FSC standard sätestab, et raietööde piirkonnas peavad kõik kandma ohutusvesti ja kiivrit.

Rakvere Metsaühistu on esimene ühistu, kellele omistati metsamajandamise FSC sertifikaat. Sertifitseeritud metsa on ligemale neljakümnel ühistu liikmel, sertifitseeritud metsakinnistuid on üle 170ne. Õppepäeval tehakse kokkuvõtteid käesoleval aastal toimunud metsade auditeerimisest ning antakse metsaomanikele näpunäiteid, kuidas tuleb sertifitseeritud metsas korraldada metsamajandustöid.

Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe selgitas, et väga suurt vahet metsatööde tegemisel sertifitseeritud või sertifitseerimata metsas ei ole. Mõlemal juhul on kõige olulisem see, et metsa majandades jälgitaks kõiki kehtivaid norme ja seadusi. Oluliselt karmimad tingimused kehtivad aga sertifitseeritud metsas raietööde tegemisel, väga täpselt tuleb jälgida säästliku metsamajandamise aspekte ning ohutusnõuete jälgimist metsatöödel.

Meelis Matkamäe lisas, et sertifitseerimisteemaline õppepäev aasta lõpul on Rakvere Metsaühistus kujunenud juba traditsiooniks. Üritusele oodatakse ka neid ühistu liikmeid, kel mets veel sertifitseerimata, kuid huvi teema vastu olemas. Kohtade arv õppepäevale on piiratud, huvi antud teema vastu on suur.

The post Rakvere Metsaühistu tutvustab sertifitseeritud metsa majandamist appeared first on Metsaühistu.

Fotol Irje Karjus.

Õppepäeval on jutuks puuravi, puutaimede energeetika ning erinevad taimeravi meetodid. Metsamoor andis nõusoleku vastata ka muudele küsimustele, mis puudutavad taimeravi. Teadmisi saab elujõudu ja elurõõmu toetavatest taimedest, talveaja külmarohtudest, immuunsüsteemi tugevdajatest ja seksuaalsust mõjutavatest taimedest. Samuti sellest, kuidas ja milliseid taimi lisada jookidesse ja mida teha taimedega saunas. Mida panna patta ja mida vanni, mida määrida nahale ja mida panna kõhtu.

Osalejad saavad sularaha eest koha peal osta ka jõulukinkideks sobivaid Metsamoori loodusrohtusid, ülevaate neist saab aadressil www.tervisekodu.ee/pood.

Metsamooriga saab tutvuda ka läbi ühe paari aasta taguse videoettekande

Õppepäev algab 21. detsembril kell 16.00 Okupatsioonide Muuseumis, aadressil Toompea 8, Tallinn. Orienteeruv lõpp on kell 18.00. Ruumi kasutuse ja toitlustuse kavandamiseks tuleb õppepäeval osalemiseks kindlasti hiljemalt 17. detsembriks registreeruda siin.

Õppepäeval osalejatel on võimalus tasuta külastada ka Okupatsioonide muuseumi väljapanekuid, selleks on soovitav varem kohale tulla.

The post Taimeravi õppepäev Põhja-Eesti Metsaühistus appeared first on Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistu juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul on säästlik metsade majandamine erametsaomaniku jaoks väga oluline. „Suured masinad tallavad maapinda, eriti hooldusraiete puhul on suur oht, et vigastatakse kasvavate puude juurekava. Väike tehnika säästab pinnast ning sellega on ka parem puude vahel liikuda. Masinal on efektiivsem kui saemees, ka pole vaja nii palju ränka käsitsitööd teha,“ selgitas Lehtse. Ökopesa esindajad lisasid, et näiteks Soomes ja Rootsis tehakse praegu juba ligi 90% hooldusraietest metsamasinatega, ka meil on kogenud saemehi leida üsna raske. Samas on hooldusraiete tegemine väga oluline, nii on võimalik korralikult tehtud hooldusraietega võita metsa kasvus paarkümmend aastat.

Masinate – harvesteri ja väljavedaja tööd said kõik huvilised näha Iisaku lähistel metsas, kus kord juba hooldusraiet on tehtud. Paaritunnise demonstratsiooni tulemuseks oli just paras väljavedaja koorem langetatud-laasitud-järgatud puitu. Langetusmasina tööjõudlus on muidugi suurem, kuid esitluspäeval masin täisjõuga ei töötanud, ikka tuli töö peatada ning vastata huviliste küsimustele. Nii selgus, et Usewoodi harvester kaalub ligikaudu kaks tonni, selle laius on poolteist meetrit ja pikkus 3,8 meetrit. Väike masin tõestas, et ligipääsmatuid kohti ka üsna tihedas metsas tema jaoks peaaegu ei eksisteerigi. Samasugust liikuvust näitas ka väljavedaja Bison 10000, mille laius on samuti vaid poolteist meetrit. Masina tühikaal on poolteist tonni, maksimumkoorem kaks ja pool tonni.

Ka pealtvaatajad tunnustasid masina liikuvust ning langetaja puhul seda, et masin suudab lõigatud puu teiste võrast välja sikutada. Käsitsitöö puhul on see tõsine probleem, mis muudab saemehe töö veelgi rakemaks. Kas hooldusraideid hakatakse tulevikus Virumaa erametsades tegema masinatega, näitab aeg. Kohalviibinud metsaomanikud jäid esialgu äraootavale seisukohale, kuid teadmine, et ka selle töö jaoks on olemas õiged masinad, on nüüd Virumaal olemas.

Õppepäeva läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Erametsaliit.

The post Masinaga saab teha ka hooldusraideid, tõestas õppepäev Virumaa Metsaühistus appeared first on Metsaühistu.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas Põlva linnas, metsaühistu kontoris. Ühistu juhatuse liige
Tarmo Lees andis ülevaate ühistust ning selle tegevusajaloost ja ühistu poolt metsaomanikele pakutavatest teenustest. Muuhulgas ilmnes Leesi jutust tõsiasi, et Eesti suurima metsaühistu liikmete arv hakkas jõudsalt kasvama just aastal 2009, kui ühistu poolt lisandusid senistele nõustamistele-koolitustele ka metsamajandamise teenused, mille järele liikmetel oli ühine vajadus. 159 liikmelt aastast 2008 on tänaseks ühistuga liitunute metsaomanike hulk suurenenud 760 liikmeni ja oluline roll selles on kindlasti just ühiselt korraldatud metsamajandamisega seotud tegevuste korraldamine. Seda ilmestab fakt, et näiteks ühiselt korraldatud maapinna ettevalmistamise, ühiselt hangitud metsapuutaimede ja ka raiete maht alates 2009 aastast on 10 kordistunud.

„Kahetuhande üheksandal aastal hakkas riik SA Erametsakeskuse kaudu edendama ühistute tegevust metsade majandajatena,“ rääkis Lees.

Et teooriale järgneks ka praktika, siirduti peale sissejuhatavat loengut raielangile, kus töö parasjagu pooleli. Metsakonsulent Kalle Peterson selgitas, et langi keerulise reljeefi (lank asub mäenõlvakul) tõttu tuli töid organiseerida n-ö „kompleksmeetodil“ – seal kus võimalik, teeb tööd metsalangetustraktor ehk harvester, kuhu aga masin ei pääse, tulevad langetustööd tegema saemehed. „Neid masinamehi, kes sellisel langil suudavad töötada, on meil vähe,“ rääkis Peterson. „Selleks peab olema „mägieestlane“, kallakutel tuleb olla julge, aga mitte hulljulge. Muidu võib tulemuseks olla ümberaetud masin või miskit veel hullemat.“

Et metsaraie korraldamine ja selleks usaldusväärsete partnerite leidmine on vaid üks metsaühistute poolt pakutavatest teenustest, olid kõne all ka teised ühistu poolt pakutavad teenused. „Meie ühistu poolt korraldatuna saavad metsaomanik kõik vajalikud tööd tehtud,“ rääkis Peterson. „Raie järel maapinna ettevalmistamine, istikute hankimine, istutamine, noorendiku hooldus, hiljem harvendusraie – ühistu aitab kõike korraldada. Tihti tuletame metsaomanikule ka meelde, et nüüd oleks õige aeg üks või teine töö ette võtta. Kui metsaomanik püüaks kõike ise teha, oleks ta hädas. Esiteks peavad tal olema head metsanduslikud teadmised, teiseks tuleb tal ka kõik tööd ise organiseerida. Leida tegijad ja neid kontrollida. Ühistu korraldab tema eest need asjad ära,“ sõnas konsulent.

Petersoni jutust tuli välja ka see, et üksiku metsaomaniku jaoks on mitmed asjad hulga keerulisemad, kui ühiselt ühistu kaudu tegutsedes. Näiteks metsataimede istikuid ei pruugi üksiksoovijale õigel ajal jätkudagi, ühistu kaudu saab aga taimed kindlalt ja soodsalt.

Tudengid tundsid huvi ka selle vastu, et miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja. Kasvava metsa raieõiguse saab ju ka mõnele erafirmale müüa ning omanik peaks olema ju muredest prii! Metsaühistu esindajate vastus küsimusele oli aga tegelikult väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid Põlvamaa Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.

Ühistu liikmete üldkoosolek kinnitas ka ühistu 2015. aasta majandus- ja tegevusaruande. Üheks olulisemaks ühistu tegevusvaldkonnaks oli läinud aastal metsauuendus. Ühistu abiga uuendas oma metsa ligi viiendik ühistu liikimetest, kogupindalaga 121,1 hektarit. Põhja-Eesti Metsaühistu korraldas ka ühishanget istutusmaterjali soetamiseks mahuga 175 050 taime ning ühishanget maapinna ettevalmistamiseks 102,8 hektaril, samuti ulukitõrjeaine cervacoli ja üraskipüüniste hanget.

Ühistu liikmeskond kasvas 2015. aastal 506 liikmeni.

2016. aastal on Põhja-Eesti Metsaühistul kavas laiendada koostööd teiste metsaühistutega läbi Keskühistu Eramets.

The post Põhja-Eesti Metsaühistu panustab ühistegevusele appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.

Koolitajad – UPM Kymmene ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.

On vana tõde, et kõige paremini õpib inimene läbi praktilise tegevuse. Nii kogunesidki osalejad Valga lähistele metsa, kus ühel raielangil asjast räägiti. Kuna raietööd seal käisid, oli kohal ka harvester. Nii saidki osalejad ülevaate kase lõppraiest nii masinaga kui käsitsi.

Päeva sissejuhatuseks andsid lektorid lühikese ülevaate ettevõtte tegevusest ja puidu kvaliteeditingimustest. Kuulajad said teada, et tehas vajab ühes kuus üle 20 tuhande tihumeetri tooret. Sellest valmistatakse mitut erinevat sorti vineeri, mida kasutatakse ehituses, veokite ja järelhaagiste põhjade tegemisel, aga samuti näiteks vedelgaasi LNG tankerite mahutite juures. Nimelt on vedelgaasi temperatuur miinus 160 kraadi ja sellise külma juures muutuvad metallid hapraks. Puit aga peab vastu!

Kvaliteediklasse on UPM Kymmenel kaks – oksavaba ja eriti kvaliteetne materjal ning sellest veidi väiksemate nõuetega materjal. Oksavabast pakust treitav spoon läheb vineeritahvlite pealispinda, keskel saab kasutada ka väikeste puudustega spooni. Vastuvõetav kasepakk peab olema laasitud nii, et oksatüükad ei oleks pikemad kui 5 sentimeetrit, samuti ei tohi esineda suurt pehme mädaniku kollet. Kõvamädanik ehk punasüdamik ei ole aga spooni tootmisel takistuseks. Samas kõrgemasse kvaliteediklassi selline puit ei lähe.

Saemees peab langetatud puud hoolega uurima ja olema järkamisel ettevaatlik!

Tomingase ja Lepiku jutust jäi kõlama ka see, et kõige rohkem tehakse vigu kasepaku ülestöötamisel. Tüüpiline neist on langetuslõhe, mis rikub terve noti. Langetuslõhed tekivad enamasti masinlõikusel, põhjuseks võib olla harvesteri nüri kett, masinajuhi kiirustamine langetusel, aga ka puu vähene toetamine langetusel. Samas ei saa välistada langetuslõhet ka käsitsi järkamisel. Ka õppepäeval said osalejad näha, kuidas järkamisel murdus puusse lõhe.

Kasepuust vineeripaku saamine nõuab harvesterijuhilt oskusi ja tähelepanelikkust.

Metsaomanikel tasub aga kaske kasvatada. Lisaks hinnale pole vähetähtis ka see, et vineeri tootmisel kasutatakse ära peaaegu kogu puit! Spooni treimisel jääb järele vaid viie-kuue sentimeetrine südamik, kõik muu läheb kasutusse. Meie puidust tehtud vineer rändab aga üle maailma!

Selline järkamisrebend saadab kasepaku kohe praagihunnikusse.

Pealtnäha polnud palgil vigagi, seest aga avanes hoopis teistsugune pilt.

Valgamaa Metsaühistu õppepäevast võttis osa ligi poolsada inimest, lisaks Valgamaa metsaühistu liikmetele osalesid ka nende koostööpartnerite ja Lõuna-Eesti metsaühistute esindajad. Metsaomanikel aga tasub kindlasti enne kase lõppraiet konsulteerida metsaühistuga – värsked teadmised aitavad puitu rohkem väärtustada!

The post Kasepaku hind määratakse metsas. appeared first on Metsaühistu.