmeskond on ühistu sees oma nõustamise korra kehtestanud.

Nõustamise ja kontoritöö kõrval tegeletakse aga ka metsade majandamisega. Piirkondlikud ühistud aitavad taimede ühishanke korras omanikul soetada vajaminevad metsataimed, need vajaduse ja soovi korral istutada ja hooldada. Nooremates metsades aidatakse korraldada vajalikud hooldusraied, et noorendikust kujuneks väärtuslik tulevikumets. Samuti on ühistutes tööl metsameistrid, kes aitavad ühistu liikmeid raietööde ja puidu müügiga. Seega ei ole oluline, kui suur või millises arengujärgus on parasjagu mets ise – kõik vajalikud teenused läbi terve metsapõlve saab omanik oma piirkondlikkust ühistust kätte.

Kus on minu Metsaühistu?

Meie Metsaühistud on kasvanud päris suurteks ning arenenud tublideks ja tegusateks. Ühistuid on meie ühises koostöövõrgustikus palju ning võimalus on leida omale sobivaim – kas metsa asukoha või enda igapäevase elukoha järgi. Tänaseks on meie metsaomanike võrgustikus enam kui 6400 liiget, kellel metsa alates mõnest hektarist lõpetades mõnesajaga. Mistahes metsa puudutavatele küsimustele saavad nad vastused just oma Metsaühistust.

Tule liitu Sinagi!
Leia lähima ühistu kontaktid → metsauhistu.ee/kontaktid

The post Metsaühistu ei ole kasumit nooliv firma vaid omanike ühendus appeared first on Metsaühistu.

Kui Sinu Mets sulle postkasti ei jõua, saad lugeda elektroonset versioon allpool.

Teistel teemadel juuni numbris:

• Üheksa korda mõõda, üks kord lõika ehk kas müüa oma metsamaad või raieõigust?
• 10 harvem esinevat vääriselupaiga tunnusliiki
• Mida peab teadma metsa mullast ja mullakaitsest
• Metsainvestor Peetri järgmised sammud oma raha kasvatamiseks
• Kändude töötlemisest suvisel raietöödel
• Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Juuni 2021 appeared first on Metsaühistu.

Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Metsaühistu.