Lageraie keelamine ei peata puude suremist

Küll saab metsa hävitamist kogeda Soka sõnul looduskaitse puhul, sest ükski lageraie keelamine ei peata puude vananemist ja loomulikku suremist. „Metsa hävinemist näeb kõikidel kaitsealadel ja viimasel ajal eriti seoses üraskilevikuga. Üraskikahju puhul öeldakse tihti, et tuleb asemele uus mets, aga ega iseenesest ikka ei tule ju küll!”

Erki Sok Paides Arvamusfestivalil 2024

Ta lisab, et võrrelda tuleks alati võrreldavaid – puid puudega ja marju marjadega. „Kui lageraie puhul heidetakse ette puude raiet, siis teiselt poolt kaitsealadel on lihtsalt puude väljalangemine. Kui lageraie järgselt saab olema uus metsapõlv, siis looduskaitse puhul üraskijärgselt sarapuuvõsa ja ei enamat. Kui lageraie langilt olen korjanud metsmaasikaid ja vaarikaid, siis sarapuuvõsast ma ei ole neid leidnud.”

Mida tuleks teha Eestis looduse kaitseks? „Tuleks lõpetada päevapealt see rohehullus ja tegutseda reaalse põhjendatud looduskaitsega! Maaomanikud pole looduskaitse vastu, aga see hakkab maaomanikust aina kaugenema. Täna oleme olukorras, kus maaomanikud on loonud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega oma metsadesse loodusväärtused. Metsamaa ja sellega seoses kõiksugu loodusväärtused aina kasvavad,” räägib Võrumaa Metsaühistu juht. „Aga uute seaduseparandustega võetakse just nendelt kõige rohelisema mõtteviisiga omanikelt võimalus oma metsa kasvatada ja kasutada! Ehk siis riik ja avalikkus saeb oksa, mille peal ise istub. Need planeeritavad seadusemuudatused on otsene karuteene looduskaitsele.”

Ja nagu ikka, puudutavad need seadusemuudatused kõige valusamalt neid omanikke, kes elavad kohapeal maal – seega on Soka hinnangul tegu ka maaelu väljasuretamisega. „Metsaomanikele mõeldakse välja erinevaid piiranguid, ent vastu pakutavad hüvitised ja meetmed on pea olematud. Vaadata pealt, kuidas sinu elutöö mädaneb ja hävineb ning sa ei tohi mõningal juhul isegi oma metsa minna – see on tase, millega ei saa kuidagi rahul olla.”

Sok toob veel üheks näiteks tänasest absurdsest seadusandlusest, et alates märtsist nõutakse kaitsealadel pisikeste raiete soovi korral keskkonnamõjude hindamist. See on hindamine, mida tavaliselt peab tegema ülisuurte arenduste ja mastaapsete karjääride tegemisel. „Nõuda hindamist, mis ei puuduta üldse metsandust ega loodushoidu ning maksab vähemalt kolm korda rohkem, kui planeeritud saadav tulu? Selle peale ikka annab tulla!”

Eesti erametsaomanikud on ajas muutumas

„Kui algselt olid ühistus valdavalt sellised metsaomanikud, kes said ise kõik oma metsamajandamistööde tegemisega hakkama, siis järjest enam kasutatakse tööde korraldamisel metsaühistu abi. Seda nii raiete tegemisel kui ka metsauuendamistööde korraldamisel,” räägib Sok aset leidnud muutustest, mille olulisemateks põhjusteks on kohapeal elavate omanike vananemine ja nooremate kaugemal tööl käimine.

Samuti on metsaomanikud tema sõnul saanud järjest targemaks. Seda on aidanud teha mitmed toetused, teavitused, õppepäevad ja ka paljud muud meetmed. Parimaks toetuse liigiks on olnud metsauuendamise toetus, mis on suunanud omanikke metsi uuendama ja näidanud, et tegemist ei olegi ülejõu käiva tegevusega. Samuti on väga suureks abiks olnud metsaühistutele nõustamistoetus, mis on aidanud metsaomanikele tasuta nõu jagada. Kahjuks selle toetuse eelarve on võrreldes aasta tagusega veerandi võrra vähenenud ja pideva liikmete arvu kasvu puhul tekitab see ühistutele raskusi nõustamise korraldamisel.

Võrumaa Metsaühistul läheb Soka sõnul vaatamata ühiskonnas toimuvale hästi. „Kui alustasin ühistu juures tööd, oli meil ühistus paarkümmend liiget. Täna on liikmeid 1430 ja igal aastal lisandub umbes 100 uut väikemetsaomanikku. Mõistagi on ka lahkumisi, kuid kõikidel on lahkumiseks tavapärased loomulikud põhjused: omandi üleminek teisele pereliikmele, surmad, kinnistu müügid jne,” räägib ta.

Metsaühistu põhitegevused on metsaomanike nõustamine ja erinevate ühistegevuste korraldamine. Samuti korraldatakse metsamaterjali müüki ja raiete enampakkumisi, taimede tellimist ja istutustööde korraldamist, metsamajandamiskavade tellimist ja erinevate tegevuste planeerimist. Ühistust saab soetada ulukitõrjevahendit TRICO ja üraskipüüniseid.

Soka sõnul on metsaühistu üks olulisemaid ülesandeid seista oma liikmete õiguste eest ja lüüa kaasa seadusloome sõnastamisel. Näiteks augusti keskel toimus Võrus kliimaministeeriumi esindajatega kohtumine, kus teemaks olid ebamõistlikud piirangud maaomanikele. Võrumaa Metsaühistu on üks Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, mis loodi 1996. aastal 13 Võrumaa metsaomaniku poolt.

Erki Sok

Erki Sok on sündinud ja kasvanud Võrumaal Pähni külas, mis oli Roosa metskonna keskuseks. Kuna tema isa oli Tõrvandu vahtkonna metsavaht, siis on mees metsaga kokku puutunud sünnist saadik. Pähni on väike, metsaga ümbritsetud küla ja seetõttu oligi Sok lapsepõlves kogu elu metsaga seotud: imikuna kärusõidud metsa, lapsena metsas mängimine, seenel ja marjul käigud, isaga tööl kaasas olemine, sauna vihtade tegemine ja muudel metsatöödel käe külge panemised. Sealt sai mees metsapisiku, mis suunas teda Luuale metsandust õppima. Pärast ameti omandamist oli ta kaheksa aastat Roosa metskonnas abimetsaülem ja sai väga häid kogemusi nii metsamajandamise kui ka looduskaitse vallas.

Sok elab oma isatalus Haanjamaa ääremail, toimetab talumetsas ja on alates 2005. aastast tegutsenud Võrumaa Metsaühistu tegevuse korraldajana ning üheskoos on ühistust kasvatatud Eesti suurima liikmete arvuga metsaühistu, kus on üle 1430 liikme. 2006. aastal pälvis Sok Eesti parima talumetsamajandaja tiitli ja tänavu tunnustati teda Eesti Erametsaliidu kõrgeima autasu – tänumärgiga ning lisaks sai ta tunnustuse “Rõuge valla keskkonnatäht 2023”.

Artikkel ilmus algselt ajalehe Postimees eriväljaandes “Silmapaistev põllumajandus”

The post Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse appeared first on Metsaühistu.

Viimastele aastatele on iseloomulik olnud taimede valiku suurenemine, seda eriti kevadel. Lisaks erinevatele liikidele on saada erineva juurestiku tüübi ja pikkuse ning vanusega taimed. Sügiseseks eripäraks on siiski see, et sobivaim on see just avajuursete okaspuude istutamiseks, mistõttu saab sügisene taimevalik olema vastav.

„Kindlasti saavad valikus olema kodumaised suured kolme- ja nelja-aastased avajuursed kuuseistikud, mis sobivad eriti hästi varasemate istutuste täiendamiseks“ sõnab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe ning lisab, et esindatud saavad olema kõik põhilised metsapuuliigid. Sügiseste istutusmahtude osakaal on keskmisena püsinud umbes 8% juures aastasest kogumahust.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine ja sügisese istutuse jaoks on praegu viimane aeg see töö ette võtta. Ettevalmistatud maapinnale istutatud puutaimel on vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem noort metsa hooldades lihtsam taimi üles leida. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Teeme ettevalmistusi sügiseseks taimehankeks appeared first on Metsaühistu.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu

Istutusvaod ja -ribad
Istutusvaod ja -ribad tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga risti kallakuga. Seda saad ka juba sügisel ette ära teha.

Lapid
Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50×50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Labidaaugud
Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Künkad
Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ära juhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Toetus maapinna mineraliseerimiseks

Maapinna ettevalmistustööde teostamiseks saad taotleda ka metsandustoetust. Taotlusvoorud on kaks korda aastas ja taotlus tuleb esitada peale tööde teostamist. Vaata lähemalt

The post Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Erakordne kuivus koos ootamatute külmadega

Selle aasta maikuus oli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 10,7 °C, mis oli 0,2 °C normist kõrgem. Samas temperatuur varieerus kuu jooksul koguni 30 kraadi ulatuses! Sealjuures registreeriti veel 6. mail Kuusikus ligikaudu 6 külmakraadi. Külmakraadid esinesid veel ka juuni alguses, mis tõi kaasa mitmeid külmakahjustusi. Maikuu keskmine sajuhulk oli vaid 12 mm, mis oli mitmeaastase keskmisega võrreldes ainult 28% normist. Juunis üldine kuivus jätkus, sest sajuhulk oli vaid 40% tavapärasest Eesti normist. See kõik tipnes sellega, et üle-eestiliselt oli metsades pikalt kehtestatud väga suur tuleoht. Tegelikult andis Keskkonnaagentuur juba aprillis paljudele maakondadele teise taseme tuleohuhoiatuse.

Metsakultuuride õnnestumine

Selle ilmastiku taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esines tänavu üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise liigi ja istutusmaterjali tüübiga on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu taimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja. Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Kindlasti olid tänavu haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajati kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad), kus maapind oli ette valmistatud. Samuti olid kahjustustele vastuvõtlikumad sellised taimed, mis asusid raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas ei ole aastad vennad, sest väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et taimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud kultuuri täiendada. Üksikuid hukkunud taimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja kultuur ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate taimede miinimumnõuet, siis tuleks kultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsade uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

The post Metsaistutus kui loterii appeared first on Metsaühistu.

Metsataimede istutamisel tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

• Kuuse- ja kasetaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)
• Männitaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,5 – 1,9 meetrit (ehk kokku 2 600-3 200 taime/ha)
• Sanglepataimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.

The post Kuidas ja milliste tööriistadega taimi istutada? appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamisega seonduvat võiks kavandada koos ühistu metsameistri või konsulendiga juba raietöödega samal ajal. See teeb pika töödeahela kavandamise ja läbiviimise lihtsamaks ning omanikule nii ajaliselt kui ka rahaliselt soodsamaks.

Tõsi, loodus tühja kohta ei salli ja paljud alad on võimelised looduslikult ise uuenema. Aga üldjuhul ei ole selliselt saadud tulemus ei looduse ega ka metsaomaniku vaatevinklist alati parim võimalikest. Miks?

Paljud viljakad kasvukohad võivad looduslikult uueneda esmalt sarapuu, halli lepa ja remmelga liikidega, mis metsakasvatuslikult mitte kuidagi mõistlik ei ole. Seega tasub metsa uuendamisse investeerida ja sellega aktiivselt tegeleda. Tuleb ka arvestada, et metsaseadus nõuab samuti metsaomaniku tegutsemist selliselt, et pärast raiet või metsa hukkumist mets nõuetekohaselt uueneks.

Hea eeltöö tasub hiljem kuhjaga ära

Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine pärast raietööd. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja hiljem on lihtsam noort metsa hooldades taimi üles leida. Reeglina valmistatakse maapind ette traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga rajatakse ekskavaatoriga.

Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem oluliselt rohkem hooldamist. Sellise kultuuri puhul on risk suurem, et heintaimede ja võsa tõttu hukkub rohkem taimi.

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe pärast seda. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ja töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ja uuendustöödega alustama pigem alles aasta pärast raiet.

Kevadel võib istutada kõiki puuliike. Kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed, kuna sügis ei ole nende istutamiseks sobiv. Avajuursete taimede puhul on parim istutusaeg kevadel, enne pungade paisumist. Avajuurseid taimi tasub eelistada viljakamate muldadega kasvukohtades. Potitaimed vajavad aga kindlasti ettevalmistatud maapinda ja nad sobivad eelkõige vähem viljakate kasvukohtade, näiteks pohla ja mustika kasvukohatüüpide uuendamiseks. Üldjoontes on metsamajanduskavades kirjas, millise liigiga üht või teist ala uuendada võiks.

Tavaliselt tuleb ühele hektarile istutada umbes 1800–3500 taime. Täpne kogus sõltub puuliigist, taime tüübist ning kasvukohast. Kui näiteks suuremate avajuursete kuuskede puhul võib piisata 1800 taimest, siis väiksemate potimändide puhul võibki taimevajadus olla ligi kahekordne.

Taimed saab oma metsaühistu kaudu

Taimede hankimisel tuleb silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. Nii ei teki metsa uuendamise toetust taotledes probleeme.

Nii nagu kogu metsauuendamise protsessi, ei tasu ka taimede hankimist jätta viimasele minutile. Metsaühistud alustasid taimede tellimuste vastuvõtmist eelmise aasta lõpus. Tänaseks on mõningad taimesordid juba ka otsa saanud, sest tellimusi on esitanud üle 600 metsaomaniku. Paljusid taimi on aga veel saada ja nende kohta leiab rohkem infot piirkondlike metsaühistute kaudu.

Kuidas istutada?

• Tööriist tuleb valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn potitaimi. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.
• Enamik taimi on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna nad keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal-kaks, vahel kuni kolm.
• Taimi ei tohi jätta sulama kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täielikult välja.
• Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas valgusega harjutada vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb veenduda et taimed kuiva kätte ei jääks ja nad saaksid piisavalt päevavalgust.
• Enne paljasjuurse taime istutamist tuleb kärpida ta juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada juurdumist. Maasse tuleb kaevata juurestikule sobiv auk, augu põhja teha koonusekujuline mullakuhik ja sellele laiali asetada taime juured. Taim peab olema püstiasendis ja auk tuleb täita kobestatud mullaga. Taim tuleb istutada auku ümbritsevast pinnasest paar sentimeetrit kõrgemale, kuna tihenev muld vajub istutusaugus. Tuleb veenduda, et muld taime ümbert saab tihendatud.
• Potitaime istutamiseks saab kasutada istutustoru. Enne istutamist on hea kasta taimede juurepalli, sest siis libisevad taimed paremini läbi istutustoru.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Läheneb metsaistutamise hooaeg appeared first on Metsaühistu.

Miks istutada sügisel?

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuivale perioodile, mistõttu hukkuvad paljud taimed ning hiljem tuleb sul metsaomanikuna kultuuri täiendada.

Mida töid kavandades silmas pidada?

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist.

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Kui sügisistutuseks on valida potitaime ja paljasjuurse taime vahel, soovitame valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime juurekava võib olla juurdumiseks enne sügiskülmasid liiga väike.

Sügisese istutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse on mittesobiva istutuskoha valik või istutustööde liiga hiline teostamine. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkub palju taimi. Soovitame võtta ühendust Metsaühistu spetsialistiga, kes aitab riske vähendada nõuande ja tööde planeerimisega.

Praktilised näpunäited

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Enne paljasjuurse taime istutamist kärbi taimede juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada taime juurdumist. Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured. Hoia taim püsti asendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga. Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas. Istuta taim paar cm auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub

Potitaime istutamiseks kasuta istutustoru. Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru. Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas. Istutustoru laenutamise ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast Metsaühistust.

Küsi Metsaühistult abi

Kui vajad istutustöödel abi, tuleb Metsaühistu appi. Anname nõu, aitame taimi tellida, istutada ja rendime tööriistu. Loe lähemalt

The post Lähenevad sügisesed istutustööd appeared first on Metsaühistu.

Taimede hoiustamine

Enamus taimed on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm.

Ära jäta taimi sulama pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täitsa välja.      

Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas harjutada valgusega vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, jälgi et taimed ära ei kuivaks ning nad saaksid piisavalt päevavalgust.

Paljasjuureliste taimede puhul soovitame kärpida pisut juuri, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taimede juurdumist.

Loe taimede sulatamisest ja hoiustamisest pikemalt

Istutamine

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Istutamiseks vali õige tööriist vastavalt taimede liigile:

• Paljasjuursete taimed puhul kasuta kas (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu.
• Suletud juurekavaga nn „potitaimi“ istuta istutustoruga.

Loe tööriistade valimisest ja kasutamisest pikemalt

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

Hariliku kuuse ja arukase istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1800-2200 taime/ha).

Hariliku männi istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,6 – 1,8 meetrit (ehk kokku 2600–3200 taime/ha).

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Ära unusta sotsiaalset distantseerumist

Tuletame meelde, et distantsi hoidmine kehtib ka metsas ja ka istutustalgute ajal. Kutsume ülesse ka sel aastal loobuma suurtest talgute pidamisest ning hoidma ka istutamise ajal ohutut distantsi ning kandma vajadusel maski.

The post Nõuanded metsataimede istutamiseks appeared first on Metsaühistu.

Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas jõudsalt kasvama läheks, tuleb taimed enne istutamist õigesti ette valmistada.

Taimede sulatamine

Suurem osa istutajate kätte jõudvatest istikutest on talvitunud külmlaos (külmunud taimed), seega tuleb alustada taimede ülessulatamisest. Kui istutada maha külmunud taim, siis see kuivab lihtsalt ära – jäätunud mullapallist ei saa taim vett kätte.

Istikuid ei tohi sulatada liiga kiiresti ning kindlasti ei tohi neid panna sooja ruumi. Parim on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda jahedasse ruumi. Sellises kohas võivad taimed sulada nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm nädalat.

Kindlasti ei tohi sulavaid taimi jätta pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla. Taimed võib kottidest ka välja võtta.

Taimede harjutamine valgusega

Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada. Kui sulatada võib taimi pimeduses, siis enne istutamist peaks taimi hoidma varjulises kohas vähemalt 1-2 päeva. Kindlasti ei tohi juba täiesti ülessulanud taimi hoida üle nädala täielikus pimeduses kuna need vajavad elutegevuseks päikesevalgust.

Sulanud taimed tuleb istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb jälgida, et taimed ära ei kuivaks. Juuri ümbritsevate mullapallide läbikuivamine on taimele väga ohtlik. Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Paljasjuursete taime juurte kärpimine

Unustada ei tohiks ka paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Kärpimine aitab kaasa ka juurekava proportsionaalsemaks muutmisele, sest kuuseistiku üksikud juured võivad küündida lausa 70 sentimeetrini. Juurte kärpimisega ei aga tohi liialdada, sest see võib kaasa tuua taime hukkumise puuduliku juurestiku tõttu.

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Istikute ettevalmistamise ja istutamise kohta küsi nõu lähimast Metsaühistust.

Loe ka istutamiseks õige tööriista valimisest.

The post Kuidas metsataimi istutamiseks ette valmistada? appeared first on Metsaühistu.

Teistest teemadest saab juuninumbrist lugeda:

• Kas tasub mõelda sügisesele istutamisele?
• Millal on õige aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada?
• Ehk oleks mõttekas metsakorraldust muuta?
• Pisieraldiste moodustamine ja metsakava soovitused kohustuslikud ei ole
• Metsa majandamisest kaitsealal
• Uudiseid metsateadlastelt
• Lendavad abilised toetuste kasutamise kontrollil

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Juuni 2019 appeared first on Metsaühistu.