Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär sõnas, et mitmete taimesortimentide mahud on praeguseks juba läbi müüdud. Keskühistu Eramets tegeleb praegu lisataimede hankimisega. Metsaomanikud, kes soovivad kevadel metsa uuendada, aga ei ole veel metsaühistule oma taimesoovidest teada andnud, ei pruugi soovitud liigis ja mahus taimi enam saada. Siiski tasub võimalikult kiiresti oma soovidest metsaühistule teada anda, sest lootust on leida lisataimi. Samuti kujuneb nii ülevaade vajalikust puutaimede lisakogusest. Kõik taimede soovijad kantakse ootejärjekorda ning lisataimede saamisel on soovijad juba teada.

Priit Jõeäär soovitab kõigil metsaomanikel mõelda metsauuenduse peale juba varakult. „Metsa uuendamise peale peab mõtlema juba sügisel. Veelgi parem oleks koos raiete planeerimisega planeerida ka uuendus ja tellimus esitada metsaühistule esimesel võimalusel,“ sõnas Jõeäär.

Palgimets saab alguse pisitillukestest puukestest.

Jaanuarikuu keskpaiga seisuga on metsaühistute kaudu tellitud ligikaudu 3,45 miljonit taime. Aasta tagasi oli samal ajal taimetellimuste üldarv ligi pool miljonit taime vähem ja kevadel pandi ühistellimuse tulemusena meie metsadesse kasvama 3,3 miljonit metsataime.

Erametsaomanike seas on jätkuvalt kõige populaarsemaks puuliigiks kuusk, mille erinevaid istikuid (avajuurne taim, potitaim, vahatatud kuusetaim) on tellitud ühtekokku üle 2,6 miljoni. Männitaimede arv ulatub pea 500 tuhandeni, vähemal määral on tellitud ka kase- ning sanglepataimi.

The post Kevadiste metsataimede järele on nõudlus ülisuur appeared first on Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu® on erametsaomanikke ühendavate organisatsioonide poolt loodud kaubamärk kõigile ühtsetele kvaliteedistandarditele vastavatele metsaühistutele. Kaubamärgi hoidja on Keskühistu Eramets. Eestis tegutseb aktiivselt kolmkümmend erametsaomanike organisatsiooni, millega on ühtekokku liitunud ligi kümme tuhat erametsaomanikku. Metsaühistu® ühistute liikmed moodustavad sellest kolmandiku.

Suurima liikmeskonnaga on Põlvamaa Metsaühistu, millega 13. mail liitus kaheksasajas liige. „Liikmeid lisandub stabiilselt, laias laastus kümmekond iga kuu. Näiteks jaanuaris oli meil 745 liiget, maikuus aga tõusis liikmete arv kaheksasajani. Anname endast parima, et metsaomanikud saaksid võimalikult hea teeninduse ning oleksid enda organisatsiooniga rahul,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni.

Põlvamaa Metsaühistu on kaubamärgiga ühinenutest suurima metsamaa pindalaga. Samas vähenes ühistu hallatava metsamaa pindala maikuuks võrreldes aasta alguse seisuga ligikaudu kümne tuhande hektari võrra. „Liikmete hulgast lahkus üks suur metsandusfirma, seetõttu vähenes ka pindala,“ selgitas Vinni.
Liikmete lahkumine ja juurdetulek on ühistute jaoks tavapärane. „Kui näiteks metsaomanik müüb oma metsa ära, pole tal põhjust jääda ka ühistusse. Siiski on lahkujaid vähem kui juurdetulijaid, ka meie vastav „bilanss“ on positiivne,“ lisas Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige Kalle Põld.

Liikmete värbamiskampaaniaid Metsaühistu® kaubamärgi alla koondunud metsaomanike organisatsioonid ei korralda. Läänemaa Metsaühistu esindaja Mikk Link sõnas, et prioriteet on olemasolevaid liikmeid võimalikult hästi teenindada. „Meie parim reklaam on rahulolev metsaomanik, kuna liikmeskonnad suurenevad, siis järelikult on rahulolevaid metsomanikke palju,“ rääkis Link.

Metsaühistu® kaubamärgi hoidja, Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeääre sõnul on liikmete arvu kasv tõestuseks ühistute heast tööst. “Liikmete arv näitab ka metsaomanike rahulolu meiega. Kindlasti on selle põhjuseks muuhulgas meie teenuste kvaliteet ning tase – Metsaühistu® eesmärk on olla metsaomaniku esimene ja parim valik mistahes metsandusliku probleemi või küsimuse korral!”

The post Metsaühistu® ühendab kolmandikku ühistegevusse koondunud metsaomanikest appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär lisas, et sel kevadel sooviti palju nii kuuse kui männi potitaimi. „Metsaomanike huvi nende taimede vastu oli väga suur. Veidi ootamatuna tuli suurenenud nõudlus männi potitaime osas, nii et ei saanud isegi kõiki tellimusi rahuldada,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ostab taimi varakult sõlmitud lepingute alusel eelistatult Eesti taimlatest, kuid kui Eesti taimlates taimi ei jätku, hangitakse neid ka kaugemalt. „Avajuurse kuuse taimed pärinevad sel aastal enamus Läti ja Leedu taimlatest. RMK taimlad on küll Eesti suurimad, kuid nende kasvatatud metsataimedest  erasektorile ei jätku, nõudlus on lihtsalt niivõrd suur ning RMK rahuldab eelkõige oma vajadused,“ lisas Jõeäär.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Ühishanke tulemusena saadud taimed jagunevad vastavalt varem esitatud tellimustele metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle neljasaja tuhande taime. Võrumaale läheb üle 340 tuhande metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 tuhat taime. Kõige enam soovitakse Põlvamaal istutada avajuurset kuuske (ligikaudu 283 tuhat taime) ning männi potitaimi (peaaegu 78 tuhat taime), kuuse potitaim on populaarseim Võrumaal (ligikaudu 113 tuhat taime) ning kase potitaim Kohila Metsaühistu liikmete hulgas (peaaegu 37 tuhat taime).

Võrreldes eelmise aastaga on metsauuendamine oluliselt kasvanud näiteks Võrumaal, rääkis Võrumaa

Metsaomanike Liidu esindaja Erki Sok. „Sel kevadel on toimunud Võrumaal hüppeline metsuuendustööde kasv. Istikuid telliti meie metsaühistu kaudu möödunud aastal 156 tuhat, sel aastal üle 340 tuhande. Samas proportsioonis on kasvanud ka maapinna ettevalmistamise soovid, kui arvestada juurde selle kevade tarbeks eelmisel sügisel tehtud tööd. Kui eelmisel aastal sooviti abi istutaja leidmisel vaid mõnele tuhandele istikule, siis sel aastal aitame istutada peaaegu 20 000 istikut“, ütles Sok. „Taimede ühistellimise mahud on aasta-aastalt kasvanud. Kuigi igal aastal on pidevalt kimbutanud taimede nappus mõne istiku osas, oleme siiski suutnud peaaegu kõigile istutusmaterjali organiseerida.“

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem tõusis taimede arv pea üheksasaja tuhandeni ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv tõusis üle kahe miljoni – 2 020 350 metsataime.

SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari ulatuses, 2014. aastaks oli taotluste maht kasvanud üle kahe korra (2374 hektarit), ning kasv jätkus ka 2015. aastal (2559 hektarit).

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv (üha rohkem on neid omanikke, kes metsa omamisse tõelise peremehetundega suhtuvad), otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Toetusraha kipub paraku nappima. Õnneks on toetuse jagamise mehhanism üles ehitatud põhimõttel, et väiksema toetussumma küsijad saavad toetuse täies mahus kätte ning suurematele jääb samavõrd, kui väiksematele jagus. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Erametsadesse istutatakse miljoneid uusi puid appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on lank.ee tarkvara kasutuselevõtt loomulik käik.
„Keskühistusse Eramets kuulub üksteist metsaühistut üle Eesti, kõigis neis toimuvad pidevalt metsatööd. Langihalduse tarkvara annab hea koondülevaate kõigest sellest, mis toimub liikmesühistutes raietööde ajal – palju on lõigatud puitu, kus see asub ning palju on juba lõpptarbijatele veetud. Väga vajalik on ka võimalus kasutada langihaldustarkvara sisendina elektroonilise veoselehe koostamiseks, selle kasutamine on praegu saamas juba standardiks .“

Jõeäär lisas, et valik Deskise tarkvara kasuks tehti peale põhjalikku eeltööd, tutvudes eelnevalt kõikide sarnaste olemasolevate toodetega . „Selgus, et lank.ee tarkvara vastas kõige enam meie vajadustele, tarkvara on katseliselt kasutanud juba mõnda aega Läänemaa Metsaühistu, otsustamisel tuginesime ka nende kogemustele. Peale koolituste läbimist ning testperioodi võtavad tarkvara kasutusele ka meie ülejäänud liikmed.“

Lank.ee tarkvara on praegu kasutusel pooltes Keskühistu Eramets metsaühistutes, teiste seas Valgamaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Atso Adson sõnas, et esimene reaalne koorem, mille liikumine korraldati lank.ee tarkvara alusel, läks teele 18. märtsil. Adsoni hinnangul on esimesed kogemused positiivsed.

„Info liigub auto liikuma hakkamise ja kohalejõudmise korral otse meili ja on mugav hallata. Tarkvara kasutamine ei ole keeruline, vaja on kaasa mõelda ja jälgida vajalike väljade täitmist. Kindlasti tuleb juurde õppida siis, kui kasutusele võtta üldine metsahaldusprogramm, mis haakub lank.ee-ga.  Aga kui see protsess on ka läbi tehtud, siis hõlbustub tunduvalt kogu ühistu liikmete metsade haldamine ja aruannete esitamine,“ rääkis Adson.

Valgamaa kogemuse põhjal on tarkvaralised teenused praegu piisavad, kuid tulevikus on arendused vajalikud. „Oluline on siduda veoselehega ka leping ja metsateatis ning puidu liikumine saeveskile. Sel juhul liiguksid puidu päritoludokumendid kohe automaatselt saeveskisse ja kogu protsess muutuks kiiremaks,“ rääkis Atso Adson. Ta lisas, et tarkvara kasutamisel on väga oluline õppida, katsetada ja aru saada, mis liigutused mida muudavad.

Deskis OÜ esindaja Peep Teppo lisas, et kõik Deskise tarkvarad, ka lank.ee teenus on pidevas arengus ning täiendusi tehakse vastavalt kasutajate tagasisidele. „Kindlasti suurendatakse lank.ee seotust teiste olemasolevate tarkvaradega, et veelgi enam parandada selle kasutumugavust ja efektiivsust,“ rääkis Teppo. Tema sõnul on tarkvara esmane eesmärk metsamaterjali koguste info üle reaalajas arvestuse pidamine ja võimalus teha e-veoselehti vaid paari nupuvajutusega. Arendaja hinnangul on eriti oluline aga see, et lihtsast andmete salvestamisest on astutud samm edasi. „Suurt rõhku on pandud ka andmete edasistele analüüsivõimalustele. Selle tagab väga mitmekülgne aruannete tegemise võimalus – info sortimentide kogustest, töötajate töötundidest, veoselehtedest, sihtkohtadest ja muust. Võimalus andmeid eksportida Exceli formaati aitab andmete kasutusvõimalusi veelgi suurendada,“ rääkis Teppo.
Deskis OÜ hinnangul on lank.ee teenus loodud sellisena, et see oleks sobiv nii suurtele, kui ka väikestele metsafirmadele, nii metsaühistutele, kui ka erametsaomanikele.

The post Keskühistu Eramets võttis kasutusele Deskise langihalduse tarkvara appeared first on Metsaühistu.

„Keskühistu Eramets on alustanud PEFC metsamajandamise grupisertifikaadi saamise protsessi,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets taotleb metsamajandamise grupisertifikaati, mis tähendab metsaomanike metsa majandamise sertifitseerimist Keskühistu Eramets kaudu ühe sertifikaadiga. Kui Keskühistu Eramets saab sertifikaadi hoidjaks, saavad metsaomanikud sertifitseerimises osaleda organisatsiooni kaudu, sõltumata metsaomandite asukohast.

Jõeääre sõnul on PEFC grupisertifikaat hea võimalus metsa sertifitseerida ka väikemetsaomanikule, sest erinevalt olemasolevatest sertifitseerimisvõimalustest ei lisandu metsaomanikule uusi püsikulusid.
Jõeäär lisas, et metsaomanikele annab sertifitseerimine mitu eelist. „Esiteks tähendab see seda, et metsaomanik saab kolmandalt osapoolelt kinnitust oma tegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Teiseks annab sertifitseerimine puidu müügil turueelist – praeguses raskes situatsioonis on sertifitseeritud puitu müüa mõnevõrra lihtsam kui sertifitseerimata. Ja lisaks sellele maksavad mitmed puidu kokkuostjad sertifitseeritud puidu tihumeetri eest rohkem kui sertifitseerimata puidu eest. Lõppostja hinnaerinevus võib materjali realiseerimisel ulatuda kahe euroni,“ rääkis Jõeäär.

PEFC sertifikaadi saamise protsessi Keskühistu Eramets liikmetele tutvustanud BM Trada tegevjuht Renal Lastik selgitas, et maailmas on PEFC sertifikaadiga kaetud 272 miljonit hektarit metsamaad. Metsamajandaja sertifikaat on põhimõtteliselt metsamajandajale antud kinnitus, mis tõendab, et ta järgib metsade majandamisel säästva metsamajandamise põhimõtteid. Sertifikaat kehtib viis aastat, sertifikaadiomanikku auditeeritakse selle aja jooksul korduvalt. Auditeerimisel hinnatakse nii organisatsiooni juhtimissüsteeme kui ka metsade majandamist ja sellega kaasnevaid tegevusi. Lastiku sõnul avaldub sertifitseerimisest saadav kasu mitmel kuju – esiteks on see muutumas turu normiks ning sertifikaat tagab parema juurdepääsu turgudele ja kõrgema hinna, aga on ka organisatsiooni visiitkaardiks ja usalduse loomise vahendiks, sest sertifikaati saavad omada vaid metsi jätkusuutlikult majandavad organisatsioonid. Aga kogu tegevuse auditeerimine võimaldab luua ka efektiivsemat metsamajandamise juhtimissüsteemi, mis on otsene kasu kogu organisatsioonile.

Keskühistu Eramets sertifitseerimise tulemused selguvad peale auditeerimise tulemuste hindamist, vastava raporti kokkukirjutamist ning selle hindamist kolmanda osapoole poolt. Positiivse tulemi korral saavad oma metsaomandi sertifitseerimist taotleda need keskühistusse kuuluvate metsaühistute liikmed, kes majandavad oma metsa ühistu kaudu.

Lisainfo:
Priit Jõeäär
Keskühistu Eramets TÜ
+372 51 993 667
priit.joeaar@metsauhistu.ee
Kase tn 2, Põlva 63308

The post Keskühistu Eramets taotleb PEFC metsamajandamise grupisertifikaati appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on tellimuste esitamine ühistu kaudu erametsaomanikule kõige lihtsam ja mugavam viis. „Metsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,“ rääkis Jõeäär. Tasuda tuleb peale taimede kättesaamist arve alusel.

Priit Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3.-4. aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. „Taimi vahatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,“ selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul kindlasti tellida metsataimed läbi ühistu. „Põhjusi selleks on mitu. Kuna taimi tellitakse korraga suurtes kogustes, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo.“

Metsataimed taimlas

Aasveri sõnul saab metsaomanik ühistust alati ka nõu ja abi. Tavaliselt uuritakse, kui palju taimi tuleb varuda, kust saada istutustorusid, kuidas taimi istutamiseks ette valmistada, kuidas neid säilitada jne.

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013. Eelmisel kevadel oli ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Metsaistutamine Põhja-Eesti Metsaühistus

The post Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu appeared first on Metsaühistu.

Tabava lasu teinud jahikunigannat Kristiinat õnnitleb Metsaühistu® esindaja Priit Põllumäe

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul läks jaht igati korda. „Kuigi ilma kohta võib öelda vaid „ehtne koerailm,“ oli jaht tore. Osalejaid pidevalt sadav vihm ei seganud, kõik olid ilmale vastavalt riides. Ajajana oli päris elamuslik läbi metsa mütata, minu nina alt lippas läbi ka kolm kitse. Loodetavasti muudame selle jahi traditsiooniks ja järgmisel aastal on veelgi rohkem osalejaid,“ rääkis Jõeäär.

Jahti peeti Keskühistu Eramets liikme Viru-Lemmu Metsaseltsi maadel. Ka ühistu juhatuse esimees Guido Ploompuu jäi jahiga rahule. „Kui vähemalt ühe looma kätte saab, on jaht kordaläinud,“ muigas Ploompuu. „Metsa meil siin on, loomi metsas samuti, hea paik jahi pidamiseks. Ja kogu Lääne-Virumaal ei ole teist sellist jahikompleksi koos lasketiiruga, nagu Laekvere jahimeestel. Võime uhked olla,“ lisas Ploompuu.

Keskühistusse Eramets kuulub üksteist metsaühistut üle Eesti. Keskühistu korraldab ka ühistute puidumüüki, olles Eesti suurim erametsaomanike metsa majandaja.

The post Metsaühistu® sügisjaht appeared first on Metsaühistu.

“Metsaühistu on metsahalduse kvaliteedistandard ning protsessist on võitnud kõik osapooled – kasvab valdkonna usaldusväärsus, erametsad on heaperemehelikult hoitud ja kasutatud ning kasvab ka metsa väärtus tervikuna,” kommenteeris teenusedisaini žürii esimees J. Margus Klaar.

Metsaühistu® teenuse disainil tehtud tööd tõstsid esile ka teised žürii liikmed. Mikko-Pekka Hanski (Idean partner ja strateeg (Soome)) on öelnud, et Metsaühistu® teenusega tehtud töö paistab silma põhjaliku ettevalmistusega, seda eriti teenuse kohta andmete kogumisega. „Usun, et osalemine protsessis on isegi tähtsam kui tulemus, kuna (metsa)ühistud tegelikult töötavad vastavalt uutele põhimõtetele,” sõnas Hanski.

Teenuste disain on lühidalt öeldes uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamise protsess, mis kasutab tootedisainis kasutusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist. Teenuste disainimise metoodika arendati välja 1990-datel aastatel. Eestis on sellega tegelemine levinud viimasel kümnendil. Teenuste disainimise olulisust rõhutatakse ka Eesti Disainiauhindadega.

“Kui me neli aastat tagasi alustasime – võtsime eesmärgiks, et Eesti Disainiauhindadega tunnustame disaini, mis ei paku ainult esteetilist naudingut, vaid lahendab probleeme ja muudab meid ümbritseva keskkonna inimlikumaks. Rõõm, et võitja valik oli keeruline, st meil on teemasid, mis meie elu puudutavad ja kus disaini kaasamine on andnud suurepärase, inimliku ja kõiki osapooli kaasava lahenduse,” kommenteeris Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Metsaühistu® projektijuht Priit Põllumäe lisas, et ühistud on Brand Manuali poolt tehtud töö tulemusi juba tundnud. „Ühistute teenused on üle vaadatud meie liikme ehk siis kliendi seisukohast lähtuvalt. Nii saame ka ise selgemini aru, mis töötab hästi ja mida tuleb muuta. Metsaühistu® teenused on tänu Brand Manuali tööle kohandatud selliseks, nagu neid vajab ühistu liige.“

Brand Manuali esindaja Timo Suvi lisas, et üldiselt ei olnud nende jaoks töö raske, kuid seda huvitavam. „Brand Manual võttis oma eesmärgiks muuta metsaomanike suhtlemine ühistutega lihtsamaks. Meie sihiks oli see, et mõlemad pooled räägiksid ühte keelt ja et metsaomanik oskaks ühistust küsida õiget asja,“ rääkis Suvi. Lõpptulemust on tema sõnul praegu veel raske hinnata, sest Metsaühistu® on suhteliselt uus, kuid oluline on see, et ühistutele on tekkinud niiöelda „tööriistakast“, mida nad saavad kasutada.

Timo Suvi sõnul on väga rõõmustav ka see, et Metsaühistu® märki kasutavad juba kaheksa ühistut.

Fotol Brand Manuali meeskond Silver Tibbing, Timo Suvi, Eveli Glinjanski ja Dan Mikkin, vasakul hoiab auhinnaprille Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär.

Foto: Tiina Kõrtsin/Õhtuleht

The post Metsaühistu® pälvis konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 kaks esikohta appeared first on Metsaühistu.