Siiski on mõned asjad metsatehnikas kümne aastaga muutunud küll. Näiteks praegused mootorsaed on kergemad, vähem lärmakamad ja väiksema vibratsiooniga kui kümne aasta tagused. Sama käib ka võsalõikajate kohta. Samuti on mõned profiklassi saed varustatud kiibiga, mis jälgib masina tööd. Teeninduses on nüüd meistril kohe näha, kui kaua ja mis tingimustel (isegi mootori pöörded on salvestatud) masin tööd tegi. Masinad on nutikamad, võib lühidalt öelda.

Sama käib ka suuremate metsamasinate kohta. Nii forvarderide kui harvesteride areng on käinud käsikäes suure IT-arenguga. Praegused masinad on keskkonnasäästlikumad ja tootlikumad kui kümme aastat tagasi. Samuti on muutunud metsamasinate kabiinid, mis on praegu mugavamad ja avaramad. Tänapäeval mahub sinna suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

Masinate juhtimine on üha rohkem arvutil põhinev, eelkõige on edasi arenenud andmebaaside kasutamine ja infovahetus. Praegune metsamasin on võimeline saatma oma tööandmeid kontorisse reaalajas, mis kümme aastat tagasi oli veel arendusjärgus.

Metsamasinate osas on toimunud ka teisesuunaline areng – Eestisse on jõudnud miniharvesterid. Need on väikesed ja kompaktsed, sõiduauto treileris transporditavad metsamasinad, mida kasutatakse hooldusraietel.

Kümme aastat tagasi toimus aga tehnikavaldkonnas sündmus, mis mõjutas väga paljusid metsamehi –2009. aastal jõudsid Eestisse ka Android-operatsioonisüsteemiga telefonid. See andis võimaluse IT-valdkonnale arendada välja rakendusi, mis praeguseks on metsameestel igapäevases kasutuses. Kaardirakenduses, andmebaasid, ka relaskoop ja kõrgusemõõtja – need kõik kolisid nutitelefoni. Ja nende vahendite areng on kiire ning jõuline.

Teinegi uuem tehnikaarendus pole veel metsanduses oma täisvõimsust saavutanud. Droonid annavad igaühele võimaluse vaadata metsa linnulennult. On ilmselge, et ainult vaatlemise ja pildistamisega see ei piirdu, juba praegu arendatakse algoritmilisi iseõppivaid süsteeme, mis suudavad hinnata näiteks metsas toimunud muutusi – kas on tuul kahju teinud, kus on puud kuivanud jne. Tulevikus tuleb kindlasti juurde ka neid võimalusi, millest praegu veel unistadagi ei oska!

The post Metsatehnika on muutunud kümne aastaga nutikamaks appeared first on Metsaühistu.

Koolitaja, Farron Tehnika OÜ müügivõrgu arendusjuhi Marko Altmäe sõnul on üldised nõuanded mõlema töövahendi puhul ühesugused – esimese asjana tuleks läbi lugeda kasutusjuhend, mida tüüpiline Eesti mees reeglina teha ei taha. Teiseks tuleks aga võtta üks päev lihtsalt harjutamiseks. See ajakulu tasub end hiljem kuhjaga ära! Samuti tuleks nii võsasae kui ka mootorsae puhul olla tähelepanelik hooldamisel, vähemalt kord aastas tuleks masinatega käia esinduses hoolduses. Kasutada tuleb kvaliteetset kütust ja õlisid ning vahetatavad osad – filtrid, ketid, plaadid, saekettad, trimmeripead jne – peavad olema mõeldud just sellele masinale. Need nõuanded kehtivad kõigi masinate puhul, tootjafirmast olenemata.

Koolituspäevadel ei piirduta vaid õpetussõnade jagamisega, alati järgneb sellele ka koolituse praktiline osa metsas. Põlvamaa Metsaühistus toimunud saekoolitusel toimus praktiline osa Põlva lähistel metsas. Jõudu prooviti nii tuule poolt juba maha murtud puu, viltu vajunud puu kui ka tavalise jämeda puu langetamise, laasimise ja järkamisega. Marko Altmäe näitas ette ohutud võtted nii laasimiseks, järkamiseks kui langetamiseks, mõned koolitatavad said juhendaja käe all õigeid ja ohutud töövõtteid ellu rakendada.

Soovijad said metas proovida mitmeid erinevaid saemudeleid, nende hulgas ka väikest akusaagi. Ühiselt veenduti ka selles, et kodukasutuseks piisab väiksemast saest, suur ja võimas profisaag on mõeldud ikkagi igapäevaselt metsatööd tegevatele meestele. Koolituste eesmärk on õigete töövõtete tutvustamine metsaomanikele, et vähendada õnnetuste ohtu metsatöödel. Taolised koolitused toimusid ka kevadel, siis olid koolituspäevad Põlvamaa, Virumaa ja Läänemaa Metsaühistutes.

STIHLi ettevõtte sai alguse 1926. aastal, kui Saksa insener Andreas Stihl ettevõtte asutas. Esimeseks tooteks oli maailma esimene kettsaag, mille kasutamiseks oli vaja kahte inimest. Masina pani tööle elektrimootor. Kolm aastat hiljem valmis maailma esimene bensiinimootoriga kettsaag, 1959. aastal esimene tänapäevane kettsaag. 1963. aastal lisandus sortimenti võsalõikur. STIHL on läbi ajaloo olnud paljude tehniliste uuenduste taga, ning see trend jätkub ka tänapäeval. Käesoleval aastal tähistab STIHLi firma oma asutamise 90. aastapäeva. Ettevõtte kuulub siiani Stihl´i perekonnale ning praeguseks juhiks on asutaja lapselaps.

Eestis on STIHLi tehnikat müüdud alates 1992. aastast, Farron Tehnika OÜ on ametlikuks maaletoojaks ja esindajaks 2012. aastast.

The post Ohutu saekasutus nõuab koolitusi! appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.