Sel aastal toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• Ulukikahjustuste ennetamist
  • repellendi soetamine ja kasutamine (toetuse suurus 70 €/ha)
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist
  • kahjustuse kõrvaldamine (toetuse suurus 1050 €/ha)
  • uue metsakultuuri rajamine (731 €/ha)
  • maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks (146 €/ha)
  • metsauuenduse hooldamine (146 €/ha)
• Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist  (95 €/ha)

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Õigeaegne hooldusraie võib saadava puidu väärtust kahekordistada

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite või –murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetuse taotlemiseks pöördu Metsaühistu poole.

The post Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Vajaduse selle töö järele tingib loodus – nimelt kasvavad rohttaimed puutaimedest kiiremini, kuna nad kasutavad tõhusamalt vett, soojust ja niiskust. Suuremas ohus on eelkõige valgusnõudlikud puuliigid (kask ja mänd) ning viljakatele kasvukohtadele istutatud puud, aga tähelepanuta ei tohi jätta ka kuuske ning kehvema mullaga kasvukohti. Tähelepanelikum peab olema potitaime või väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Hooldust vajab ka looduslikult uuenenud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka enne istutamist tehtud töödest ja istutusalal varem kasvanud puistust. Nimelt vajavad vähem hooldust korralikult ette valmistatud (mineraliseerutud) maapinnale istutatud taimed ja alad, kus raiutud puistu oli saavutanud küpsuse. Seal on vähem alusmetsa ja esialgu ka rohttaimi vähem.

Metsakultuuri hooldus tähendab eelkõige puutaimede ümber kasvava rohu tõrjumist. Seda tehakse tallates või niites ning esimene hooldus tulekski ette võtta suvel, kui rohi on juba kasvujõu saavutanud. Kui on põuaaeg, siis tasub rohutõrje edasi lükata, sest valgustingimuste järsk muutus võib kasu asemel kahju teha.

Tõrju rohtu tallates

Suvist kultuurihooldust ette võttes ei tasu metsaomanikul kohe võsalõikajat kaasa võttagi. Rohttaimede niitmisest efektiivsem on nende tallamine, sest niidetud heina asemel kasvab kiiresti uus rohi. Heaks abivahendiks on kerge reha või ka lihtne kepp, millega saab heina puu ümbert enne tallamist maha vajutada.

Kui aga metsaomanikul on siiski suur soov kasutada hooldusel võsalõikajat-trimmerit, peab ta olema väga ettevaatlik, et mitte kogemata ka istutatud puutaime maha ei niidaks. Praktika näitab, et see võib väga kergesti juhtuda.

Kultuurihooldust tehes on oluline, et puhastatud oleks noore puu ümbrus, kogu metsalal puhtaks niita pole vaja. Suur töö võib hoopiski karuteene teha. Kogemused näitavad, et metsaloomad tulevad parema meelega maiustama puhtaks niidetud alale, seega kasvab nii oluliselt ulukikahjustuste oht.

Hoolt vajavad kõik puuliigid

Kuigi suuremat hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid nagu mänd ja kask, ei tohi ka varju taluvat kuusetaime jätta rohu sisse. Kuna kuuske istutatakse enamasti viljakatesse kasvukohtadesse, on seal ka rohu kasv kiirem ning lõpptulemusena võib rohi väikesed kuusekesed lihtalt ära lämmatada. Nii et rohutõrjet vajab kuuskki.

Mändi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vähenõudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Kindlasti tuleb vabastada männitaimed heina alla mattumisest. Männitaimed on võrreldes kuusetaimega vastuvõtlikumad ka erinevatele seenhaigustele. Kui taimed jäävad rohtu ja see hääbudes neile peale langeb, saavad seenhaigused kasvuks-arenemiseks head tingimused. Hooldatud taime ümber liikuv õhk vähendab seenhaiguseohtu.

Ka kasetaimed vajavad hoolikat hooldust, sest lisaks valgusepuudusele ähvardab neid tihedas rohus veelgi hädaohte. Rohtukasvanud kasekultuurides suureneb putukkahjustuste oht. Rohus elavad tirdid munevad hilissuvel noore kasetaime tüvele, tehes sinna väikese haavandi. Selle kaudu võib taim nakatuda seenhaigusesse. Kui tugev putukkahjustus ja seenhaiguste levik kokku langevad, võib puutaim ka hukkuda. Kasetaimedele võib tihedas rohus kahju teha ka võrsepõletik – sellegi tekitajad toimetavad soojas ja niiskes keskkonnas.

Ära unusta taotleda ka toetust

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri (lisaks ka kultuuri rajamise aastal) hooldamiseks on võimalik taotleda toetust, mille suuruseks on sel aastal 96 eurot hektari kohta. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub sügisel.

Abi saad Metsaühistust

Kui sul endal pole aega või võimalust kultuurihooldusega tegeleda, siis seda tööd saad tellida ka Metsaühistust. Selleks võta ühendust oma Metsaühistuga ning anna oma soovist teada. Leia omale lähim ühistu.

The post Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada appeared first on Metsaühistu.