Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link

„Peamiselt lähevad siia kuused,“ räägib Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Tavaliselt talvel maapinna mineraliseerumist teha ei saa, kuna maapind on külmunud. Kuna sel aastal on talv väga soe ning pinnas pehme, siis on raske teha metsamaterjali raiet ja kokkuvedu. Et palkide kokkuveo masinale rakendust saada, panime samale masinale metsaadra järgi ning teeme hoopis ettevalmistusi istutamiseks. Kui ilmad peaks külmenema ja ader maasse ei tungi, võetakse ader ära ning minnakse jälle raie objektile,“ selgitab Link.

Väljaveomasinat saab kasutada ka metsauuendustöödel.

Mikk Link kiidab ka Läänemaa metsaomanikke, kes planeerivad metsas tehtavat pikemat aega ette. „Konkreetselt siin on omanikuks rootslane – rannarootslaste järeltulija. Tema ei soovi metsast kiiret kasu saada, vaid mets korda teha, et tulevikus kasvaks siin ilus mets. Omanik usaldab ühistut ja nii saame me töid pikemalt planeerida,“ selgitab Mikk Link. Ja lisab, et taoline suhtumine iseloomustab paljusid Läänemaa metsaomanikke. „Eks metsaomanik peabki pikemalt ette mõtlema. Näiteks metsauuendusele tuleb mõelda juba enne raiet. Siinkandis on probleemiks ka liigvesi – pea sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on umbes ja vesi ei pääse jooksma. Võimalusel puhastame vanu kraave ja paneme veed jälle voolama. Lõpptulemusena saab mets parema kasvuhoo,“ räägib metsamees.

Sealsamas lähedal on Läänemaa meestel näidata ka lank, kus parasjagu tehakse samuti maapinna ettevalmistust, kuid teistmoodi – kopp tõmbab kamara maast lahti ja keerab selle ümber. „Proovime, kuidas õnnestub,“ sõnab Link ja lisab, et sellist tööd tehakse Läänemaa Metsaühistus esimest korda. „Tegu on mätastamise või küngaste rajamisega, nagu seda nimetatakse. Mõte on selles, et liigniiskele pinnasele tekiksid kõrgemad kohad, kus puu saaks kasvada. Aga et teeme seda esimest korda, siis tulemuses väga kindel ei ole. Peame siia leidma hästi kogenud metsaistutajad, kes oskavad puudele õige koha leida,“ räägib Link.

Liigniisketel maadel tuleb maapind enne metsauuendust mätastada.

Läänemaa Metsaühistu planeerib metsades tehtavaid töid nii pikalt ette kui võimalik. „Suurem hulk metsaomanikke on meiega ühte meelt, et metsas uisa-päisa tegutseda ei saa,“ sõnab Mikk Link. „Kuid omanikke on erinevaid ja neid, kes tahavad midagi kiiresti ja ootamatult teha, on muidugi ka. Ühistu peab siis vaatama, kas saame omaniku soovidega kaasa minna või oleks otstarbekam hoogu maha võtta. Omaniku usaldus ühistu vastu on siinkohal oluline,“ räägib Link.

Läänemaal pandi väljaveotraktor maapinna ettevalmistustöid tegema.

The post Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu® on erametsaomanikke ühendavate organisatsioonide poolt loodud kaubamärk kõigile ühtsetele kvaliteedistandarditele vastavatele metsaühistutele. Kaubamärgi hoidja on Keskühistu Eramets. Eestis tegutseb aktiivselt kolmkümmend erametsaomanike organisatsiooni, millega on ühtekokku liitunud ligi kümme tuhat erametsaomanikku. Metsaühistu® ühistute liikmed moodustavad sellest kolmandiku.

Suurima liikmeskonnaga on Põlvamaa Metsaühistu, millega 13. mail liitus kaheksasajas liige. „Liikmeid lisandub stabiilselt, laias laastus kümmekond iga kuu. Näiteks jaanuaris oli meil 745 liiget, maikuus aga tõusis liikmete arv kaheksasajani. Anname endast parima, et metsaomanikud saaksid võimalikult hea teeninduse ning oleksid enda organisatsiooniga rahul,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni.

Põlvamaa Metsaühistu on kaubamärgiga ühinenutest suurima metsamaa pindalaga. Samas vähenes ühistu hallatava metsamaa pindala maikuuks võrreldes aasta alguse seisuga ligikaudu kümne tuhande hektari võrra. „Liikmete hulgast lahkus üks suur metsandusfirma, seetõttu vähenes ka pindala,“ selgitas Vinni.
Liikmete lahkumine ja juurdetulek on ühistute jaoks tavapärane. „Kui näiteks metsaomanik müüb oma metsa ära, pole tal põhjust jääda ka ühistusse. Siiski on lahkujaid vähem kui juurdetulijaid, ka meie vastav „bilanss“ on positiivne,“ lisas Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige Kalle Põld.

Liikmete värbamiskampaaniaid Metsaühistu® kaubamärgi alla koondunud metsaomanike organisatsioonid ei korralda. Läänemaa Metsaühistu esindaja Mikk Link sõnas, et prioriteet on olemasolevaid liikmeid võimalikult hästi teenindada. „Meie parim reklaam on rahulolev metsaomanik, kuna liikmeskonnad suurenevad, siis järelikult on rahulolevaid metsomanikke palju,“ rääkis Link.

Metsaühistu® kaubamärgi hoidja, Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeääre sõnul on liikmete arvu kasv tõestuseks ühistute heast tööst. “Liikmete arv näitab ka metsaomanike rahulolu meiega. Kindlasti on selle põhjuseks muuhulgas meie teenuste kvaliteet ning tase – Metsaühistu® eesmärk on olla metsaomaniku esimene ja parim valik mistahes metsandusliku probleemi või küsimuse korral!”

The post Metsaühistu® ühendab kolmandikku ühistegevusse koondunud metsaomanikest appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu® kaubamärgi loomise eesmärk on eelkõige metsaomanike teenindamise parandamine.
„Metsaühistu on erametsaomaniku jaoks kõige esmasem ja lähem koht, kust saada nõu ja abi oma metsaga seotud küsimuste lahendamiseks,“ rääkis ühise kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. „Ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige seda, et metsaühistud pingutavad metsaomanike nimel – nii on ühtlustatud metsaomanikele pakutavad teenused ning nende kvaliteet. Metsaomanik võib olla kindel, et ükskõik kus Eestis ta pöördub Metsaühistu® kaubamärki kandva ühistu poole, on talle kõikjal tagatud ühtlase kvaliteediga täisteenindus – istutamisest puidu müügini. Kaubamärk on tunnistus kvaliteedi kohta“ lisas Põllumäe.

Kaubamärgi kasutamise eelduseks on ühistu vastavus teenuste standardile. „Lihtsalt öeldes peab olema ühistu võimeline osutama metsaomanikule kõiki talle vajalikke teenuseid – metsa uuendamisest puidu müügini. Samal ajal peavad kõik teenustega seotud tegevused olema metsaomaniku huvides ning tagatud peab olema tegevuste läbipaistvus,“ selgitab Põllumäe.

Kaubamärgiga kaasneb ka uus ühine visuaalne identiteet, millest ehk kõige märgatavam on uus logo ning ühtne nimekuju – peamist tegevuspiirkonda kajastav kohanimi ja sõna Metsaühistu. Sellele lisanduvad uue kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja lähiajal ka ühine veebikeskkond.

Metsaühistu® kaubamärgi kasutusele võtva Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link lisas, et Läänemaa Metsaühistu tegevuses see väga suuri muutusi ei tähenda. „Oleme oma tegevuses alati pööranud tähelepanu teenuste kvaliteedile ning pakutavate teenuste pakett on lai. Kõik ühise kaubamärgi alla koondumiseks vajalikud muudatused on meile jõukohased ning neid teeme eelkõige metsaomanike huvides,“ rääkis Link. Ta lisas, et muutustest võidab ka metsaühistu. „Tulevikus peame vähem panustama kõrvaltegevustesse – näiteks turundusse ja veebikeskkonda. Neid tegevusi hakkame tegema koos. Nii jääb ka meile rohkem ressursse pöörata tähelepanu eelkõige põhitegevusele – metsaomanike teenindamisele,“ lisas Link.

Priit Põllumäe lisas, et huvi kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on olnud aktiivne, kuid kõik ühistud peavad tegema rohkemal või vähemal määral muutusi. „On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest üle saamine võib tähendada metsaühistu jaoks pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru ka sellest, et muutused on eelkõige metsaomanike huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ka ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaid metsaomanikke,“ rääkis Põllumäe.

Vajadust ühise kaubamärgi järele on metsaühistud tundnud juba aastaid. Kaubamärgi loomise initsiatiivi haarasid Keskühistu Eramets moodustavad metsaühistud, Metsaühistu® kaubamärgi visuaalse identiteedi ja selle rakenduspaketi loojaks on rahvusvaheline tootedisaini- ja brändinguettevõte Brand Manual OÜ. Kaubamärgiga saavad liituda kõik ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistud.

Metsaühistu® brändi kasutuselevõtust tõuseb Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. „Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi Metsaühistu® kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutusele võtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning tõuseb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv,“ rääkis Põllumäe.

Ühisele Metsaühistu® kaubamärgile üleminek on juba alanud. Lisaks esimesele kuuele metsaühistule on kaubamärgiga liitumise vastu huvi tundnud veel kolm ühistut. Kaubamärgiga liitumiseks ajapiire pole kehtestatud.

The post Algas metsaühistute koondumine ühise kaubamärgi alla appeared first on Metsaühistu.

Metsatöid tutvustasid Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson (vasakul) ja tegevjuht Mikk Link.

Pärast lühikest jalutuskäiku metsarajal algas õppimine: „Tulime just üle rohtu kasvanud langi ja jäime siia seisma. Kas märkate, et olete sattunud männi- ja kuusekultuuri piirile?”. Nüüd avastasidki kõik enda ümber kolm aastat tagasi istutatud ja juba kahel sügisel hooldatud männi- ja kuusetaimi. Kuid miks peab istutama ja hooldama, kui mets kasvab ise? Küsijad said teada, et istutatud ja hooldatud mets annab tulu aastas üle 100 €/ha, aga peamiselt lehtpuuliikidega ise uuenev mets annab tulu poole vähem. Nii jääb maa tootmispotentsiaal kasutamata. Et metsaomanikel oleks kergem istutamiskulutusi kanda, on olemas ka riigi toetus. Metsaühistust tasub küsida, kui suur ja mis tingimustel.

Valgustusraie mõju

Järgmisel Metsaühistu hooldatud objektil sai näha metsakasvatuse järgmist etappi – valgustusraiet. Ühel pool sihti oli tehtud raie ning nähtu tekitas küsimusi – miks vedeleb hooldatud metsa all nii palju ilusat küttepuitu? Tavaliselt jäetaksegi valgustusraiel maha võetud puud metsa alla. Need on läbimõõdult küllalt peenikesed ning kasvavaid puid vigastamata oleks neid tehnikaga keeruline ja kulukas välja tuua. Kui mets asub aga omaniku sauna taga, saab ta loomulikult raiutu küttepuudeks teha.

Teisel pool sihti paiknes püsielupaiga sihtkaitsevööndisse jääv ala, kus sama vana mets on hooldamata. Nii tekkis võrdlusvõimalus – seal on puid tunduvalt rohkem, kuid nende kasv on aeglasem ja mõõtmed väiksemad. Nägime ka kaitse põhjust – ilusasse küpsesse palgimännikusse jääv merikotka pesapuu. Kokku 40 ha meid võõrustanud Carli parimat metsa on range kaitse all – ta ei tohi seda ei hooldada ega kasutada ning osa aastast ei tohi ta seal liikudagi. Kahjuks pole viimastel aastatel tema kinnistul enam kotkaid olnud. Carli õnneks kuulub kaitsealune metsaosa Natura 2000 võrgustikku, mis tähendab, et ta on Metsaühistu abiga saanud igal aastal selle ala pealt kompensatsiooni.

Harvester ja saemees

Pärast lõunat said metsakooli õpilased näha raietööd. Ühele joonele pandi harvester ning Läänemaa Metsaühistu metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson. Aja peale vahetati saeketti ning seejärel liiguti langetama, laasima ja puud järkama. Jarrol käis ketivahetus maailmatasemel 10 sekundiga ja edu harvesteri ees oli silmnähtav. Langetamisel jõudis harvester aga saemehe ühe puu kohta sorti lõigata neli. Juurde sai räägitud, et metsaomanik ei kasvata küttepuud ja palk ei lähe ahju ehk iga puu tuleb kasvatada ja lõigata nii, et sellest saadav materjal oleks kõrgeima kvaliteediga.

Metsakooli viimane tund andis kõigile osalejatele võimaluse praktika korras ise raiet teha. Peale Metsaühistu juhi Miku lühikest loengut ohututest töövõtetest said kõik omanimeliste kiinidega valgustusraiega peale hakata. Rõõm oli nii juhendajatel kui ka osalejatel tõdeda päeva kasulikkust, kui oma silmaga võis kogeda valguste jõudmist ka kõige tihedama võsa alla.

MIKK LINK
Läänemaa Metsaühistu tegevjuht

The post Metsakool: Kuidas targalt metsa majandada ja mis on metsa eluring? appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.