Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistust võiks rääkida ka kui Eesti ühest noorimast ühistust – selle nime all tegutsetakse ju alles 2014. aasta maist. Kuid tegelikult toimus tookord lihtsalt nimevahetus ning Iisaku Metsaühistust saigi Virumaa Metsaühistu. „Päris alguses, 2001. aastal oli Iisaku Metsaühistu vallapõhine. Kuid nüüd on ajad edasi läinud, metsaomanikke on ühistus üle terve maakonna ja et nimi peegeldaks tegelikku olukorda, muutsimegi nime ära,“ räägib ühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse. Praeguse seisuga on ühistus ligi kolm- ja poolsada metsaomanikku, kellele kuulub üle keheksa ja poole tuhande hektari metsa.

Virumaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldaja. Pildil hetk võsasae koolituselt.

Lehtse nendib, et ühistu areng on toimunud rahulikult, metsaomanike liitumine ühistuga on olnud võrdlemisi stabiilne. „Eks muidugi liitumine kasvas, kui ühistusse kuulumine tõi endaga kaasa soodustusi toetuste saamisel, kuid peamine liitumise ajend on ikkagi olnud metsaomanike arusaam, et ühiselt ühistus koos tegutsedes võidavad kõik. Ühistegevus on üks Virumaa Metsaühistu põhilisi eesmärke, nii oleme me ka Keskühistu Eramets asutajate hulgas ning liitusime ka ühistute ühise Metsaühistu kaubamärgiga. Üheskoos oleme tugevamad,“ kinnitab Lehtse.

Virumaast ja metsandusest rääkides ei saa mitte kuidagi mööda energiapuidu teemast. Paljuräägitud Eesti Energia Auvere elektrijaam on lähedal. Vastuseks küsimusele, et kas Ida-Virumaal võetakse kogu olemasolev mets maha ja aetakse elektrijaamas ahju, hakkab Lehtse kõigepealt naerma, siis aga ohkab raskelt. „Teema on tõsine, aga sellest aru saamiseks peab vaatama seda, mis puiduturul toimub. Madalakvaliteedilist puitu pole lihtsalt kuhugi panna. Aga metsast ainult palki ei saa. Kuidagi tuleb ka see ära kasutada ja puidu põletamine energia saamiseks oleks üks võimalikke viise, kuidas metsaomanik saaks oma puidu eest veidigi raha. Samas on palgi ja energiapuidu hinnad niivõrd erinevad, et kartus, nagu hakataks kvaliteetset palki elektrijaamas põletama, on absurdne. Ega siis metsaomanik ka rumal ole,“ rõhutab Lehtse.

Energiapuidust rääkides viitab Lehtse ka sellele, et praegu on hakkimiseks sobiliku puidu koondamine ja virnastamine „riskiäri“. „Siin mõned metsaomanikud ikka teevad neid hunnikuid, et aasta pärast need ära hakkida. Aga kellelgi ei ole kindlust, kas keegi seda ka ostab ja kas sellest mingitki tulu saab. Jah, head lahendust olukorrale pole,“ on Viktor Lehtse murelik.

Virumaa Metsaühistu toob õppepäevadele alati midagi uut. Seekord on selleks väike, harvendustöödeks sobiv harvester.

Rõõmsamad toonid on Viktor Lehtse jutust tuntavad aga siis, kui kõne all on ühistu igapäevane tegevus ja tulevik. „Põhimõtteliselt võib öelda, et meie ühistust saab metsaomanik kõiki vajalikke teenuseid – nõustamisest ja puidu müügist uue metsa rajamiseni. Praegugi käib meil istutushooajaks valmistumine.“

Tulevikku vaatab Virumaa Metsaühistu optimistlikult. „Metsas ei saa päeva- või aastakaupa tegutseda,“ räägib Lehtse. „Nii on ka ühistuga – vaatame pikemalt ette. Päriselt maha pole maetud ka see mõte, et kogu Virumaal võiks olla üks metsaühistu. Oleme ka Rakvere meestega seda arutanud, aga eks aeg näitab. Samas Soomes on seda teed mindud – ühistud liituvad, muutuvad suuremaks ja tugevamaks. Praegu toetab riik ühistuid, aga kui see peaks lõppema, tuleb endal hakkama saada. Liigume sinna suunas!“

The post Virumaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu pikaaegse tegevjuhi ja praeguse juhatuse liikme Lauri Salumäe sõnul on Metsaühistu® kaubamärgiga liitumine ühistu jaoks loogiline samm. „Et olemas olla, selleks peab pidevalt edasi arenema. Hetkel tundub, et kaubamärgiga liitumine sobib Rakvere Metsaühistu arendustegevusega,“ rääkis Salumäe. Ta lisas, et olulisi muutusi metsaühistu igapäevatöös ühise kaubamärgi kasutuselevõtt endaga kaasa ei too. „Rakvere Metsaühistul on kõrged nõudmised metsandusele, meil on näiteks olemas FSC sertifikaat ja seetõttu pole vaja teha muudatusi oma töös.“

Metsaühistu® kaubamärgi projektijuhi Priit Põllumäe sõnul on kaubamärgi kasutusloa andmisel üks olulisemaid kriteeriume vastavus ühistute kvaliteedistandardile. „Rakvere Metsaühistu puhul oli üsna kiiresti selge, et nende tegevus standardile vastab. Kuna nende teenuste valik on lai, oli ka positiivne otsus üksmeelne,“ rääkis Põllumäe. Tema sõnul pole aga töö kaubamärgi kasutuselevõtu osas sellega Rakvere Metsaühistu jaoks veel lõppenud, ees seisab nii ühistu sisemise töökorralduse kooskõlastamine kaubamärgi nõuetega kui ka uue visuaalse identiteedi kasutuselevõtmine.

Tänase seisuga on ühise kaubamärgi alla koondunud juba seitse ühistut – Läänemaa Metsaühistu, Põhja-Eesti Metsaühistu, Virumaa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Põlvamaa Metsaühistu ja värskeimana Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistusse ühendab 530 metsaomanikku, kellele kuulub ühtekokku 14708 hektarit metsamaad. Rakvere Metsaühistu on asutatud 10. detsembril 1992. aastal, olles praegu vanim tegutsev metsaühistu Eestis. Aastast 2000 tegutseb Rakvere Metsaühistu tulundusühistu vormis. 2005 aastal sõnastas juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse siiani ka oma praktikas.

Ühise kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on huvi tundnud veel ühistuid, infot kaubamärgi kasutuselevõtmise tingimuste ja liitumisega seonduva kohta saab kaubamärgi valdajalt. Kaubamärgiga liitumine on avatud kõigile teenuste kvaliteedistandardile vastavale ning muid kaubamärgi kasutamise tingimusi järgivale metsaühistule.

Metsaühistute kvaliteedistandard on leitav siit ning kvalifitseerumistingimused siit.

The post Rakvere Metsaühistu liitus Metsaühistu® kaubamärgiga appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu® kaubamärgi loomise eesmärk on eelkõige metsaomanike teenindamise parandamine.
„Metsaühistu on erametsaomaniku jaoks kõige esmasem ja lähem koht, kust saada nõu ja abi oma metsaga seotud küsimuste lahendamiseks,“ rääkis ühise kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. „Ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige seda, et metsaühistud pingutavad metsaomanike nimel – nii on ühtlustatud metsaomanikele pakutavad teenused ning nende kvaliteet. Metsaomanik võib olla kindel, et ükskõik kus Eestis ta pöördub Metsaühistu® kaubamärki kandva ühistu poole, on talle kõikjal tagatud ühtlase kvaliteediga täisteenindus – istutamisest puidu müügini. Kaubamärk on tunnistus kvaliteedi kohta“ lisas Põllumäe.

Kaubamärgi kasutamise eelduseks on ühistu vastavus teenuste standardile. „Lihtsalt öeldes peab olema ühistu võimeline osutama metsaomanikule kõiki talle vajalikke teenuseid – metsa uuendamisest puidu müügini. Samal ajal peavad kõik teenustega seotud tegevused olema metsaomaniku huvides ning tagatud peab olema tegevuste läbipaistvus,“ selgitab Põllumäe.

Kaubamärgiga kaasneb ka uus ühine visuaalne identiteet, millest ehk kõige märgatavam on uus logo ning ühtne nimekuju – peamist tegevuspiirkonda kajastav kohanimi ja sõna Metsaühistu. Sellele lisanduvad uue kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja lähiajal ka ühine veebikeskkond.

Metsaühistu® kaubamärgi kasutusele võtva Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link lisas, et Läänemaa Metsaühistu tegevuses see väga suuri muutusi ei tähenda. „Oleme oma tegevuses alati pööranud tähelepanu teenuste kvaliteedile ning pakutavate teenuste pakett on lai. Kõik ühise kaubamärgi alla koondumiseks vajalikud muudatused on meile jõukohased ning neid teeme eelkõige metsaomanike huvides,“ rääkis Link. Ta lisas, et muutustest võidab ka metsaühistu. „Tulevikus peame vähem panustama kõrvaltegevustesse – näiteks turundusse ja veebikeskkonda. Neid tegevusi hakkame tegema koos. Nii jääb ka meile rohkem ressursse pöörata tähelepanu eelkõige põhitegevusele – metsaomanike teenindamisele,“ lisas Link.

Priit Põllumäe lisas, et huvi kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on olnud aktiivne, kuid kõik ühistud peavad tegema rohkemal või vähemal määral muutusi. „On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest üle saamine võib tähendada metsaühistu jaoks pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru ka sellest, et muutused on eelkõige metsaomanike huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ka ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaid metsaomanikke,“ rääkis Põllumäe.

Vajadust ühise kaubamärgi järele on metsaühistud tundnud juba aastaid. Kaubamärgi loomise initsiatiivi haarasid Keskühistu Eramets moodustavad metsaühistud, Metsaühistu® kaubamärgi visuaalse identiteedi ja selle rakenduspaketi loojaks on rahvusvaheline tootedisaini- ja brändinguettevõte Brand Manual OÜ. Kaubamärgiga saavad liituda kõik ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistud.

Metsaühistu® brändi kasutuselevõtust tõuseb Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. „Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi Metsaühistu® kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutusele võtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning tõuseb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv,“ rääkis Põllumäe.

Ühisele Metsaühistu® kaubamärgile üleminek on juba alanud. Lisaks esimesele kuuele metsaühistule on kaubamärgiga liitumise vastu huvi tundnud veel kolm ühistut. Kaubamärgiga liitumiseks ajapiire pole kehtestatud.

The post Algas metsaühistute koondumine ühise kaubamärgi alla appeared first on Metsaühistu.