Gunnar Lepasaar elab Ida-Virumaal Oonurme külas, kus mets on aastasadu toonud inimestele leiva lauale. Erand pole ka Gunnar, kes majandab oma metsi 300 aastase ajalooga esivanemate talus.

Talude taastamise ajal õnnestus tal tagasi saada 45 hektarit talule kuulunud metsa, millele hiljem ostis ta veel juurde kaks kinnistut, mille riik oli oksjonile pannud. Praegu kuulub talule 185 hektarit metsa, kus on Gunnar ära teinud suure töö. 2001. aasta kurikuulus Tudu torm laastas mõne tunniga Lepasaare talus 3000 tm ulatuses metsa. Selle taastamiseks läks meeletu töö: tuli koristada tormimurd, istutada noor mets ja praegu meenutabki toonast tormi paarikümne aasta vanune kuusenoorendik.

Riigilt ostetud metsamaadele tegi ta EL-i rahade toel maaparanduse, rajas korralikud juurdepääsuteed ning tuletõrje veevõtukoha. Kuivendatud mets sai justkui uue hingamise ning kasvuhoo. Kogu see aastatepikkune töö oli põhjuseks, mis Gunnar pälvis mullu parima metsamajandaja tiitli.

Kuid kahjuks algas Gunnar Lepasaare elus aastaid tagasi kafkalik eluetapp, kus keskkonnakaitsjate initsiatiivil määrati 40 ha Lepasaare kuulunut raieküpset metsa lendorava piiranguvööndiks. Vähe sellest, lisaks piirati tänavu 28 kuuks metsatööd veel 40 hektaril, mis Gunnar Lepasaare sõnul tähendab, et tema metsandustööd on sisuliselt lõppenud. „Tulevik on igatahes väga tume, kuid metsandus on väga pika vinnaga, mistõttu ei kaota ka mina lootust, et ehk midagi muutub,“ ütles ta.

Siiski tõi tänavune aasta ka omajagu head. Gunnar istutas tänavu kaks korda varasemast enam metsa ja juba praegu on näha, et taimed on kenasti kasvama läinud. Kuna Oonurme kandis on viljakad metsamaad, siis on rohukasv meeletu, mistõttu tuleb teha korraliku kultuurihooldust. Kuid see Gunnarit ei kurvasta, sest noored puud saavad viljakal pinnal hea hoo sisse.

„Metsaomaniku jaoks on tänavu positiivne ka see, et küttepuu ja hakkepuidu hinnad on kahekordistunud, mis innustab metsaomanikke rohkem tegema hooldusraieid,“ rääkis Gunnar, kelle sõnul jääb erinevalt gaasi eest makstavast rahast küttepuudele kulutatud raha Eesti majandusse ringlema ning lõpuks võidame sellest kõik.

„Ma julgen väita, et pikas plaanis on see kriis isegi hea, sest väga mugav on Venemaa odavat gaasi kasutades rääkida looduse kaitsmisest, kuid nüüd näeme kõik, mis on selle gaasi tõeline hind ja ma loodan, et nüüd saadakse rohkem aru ka meie enda energiajulgeolekust,“ lisas ta.

Lisaks sellele teevad Gunnarile head meelt kõrged hinnad puiduturul, kuid paraku on see teadmine temale kibemagus, sest suurt osa oma küpsest metsast ta kasutada ei saa.

„Ehk saadakse kunagi aru, et me peame elama koos loodusega ja me ei saa kolida kõik linnadese,“ rääkis ta. „Jättes oma külad tühjaks, me sisuliselt hävitame Eesti, nii et laske meil palun teha oma tööd ja elada nii nagu elasid meie esivanemad.“

The post 2021. aasta parim erametsamajandaja: laske meil palun oma tööd teha appeared first on Metsaühistu.

25. korda korraldatud konkursi žürii paistab Salumäe silma põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on tal ka FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.

Tegelikult on parimaks metsamajandajaks saada väga lihtne – selleks peab metsa armastama! Nii iseloomustas Lauri Salumäe tegemisi tema abikaasa, kes samuti osaleb aktiivselt pere metsade majandamisel. Lauri ise on väljaütlemistes tagasihoidlik. „Ma ise nii kõvu sõnu ei kasutaks. Aga mets meeldib mulle väga, mets on väärtus ja selle nimelt tuleb kõik teha.“

Armastus metsa vastu ei ole aga ühepäevane. „See on tekkinud ajapikku – idanenud ja kasvanud. Aga see kestab ikka edasi ja areneb, loodetavasti ilusa lõpuni,“ sõnab Salumäe. Tõelise armastuse tekkimiseks tuleb aga metsa tunda. „Metsas pole vähetähtsaid detaile, kõik, mis metsa ja metsandust mõjutab, on oluline. Aga siis tuleb ka professionaalsus ja nagu öeldud – armastus.“

Parimaks metsamajandajaks saamine tähendab ka seda, et aasta pärast tuleb võõrustada huvilisi oma metsas. Kas selleks on kõik valmis? Salumäe arvab, et kõik on valmis. „Metsa on olemas. Selle aasta kevadel sai sisse seatud ka matkarada. Nii et midagi spetsiaalselt sättima ei pea.“

Lisaks eeskujulikuks metsamajandajaks olemisele o n Lauri Salumäe ka aktiivne Metsaühistu arendaja. Paljuski tänu tema tegevusele on Rakvere Metsaühistu praegu üks Eesti parimaid.

Rakvere Metsaühistu tegevjuhina oli Salumäe ametis 16 aastat, aastatel 2000-2016. Praegu jätkab ta ühistu nõukogu liikmena. Tegevjuhina tõi Salumäe ühistu välja madalseisust, tema ametiajal muudeti Rakvere Metsaühistu ka tulundusühistuks. Nende aastate jooksul sai Rakvere Metsaühistu tegevus uue hingamise – tegevus oli aktiivne ja juurde tuli hulgaliselt liikmeid. Ka laienes metsaühistu teenuste ring – lisaks metsatöödele hakkas ühistu abistama oma liikmeid toetuste taotlemisel, metsamajanduskavade tellimisel, lisandus nõustamisteenus. „Me mõtlesime algusest peale, et metsaühistu peab pakkuma oma liikmetele kõiki neid teenuseid, mida metsaomanik iganes vajab,“ meenutab Salumäe. „Sellega me erinesime paljudest teistest üheksakümnendate metsaühistutest. Paljud neist oli nii-öelda „kohviklubid“, peatähelepanu läks liikmete omavahelisele suhtlemisele. Meie aga pakkusime algusest peale metsa majandamise teenust. Nüüd teevad seda peaaegu kõik ühistud,“ lisab Salumäe.

Palju õnne Lauri Salumäele ja teistele tublidele erametsaomanikele!

The post Metsa tuleb armastada! appeared first on Metsaühistu.