Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.

Ja teine:

toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet.

Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.

Raieõiguse müük

Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.

Enamasti paneb metsaomanik müüki raieõiguse, mis on kiireim viis raha saamiseks, kuid saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Enne müügiprotsessi aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.

Paberimajandus korda

Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.

Läänemaa Metsaühistu näide

Nii raieõiguse kui kinnistute enampakkumisi korraldavad kõik metsaühistud. Allar Luik Läänemaa Metsaühistust selgitas, et see ei ole metsaühistu igapäevategevus, kuid päris tihti seda neilt siiski küsitakse. Samas püüab metsaühistu alati kinnistu müügisooviga tulnud inimesele pakkuda välja ka teisi variante – müüa näiteks raieõigus või majandada ise oma metsa. Kui omanik on aga müügi kindlalt otsustanud, pannakse kinnistu enampakkumisele.

Luik lisas, et kinnistumüüjate seas on Läänemaal mitmeid rootslasi – endiste rannarootslaste järeltulijaid, kes on kaotanud sideme Eestiga ning ei soovi rohkem siin kinnisvara omada. Eestlastest kinnistumüüjate hulgas on põhiliseks kaks müügipõhjust. Päris tihti on müüjateks inimesed, kes on saanud metsamaa päranduseks, aga nüüd, olles ise juba vanemas eas, ei leita oma järeltulijate hulgas enam inimesi, kes sooviksid metsandusega edasi tegeleda. Ja teiseks inimesed, kelle jaoks ongi metsamaa olnud pensionifondiks. Aktiivsest tööelust tagasi tõmmates soovitakse olemasolev kinnisvara realiseerida.

Hinnakujundus on Allar Luige sõnul õige keeruline tegevus. Lihtsam on see raieõiguse müügil, kui hinna määramise aluseks on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit. Kinnistu müügil on võimalikku hinda aga keerulisem määrata. Näiteks kui kinnistul kasvab noort metsa, võib see mõne ostja jaoks olla just hinda tõstev tegur, teise jaoks aga langetav. Siiski kehtib üks reegel – alghinna otsustab lõplikult müüja ning metsaühistu jääb selles protsessis soovitajaks ja nõuandjaks. Liiga madalat alghinda esineb Luige sõnul haruharva, kuid liiga kõrgelt on oma vara väärtust hinnatud küll. Ühistu asjatundjad püüavad siis ostjale soovitada alghinda langetada, aga kui ostja sellest keeldub, on see tema otsus.

Liiga madala alghinna kohta ütles Luik ka seda, et tegelikult selgub lõpphind ju enampakkumise käigus ning tegelikult võiks mõne asja panna müüki ka eurose alghinnaga – lõpphind tõuseks ikkagi enam-vähem turuhinna tasemeni. Praktikas seda siiski proovitud pole, kuigi mõned oksjoniportaalid on müüjaid peibutanud ligi 300% hinnatõusuga – ülimadal alghind tagab suure hinnatõusu.

Ühistu korraldatud enampakkumistel on ostjate põhiring enam-vähem välja kujunenud – nendeks on tugevamad Läänemaal tegutsevad metsandusettevõtted. Kuid aeg-ajalt osalevad ka väiksemad firmad ning eraisikudki – näiteks müüja naabrid. Ühistul on kehtestatud ka omad reeglid ostjatele, nii lülitatakse enampakkumistest välja näiteks püsivalt maksuvõlgades olevad ettevõtted. Palju neid muidugi ei ole ning tehingute lõpetamist on ette tulnud vaid mõned üksikud korrad.

Allar Luik lisas, et vähemalt Läänemaal on kõige rohkem nõutud kinnistud, mis asuvad hea juurdepääsuga paigas, kus töid saaks teha aasta läbi.

Võrumaa Metsaühistu näide

Raieõiguse ja ka kinnistute müügiga tuleb aktiivselt tegeleda ka Võrumaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Erki Sok rääkis, et enampakkumised on vaid väike osa ühistu tegevusest. Põhirõhk läheb siiski metsamaterjali ühismüügile, mille mahud kasvasid läinud aastal oluliselt – metsaühistu kaudu müüdi 33441 tm puitu ja raieõigust, mis on ühistu tegevusaja suurim tulemus.

Head hinda on metsaomanikud saanud läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise, rääkis Sok. Eelmisel aastal kasvas Võrumaa Metsaühistus ka raieõiguse võõrandamise enampakkumiste maht ligi 9000 tm võrra. Enampakkumiste keskmine müügi hind (omanikule kätte) oli Võrumaa Metsaühistus läinud aastal 41,18 €/tm, kõige parema müügiakti keskmine hind omanikule kätte oli aga 66,23 €/tm. Selle hinnaga müüdi männipalki. Kõige madalama keskmise hinna andis aga lehtpuu küttepuu müük, tulemuseks jäi 8,22 €/tm. Nende hindade puhul tuleb aga arvestada ka sellega, et eelmisel aastal oli puidu hind rekordiliselt kõrge.

Enampakkumiste korraldamine on Võrumaa Metsaühistus sama, nagu mujalgi ühistutes. Üldpõhimõte on see, et metsaühistu on alati müüja poolel ning tema huvide eest väljas. Kogu müügiprotsess on võimalikult läbipaistev ning Metsaühistu korraldatud enampakkumistel ei või osaleda ühistus töötav isik, tema äriühing, abikaasa, lähisugulased ja nendega seotud äriühingud.

Enampakkumised

Metsaühistute enampakkumiste info on alates sellest aastast koondatud Metsaühistu kodulehele. Ostuhuvilised saavad seal tutvuda aktiivsete enampakkumistega ning põhiinfoga müügiobjekti kohta. Pakkumiste dokumendid väljastab ning pakkumise tingimused kehtestab pakkumise korraldaja.

The post Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel appeared first on Metsaühistu.

Kohtumine Läti erametsanduse edendajatega toimus Põlvamaa Metsaühistus. Ühistu juhatuse liige Erki Vinni rääkis, et kontaktid lätlastega said alguse osalemisest Erametsakeskuse juhitavas rahvusvahelises projektis EFO, millega on liitunud ka Läti eremetsanduse esindajad.

Põlvamaa Metsaühistut külastasid kaks Mežsaimnieksi esindajat – tegevjuht Grigorijs Rozentals ja kooperatiivi IT-juht Andis Malējs. Lätlasi huvitasid eelkõige Keskühistu eramets toimimise alused ja tegevuse praktilised küljed – suhted Keskühistu moodustavate metsaühistutega, metsamaterjali logistika, lepingute sõlmimine ja muud tööd iseloomustavad detailid.

Mežsaimnieksi tegevjuht Grigorijs Rozentals rääkis, et Mežsaimnieks loomisel võeti eeskuju Skandinaavia ja Eesti metsaühistutest. „Lätis on ühistutega liitunud metsaomanikke vaid tuhande ringis, meie liikmeskond jääb 350 metsaomaniku ligidale, kuid liikmete arv kasvab kogu aeg,“ rääkis Rozentals. Kooperatiiviga on liitunud ligikaudu 350 metsaomanikku, ühistu halduses on ligikaudu 8300 hektarit metsamaad.

Kooperatiivi peamine eesmärk on hallata oma liikmete metsamaad, tegevusvaldkonnad on üsnagi sarnased meie metsaühistutega. Nii tegeldakse metsamaterjali ülestöötamisega, selle müügiga, metsahooldusega, metsa uuendamisega, toetuste taotlemisega ning nõustamisega. Kogu Läti territooriumil tegutsemiseks on ühendus jaotatud kolmeks piirkonnaks. Sel aastal on planeeritav raiemaht 100-115 tuhat tihumeetrit.

Läti kolleegide suureks sooviks on edendada kogu riigi erametsaomanike ühistegevust. Lätis alustati küll aastaid tagasi metsaühistute moodustamisega, kuid konkreetse visiooni puudumise tõttu on paljud neist oma tegevuse lõpetanud. Nüüd on ette võetud uus algus ning ka Mežsaimnieks soovib oma tegevusaladel moodustada uusi metsaomanike ühendusi. Milline saaks olema nende täpsem tegevusvorm, selle üle veel mõeldakse.

Lisaks Mežsaimnieksile tegutseb Lätis veel kolm taolist metsaomanike ühendust, kuid Mežsaimnieks on neist suurim ja vanim. Edu tagajaks peavad Läti kolleegid eelkõige metsaomanike huvi asja vastu. Kui metsaomanikud on kooperatiivi omanikud, on nad huvitatud ettevõtmise edust.

The post Puidu ühismüük pakub huvi ka lõunanaabritele appeared first on Metsaühistu.

Olukord hakkas muutuma peale aastat 2000, kui Soome-Rootsi eeskujul hakati ka Eestis mõtlema ühistutest kui metsade majandamisega tegelevatest ühendustest. Samuti oli mõttes elavdada erametsaomanike puidumüüki läbi ühistute ühistegevuse. Selleks alustas SA Erametsakeskus ka aastal 2008 ühistute puidumüügi elavdamise projekti. Projektis lõid kaasa mitmed metsaühistud üle Eesti.

Samal ajal oli ka mitmete metsaühistutes tegutsevate inimeste peas tekkinud mõte, et metsaühistud võiksid tegutseda ka puidumüügiga. Kuna aga ühe ühistu puidukogused ei pruugi suurte ostjate huvi ärata, oleks kasulikum pakkuda ostjatele mitmete ühistute puitu korraga. Nii oleksid kogused suuremad ja ka ostjate huvi suurem.

Üheks selle mõttega ringi käivaks meheks oli pragune Viru-Lemmu Metsaseltsi juhatuse liige Guido Ploompuu. Tegudemehena astus Guido ka järgmise sammu ning koos samamoodi mõtlevate metsameestega pandi alus tulundusühistule Keskühistu Eramets. „Veidi varem oli Erametsakeskus algatanud majandusliku koostöö projekti metsaühistute vahel, sinna astus kümmekond ühistut. Nende baasil me hakkasimegi tegutsema. Vaikselt hakkas ka keskühistu idee tekkima ja koondasime just neid ühistuid, kes seal seltskonnas olid. Nii see asi hakkas ja minu meelest on suhteliselt tänuväärne asi see Keskühistu,“ meenutab Ploompuu.  

Keskühistu Eramets oli ja on ka praegu üsna ainulaadne ühendus, mis erineb oluliselt Põhjamaades levinud ühistute süsteemist. SA Erametsakeskuse juhatuse esimees Jaanus Aun tõi mõned momendid välja juba 2010. aastal. „Keskühistu Eramets liikmelisus erineb oluliselt Põhjamaade mudelist. Nimelt, kui Soomes ja Rootsis kuuluvad suures piirkonnas tegutsevate ühistute liikmeskonda metsaomanikud otse, siis Eestis saab metsaomanik olla keskse turustusorganisatsiooni liige üksnes kohaliku metsaühistu kaudu. Tõenäoliselt on selline ülesehitus ühistu tegevuse algfaasis ainuvõimalik.“ Aun lisas, et hoolimata metsaühistute-kesksest ülesehitusest saavad keskühistust kasu eelkõige metsaomanikud – suurenevad puidumüügivõimalused  ning suurematelt kogustelt on hind parem.

Keskühistu tõestas end kiirelt. Kui asutajateks oli neli metsaühistut, siis 2010. aastal oli liikmeid juba 11. Tegelikult oli huvi Keskühistu vastu juba asutamisajal oluliselt suurem kui neljas ühistus, kuid kaasalõõmine nõudis mitmete formaalsuste täitmist. Näiteks Põlvamaa Metsaühistu asutajaliikmete seas ei ole. Kuna oli „mäsu-aeg“ ja puidumüük pidurdunud, oli ka tookord ühistuga seotud Tarmo Leesi ja Kalle Petersoni sõnul vaja leida ise metsaomanikele mingisuguseidki müügivõimalusi. Neid ka leiti.

„Selleks ajaks käis puidu müük juba üle Eesti tegutseva keskühistu Eramets kaudu, mille metsaühistud asutasid 2009. aasta kevadel. Meie metsaselts asutajaliikmete seas polnud, kuna meil ei olnud selleks tookord üldkoosoleku volitust. Volitus oli küll, aga teistsugune, kuna olime natuke varem jõudnud sinna, et turul tegutsemiseks oleks vaja metsade majandamisega tegelevat tulundusühingut. Põlva Metsaomanike Seltsi 2009. aasta üldkoosolek võttis vastu otsuse, et see tuleb asutada oma metsaseltsi juurde. Juhatusel oli ülesanne see asutada.

Kuna kohe tuli peale keskühistu asutamine, jäi meil oma tulundusühing tegemata. Olime keskühistu alustamise juures, tegime koostööd ja sügisel 2009 astusime ka liikmeks. Kui seni müüsid majandusliku koostöö projekti osalised metsaühistud saeveskitele puitu oma nime all, siis 2009. aasta augustis-septembris tehti lepingud ringi. Saeveskite elu läks ka sellega lihtsamaks, et kõik müügid hakkasid käima läbi keskühistu Eramets,“ meenutasid Lees ja Peterson.

Ühistute ühine puidumüügisüsteem ehk Keskühistu Eramets sai hoogu iga asutamisjärgse kuuga. Mõnesajatihumeetrisest igakuisest müügimahust jõuti 2009. aasta lõpuks kuu 5000–6000 tihumeetrise müügikäibeni.

The post Keskühistu Eramets andis metsanduses ühistegevusele uue hingamise appeared first on Metsaühistu.