Külastus Valgamaa Metsaühistuga liitunud metsaomaniku metsa

Valgamaa Metsaühistus külastati ühe ühistu liikme metsa ning arutati tööde korraldamise ja ühistu rollide üle. 2012. aastal toimunud raieõiguse müügi järgselt on ühistu korraldanud maapinna ettevalmistuse, kultuuri hoolduse ning nüüd juba ka esimese valgustusraie. Sama omaniku metsas on ühistu teinud teistel eraldistel ka palju muid töid, seda omaniku täieliku usalduse tingimustes. Läti kolleegid olid väga huvitatud, kuidas see kõik välja näeb, mida erinevad tegevused maksavad ja kuidas omanikku toetatakse. Kõige enam üllatusid külalised, kui kuulsid meie maamaksu süsteemist. Lätis on maamaks diferentseeritud ning sõltub muuhulgas metsa vanusest, mistõttu oldi üllatunud kui kuuldi, et Eesti maaomanik maksab nii noorendiku kui küpse metsa eest sama suurt maamaksu.

Tutvumine miniharvestiga Vooremaa Metsaühistus

Esimene päev lõpetati Vooremaa Metsaühistus, kus tutvuti miniharvesteri tööga. Nimelt on ühistus hooldusraiete tegemiseks spetsiaalne miniharvester, mis on üsna tilluke – kaalu ainult kaks ja pool tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas

Ülevaade metsaühistute toimivusest Põlvamaa Metsaühistus

Ringreisi teine päev jätkus esmalt Põlvamaa Metsaühistus, kus väga suure põhjalikkusega uuriti kogu Eesti ühistulise süsteemi toimimist. Arutleti metsaomanike koostöövormide üle ning Läti kolleegid pidasid meie saavutatut väga märkimisväärseks.

Metsade majandamine kaitsealadel koos Võrumaa Metsaühistuga

Ühistute külastused lõppesid Võrumaa Metsaühistu juures, kus keskenduti sellele, kuidas on kaitsealadel võimalik metsa majandada – millised on võimalused ja millised probleemid sellega kaasnevad. Räägiti sellest, kuidas ja milliselt saab ühistu toetada oma liikmeid nende huvide kaitsel seoses looduskaitseliste piirangutega. Sealjuures nõustuti ühiselt, et selline tegevus on hädavajalik ning Võrumaa Metsaühistu tegevus on heaks näiteks, kuidas huvide kaitset kohalikul tasandil korraldada. Tehti peatus Haanja Looduspargis ja vaadati uuendatud väikseid lageraielanke. Külastati Haanja Puhke- ja Spordikeskust, kus arutleti metsade mitmekülgse kasutamise üle. Sealjuures tutvustas suusaradade arendamist kaitseala metsades SA Haanjamaa Sport juhatuse liige Anti Saarepuu.

Eesti metsaühistute toimimine on eeskujuks Läti kolleegidele

Üheks läbivaks ringreisi teemaks osutus Eesti metsaühistute süsteem, selle areng ja toimimine. Läti kolleegid olid siinset nähes väga positiivselt üllatunud. Olemas on toimivad ning suured metsaühistud, kes suudavad metsaomanikele pakkuda metsade majandamisel täisteenust ning sealjuures omatakse võimekust omanike puitu turustada ilma erinevaid vahendajaid kasutamata. Üheskoos hangitakse taimi ning arendatakse piirkondlike ühistute vahelist koostööd. Metsaühistu süsteem teenib tema liikme ehk erametsaomaniku huve, mitte kellegi ärihuve. Läti kolleegid tõdesid, et neil ei ole ühistuline liikumine sellises kvaliteedis veel endiselt käima läinud ning hetkel arutatakse ja kaalutakse Eesti kogemuste kasutamist, et uuesti erametsanduslikku ühistegevust käima saada.

The post Läti kolleegid käisid uudistamas meie ühistute edusamme appeared first on Metsaühistu.

Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et kohaletulnutele meeldis väga ka see, et masinast ei jää järele sügavaid rööpaid.

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik. Kümnesentimeetrised puud pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega. Laasimine-järkamine käib nagu harvesteril ikka – tööprotsessi juhib arvuti.

Soka sõnul tõstsid õppepäeval osalenud metsamehed välja masina väikest keskkonnamõju – kuna saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada niipalju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all. Kas selline väikemasin hakkab kunagi tööle ka Võrumaa metsades, on praegu veel vara ennustada, kuid Erki Soka hinnangul pole see sugugi võimatu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Võrumaa Metsaühistu tutvus miniharvesteriga appeared first on Metsaühistu.

Siiski on mõned asjad metsatehnikas kümne aastaga muutunud küll. Näiteks praegused mootorsaed on kergemad, vähem lärmakamad ja väiksema vibratsiooniga kui kümne aasta tagused. Sama käib ka võsalõikajate kohta. Samuti on mõned profiklassi saed varustatud kiibiga, mis jälgib masina tööd. Teeninduses on nüüd meistril kohe näha, kui kaua ja mis tingimustel (isegi mootori pöörded on salvestatud) masin tööd tegi. Masinad on nutikamad, võib lühidalt öelda.

Sama käib ka suuremate metsamasinate kohta. Nii forvarderide kui harvesteride areng on käinud käsikäes suure IT-arenguga. Praegused masinad on keskkonnasäästlikumad ja tootlikumad kui kümme aastat tagasi. Samuti on muutunud metsamasinate kabiinid, mis on praegu mugavamad ja avaramad. Tänapäeval mahub sinna suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

Masinate juhtimine on üha rohkem arvutil põhinev, eelkõige on edasi arenenud andmebaaside kasutamine ja infovahetus. Praegune metsamasin on võimeline saatma oma tööandmeid kontorisse reaalajas, mis kümme aastat tagasi oli veel arendusjärgus.

Metsamasinate osas on toimunud ka teisesuunaline areng – Eestisse on jõudnud miniharvesterid. Need on väikesed ja kompaktsed, sõiduauto treileris transporditavad metsamasinad, mida kasutatakse hooldusraietel.

Kümme aastat tagasi toimus aga tehnikavaldkonnas sündmus, mis mõjutas väga paljusid metsamehi –2009. aastal jõudsid Eestisse ka Android-operatsioonisüsteemiga telefonid. See andis võimaluse IT-valdkonnale arendada välja rakendusi, mis praeguseks on metsameestel igapäevases kasutuses. Kaardirakenduses, andmebaasid, ka relaskoop ja kõrgusemõõtja – need kõik kolisid nutitelefoni. Ja nende vahendite areng on kiire ning jõuline.

Teinegi uuem tehnikaarendus pole veel metsanduses oma täisvõimsust saavutanud. Droonid annavad igaühele võimaluse vaadata metsa linnulennult. On ilmselge, et ainult vaatlemise ja pildistamisega see ei piirdu, juba praegu arendatakse algoritmilisi iseõppivaid süsteeme, mis suudavad hinnata näiteks metsas toimunud muutusi – kas on tuul kahju teinud, kus on puud kuivanud jne. Tulevikus tuleb kindlasti juurde ka neid võimalusi, millest praegu veel unistadagi ei oska!

The post Metsatehnika on muutunud kümne aastaga nutikamaks appeared first on Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Metsaühistu.