August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus

Taotle metsa uuendamise toetust kindlasti metsaühistu kaudu, nii on toetussumma kaks korda suurem!

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

MAAPINNA ETTEVALMISTAMISE TOETUS

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

METSATAIMEDE OSTMISE JA METSAISTUTUSTÖÖDE TOETUS

Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on kuni 400 €/ha.

METSAKULTUURI HOOLDAMISE TOETUS

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Inventeerimistoetus

Metsaomanik, kui oled käesoleval või kahel eelmisel aastal oma metsa inventeerinud, on aeg pöörduda oma metsaühistu poole toetuse taotluse vormistamiseks. Toetuse suurus on 10 € inventeeritud metsamaa hektari kohta ja seda saad taotleda vaid Metsaühistu kaudu. Metsa inventeerimise toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivad metsa inventeerimisandmed on vajalikud:

• Üle 5 ha suurustes metsades tööde teostamiseks füüsilisest isikust metsaomanikel
• Üle 2 ha suurustes metsades tööde teostamiseks juriidilisest isikust metsaomanikel
• Erinevate metsandustoetuste taotlemiseks

Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatakse ka metsamajandamiskava.

Toetuste taotlemiseks võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Lähenevad kahe toetuste taotlemise tähtajad appeared first on Metsaühistu.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu

Istutusvaod ja -ribad

Istutusvaod ja -ribad tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga risti kallakuga. Seda saad ka juba sügisel ette ära teha.

Lapid

Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50×50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Labidaaugud

Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Künkad

Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ära juhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Maapinna ettevalmistamine on abikõlblik tegevus metsa uuendamise toetuse raames, lisa küsi lähimast Metsaühistust.

The post Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Kohtumisel Põlvamaa Metsaühistus tulid jutuks mitmed erametsaomanike jaoks olulised probleemid – metsataimede nappus, siseriiklike toetuste teema ning erametsomanike maksustamine. Neist kõige keerulisemaks võib pidada maksuteemat. „Käesoleval aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumine on päris paljuräägitud teemad, kuid praegune maksusüsteem suunab väikemetsaomanikke pigem metsamaa müümisele,“ rääkis ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Olukord on selline, et kui omandireformi käigus tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, siis sealt raiutava metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüki maksustab riik täies ulatuses tulumaksuga. Nii ongi väikemetsaomanikud pahatihti valinud metsamaa müügi kui neile hetkel majanduslikult kasulikuma tehingu.

Pikemalt peatuti metsataimede, eriti Eestis kasvatatud paljasjuursete kuusetaimede nappusel. Kuigi ligi kolmveerand erametsaomanikest nõuab just vastupidavat ja elujõulisemat paljajsjuurset kuusetaime, on puukoolidest saadaval eelkõige kiirelt kasvatatav, kuid rohkem hooldamist nõudev potitaim. Minister nentis, et probleem on tõsine, kuid lootis, et Eesti puukoolid suudavad juba lähiaastatel rahuldada kogu Eesti vajaduse metsataimede järele. „Puukooli külastades sain aru, et need taimed vajavad kasvamiseks paar aastat aega. Ühistud aga ütlevad, et taimi on vaja täna. Olukord on keeruline, kuid taimetootjad kindlasti pingutavad,“ sõnas minister.

Taimeteemaga on otseselt seotud ka uuendustoetuse nappus. Tänu ühistute tegevusele on viimastel aastatel kasvanud oma metsa uuendavate erametsaomanike arv, samas toetuse kogusumma pole kasvanud. Minister tunnistas, et rohkemate toetusetaotlejate puhul on lõpptulemuseks selline väljamakstav summa, mis ei vasta inimeste ootustele. „Siin on lahenduseks otsida neid rahalisi vahendeid juurde,“ selgitas Kiisler. „Praegu on Riigikogus pooleli üks suur arutelu, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõud keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Me tahame seda asja nii ümber korraldada, et metsandustoetuste raha liiguks ministeeriumilt otse Erametsakeskusele ja siis me saame nende summadega lihtsamalt ümber käia. Ma ei julge praegu numbreid lubada, aga ma arvan, et meil on võimalik parandada seda olukorda,“ kinnitas keskkonnaminister.

Põgusalt peatus minister ka uue metsanduse arengukava arteludel. Tema hinnangul on kolm olulisemat teemat, mis tuleb laiemalt läbi rääkida, metsa majandamise intensiivsus ehk raiemahtude teema, innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses ehk puidu suurem väärindamine ja kolmandaks metsade kaitse – kui palju peaksime metsi hoidma range kaitse all. Kindlasti tuleb leida mingi mõistlik piir, kinnitas Siim Kiisler.

The post Keskkonnaminister andis Põlvamaal lootust metsauuendustoetuse summade kasvuks appeared first on Metsaühistu.

Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Asi on nimelt selles, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on Erametsakeskusel õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstus toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja. Toetusega seonduvat reguleerivas määruses on must-valgel kirjas, et toetust ei pea tagasi maksma, kui taimede hukkumine toimus loodusõnnetuse, sh põua tõttu Silmas tuleb pidada ka seda, et toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta.

Mida kahjustuste hindamisel silmas pidada?

Selgitusi jagas Tarvo Aasver Põhja-Eesti Metsaühistust.

Alustada tuleb kasvavate taimede arvu määramisest, mida tuleb teha hektaripõhiselt. Kõigepealt tuleb määrata kasvavate noorte puukeste arv ühe hektari kohta. Selleks ei pea hakkama kõiki puid ühekaupa üle lugema, vaid abiks tuleb lihtne matemaatika. Nimelt võib mõõta metsas välja ringi raadiusega 5,64 meetrit ning lugeda ära sinna sisse jäävate kasvama läinud elujõuliste puude arvu. Nii saab teada, palju on istikuid pindalal 100 ruutmeetrit, ühe hektari istikute arvu saab, kui korrutada saadud tulemus sajaga. Usaldusväärsema tulemuse saab muidugi siis, kui selliseid ringe on hektari kohta 3-4. Sel juhul tuleb leida ringidesse jäävate puude arvu keskmine ning selle arvu korrutamisel sajaga saamegi suhteliselt usaldusväärse tulemuse terve hektari kohta.

Keskkonnaametile tuleb metsateatis esitada metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Toetuse abil rajatud metsakultuuris loetakse metsakultuur oluliselt kahjustatuks juhul, kui metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv on väiksem kui 1000 harilikku kuuske või 1500 harilikku mändi, kaske, tamme või muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

Tähelepanelik tuleb olla ka puuliikide osas. Näiteks kui sinilille kasvukohatüübis on toetust küsitud kuuse istutamiseks, arvestab Erametsakeskuse kontrolliüksus objektil ringproovitükke tehes ainult kuusetaimi, kuid mitte loodusliku tekkega kaske või haaba, mida muidu metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse.

Nõu ja abi saad Metsaühistust

The post Põuaga hukkunud metsauuendusest tuleb teatada appeared first on Metsaühistu.