Erametsade uuendamine on olnud pikalt üks riiklikest prioriteetidest. Nii on leidnud teema käsitlemist ka metsanduse arengukavas. Näiteks on arengukava täitmise aruandes välja toodud, et 2016. aastaks oli erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast vaid 28%. Hinnanguliselt oli sel aastal erametsadesse istutatud taimede kogus umbes 9 miljonit. Nüüdseks on aga iga-aastased taimede kogused kahekordistunud. Metsa uuendamise toetus on olnud väga sihipärane ning koos ühistute süsteemi arenemisega on sel olnud väga positiivne mõju erametsade uuendamisele. Iga-aastaselt saavad meie ühistutelt taimi ligi tuhatkond erametsaomanikku üle Eesti.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli suures ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. Pikaajaline tendents on olnud, et kuusetaimede nõudlus on vähenenud ning oluliselt on suurenenud nõudlus männi- ja kasetaimede järgi. Kase osas on just 2023. aastal toimunud suurem hüpe. „2023. aasta kevadel oli meil valikus 23 erinevat taimeartiklit! Nii palju eri liiki, tüüpi ja kõrgusvahemikega istutusmaterjali tarnida 16-sse erinevasse ühistusse on üks paras logistiline pähkel“ täpsustab Priit Põllumäe ja lisab, et kõige rohkem rõõmu tõi talle 2350 kodumaise punase tamme istiku jõudmine Eesti eri paikade metsaomanikele.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku. Uuendamise aluseks ja eelduseks on kvaliteetne taimede tootmine ja usaldusliku suhted kogu ahelas. Ühise taimede hankimisega on antud oma positiivne tõuge ka kodumaisele taimetootmisele.

The post Ühistute metsataimede ühine hankimine on toetanud kohalikku taimetootmist appeared first on Metsaühistu.

Hiljuti arutleti nendel teemadel põllumajanduskoja teadusnõukoja kokkusaamisel. Sel arutelul tunnetasin – ja põhjendatult – taas põllumeeste teatavat skepsist või isegi hirmu metsastamise ees. Ehk võiks püüda näha selles hoopis võimalust?

Maast kui ressursist

Küllap suurim hirm ongi selles, et maa on piiratud ressurss. Maast saadavatele hüvedele on inimestel väga erinevad ootused. Seda nii eri maaomanike kui ka huvirühmade seisukohast.

Põllumajandustootjad väljendavad põhjendatult oma muret piiratud maaressursi üle, sest konkurents on tihe. Samuti on meil ajalooliselt põllumajanduslikku maad olnud oluliselt rohkem kui praegu. Põhjuseid, miks see nii on, leidub mitu. Näiteks põllumajandusliku tootmise efektiivsemaks muutumine, globaalsemad turud, nõukogude pärand või 1990. aastate maareform koos üleminekuga turumajanduse põhimõtetele.

Eestis on viimase saja aasta jooksul metsamaad pidevalt lisandunud ja just põllumajanduslikus kasutuses oleva maa arvelt. Aga samuti on tootlikuma metsamaa lisandumises oma roll eelmise sajandi kestel rajatud kuivendussüsteemidel. Seega kogu „metsade vohamist“ ei saa põllumajandusmaa kadumise arvele ka panna.

Hinnangud seinast seina

Väga palju on spekuleeritud maa hulga üle, mis metsastamiseks Eestis praegu veel sobilik võiks olla. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 hektarit looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050.

2019. aastal analüüsis Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri (SMI), Eesti looduse infosüsteemi ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemit ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on kokku umbes 160 000 hektarit.

Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemit SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on antud SMI 2010. aasta andmete alusel, mille järgi sobiks metsastamiseks kokku 90 000 hektarit. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 hektarit. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastatavad maad eraomandis. SMI järgi on meil veel lisaks 64 000 hektarit põõsastikke.

Aastas lisandub 500 hektarit

Maakasutuse ja selle muutumise kohta on ka põllumajandusega seotud uuringuid. Näiteks valmis maaülikoolis hiljuti analüüs põllumajandusliku maakasutuse muutustest sõltuvalt erinevatest sotsiaalmajanduslikest suundumustest. Ka selles analüüsis oli üks läbiv põhimõte, et kasutamata põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine jätkub tempoga 500 hektarit aastas.

Täiesti omaette valdkond on maakasutuse juures sügavate turvasmuldade teema, mille aktiivne põllumajanduslik kasutamine on kliimapoliitiliselt omakorda üks vähemsoositud tegevusi. Nii soovitatakse ka maaülikooli uuringus, et teatud ulatuses on asjakohane ka püsirohumaa all olevate turvasmuldadega põllumassiivide metsastamine.

Eesti üldpindala jagunemine maakategooriatena (osakaal Eesti pindalast, %)

Samuti on maaülikooli uuringus hulk soovitusi. Üks lihtsamaid on see, et looduslikku metsastumist ei peaks ilmtingimata ära hoidma. Siiski rõhutan, et sellistel puhkudel on alati oluline jälgida, milliste liikidega see metsastumine toimub. Kui ala pelgalt võsastub (kasvavad remmelgad, toomingas vmt) või uueneb vähemväärtuslike liikidega (näiteks hall lepp), siis oleks mõistlik omanikul sekkuda.

Näiteks mineraalmuldadel on kindlasti süsiniku sidumine suurem ning kui seal kasvavad kasvukohale sobilikud ja tootlikumad liigid (arukask, kuusk, mänd), on süsiniku sidumine kindlasti suurem.

Eelnevalt sai juba välja toodud, et metsastumine ei pruugi kliimapoliitiliselt ega kinnisasja tulevikuväärtust arvestades olla kõige parem lahendus. Natukene läbimõeldum toimetamine, ennekõike liigilist koosseisu arvestades, annab kindlasti pikemas perspektiivis paremaid tulemusi.

Uuringud on näidanud, et endistel põllumaadel laiuvad kaasikud võivad olla väga produktiivsed. See tähendab, et hoogsas kasvueas seovad nad hästi süsinikku, vanemas eas on nad head süsinikutalletajad ja nendest saadavast puidust on võimalik valmistada maksimaalselt kestvustooteid, mis omakorda seda seotud süsinikku „kinni hoiavad“.

Seega on üheks aspektiks istutamise ja metsade rajamisega seonduvalt teadlikkus. See tähendab oskust hinnata kasvukoha tingimusi ja selle põhjal teha valik, milliste liikidega ja millist tüüpi istutusmaterjaliga tööle asuda. Samuti kas ja kuidas korraldada maapinna ettevalmistamine istutuseks. Ei tohi unustada, et need valikud ja otsused on pikaajalise mõjuga!

Toidutootmine olgu prioriteet

Teine oluline aspekt on paratamatult see, et mitte igale poole ei ole paslik ega ka lubatud istutada või metsa rajada. Iga objekti puhul tuleb vaadata ja hinnata, kuidas leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel. Toiduga varustatus ja toidujulgeolek on üha rohkem päevakorras ning peame arvestama, et vajame viljakat põllumaad, et oma inimestele toitu toota. Ma usun ja loodan, et sellele vastuvaidlejaid enam ei ole.

Selleks, et väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsta, on riigis olemas või väljatöötamisel mitmed hoovad. Aastaid tagasi püüti väärtuslikule põllumaale tagada seadusega eraldi kaitse. Praegu on aga see eelnõu takerduma jäänud. Kaitseta see maa siiski ei ole, sest planeerimisseaduse alusel koostatavate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute üks ülesanne on väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Tegelikult tehakse seda juba ka planeeringute kõrgematel tasemetel ehk maakonnaplaneeringutes ja üleriigilises planeeringus.

Märkimist väärib kindlasti see, et põllumajandusliku maa metsastumise ja ka metsastamise puhul ei ole tegemist maakasutuse pöördumatu muutusega. Piirkonniti on viimastest oluliselt ohtlikumad hoopis taristuobjektide laienemine ja arendustegevus. Betooni või asfaldi peal toitu toota on paraku võimatu. Võimalus metsamaad põllumaaks teha ja maa viljakust taas toidu tootmiseks kasutada siiski säilib.

Metsastamine kui võimalus

Kas metsastamisest või lihtsalt puude istutamisest võiks tekkida ka väljund või võimalus põllumeestele? Eelnevalt välja toodud maaülikooli analüüsi üks soovitus on näiteks see, et põllumajandustootjad võiks teadliku puude istutamise või metsade rajamise kaudu tasakaalustada oma ettevõtte heitkoguseid.

Samuti võiks selliste tegevustega arvestada rohestamise juures. Euroopa Komisjon toob välja, et rohestamise toetus on abiks põllumajandustootjatele, kes võtavad kasutusele või järgivad põllumajandustavasid, mis aitavad saavutada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärke.

Üheks tavaks, mida tuleb järgida, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu. Need on maa-alad, näiteks puud, hekid või kesa, mis parandavad elurikkust ja elupaiku. Teadlik puude istutamine (sh hekiks) ja metsastamine aitab neid nõudeid täita. Sealjuures on mõistlik arvestada rohealade ja rohevõrgustiku sidususega. Sellised rohestamise tegevused võiksid olla enim eelistatud aladel, kus rohevõrgustiku sidusus on vilets või keskmine.

Sellise analüüsi on riik tegelikult ka ära teinud. Projekti ELME käigus koostati rohevõrgustiku analüüs ja sellekohane planeerimisjuhend ehk meil on olemas head tööriistad, et puude istutamise ja metsastamise tegevusi targalt ja läbimõeldult kavandada ja juhtida.

Ühistud haaravad initsiatiivi

Oleme SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil juba rohkem kui aasta tegelenud puude istutamise ja metsade rajamise koostööplatvormi loomisega. Toome kokku metsataimede istutamisse panustada soovivad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvad maatükid, et istutada uusi puid ja rajada uut metsa.

Lühikese katsefaasi jooksul oleme kasvama pannud üle 4200 puu ja oleme liitunud ka Euroopa kolme miljardi puu initsiatiiviga.

Uue metsa rajamise koostöö­platvorm annab kõikidele osapooltele oma väljundi ja väärtuse. Selle tulemusel tuleb Eestisse süsinikku aktiivselt siduvat maad juurde, ilma et ohustatud saaks meie toidujulgeolek. Pigem vastupidi, võiksime püüelda aktiivse koostöö poole nii, et ka põllumeestel ja tootjatel tekiks sellest lisaväärtust.

Metsaühistu tegevjuhi Priit Põllumäe artikkel ilmus algselt Põllumehe Teataja keskkonnas.

The post Metsastamine ei ole tont, keda karta appeared first on Metsaühistu.

Metsühistu toob ühtsel platvormil kokku jätkusuutlikult tegutsevad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvaid maatükke. Seda selleks, et rajada uut metsa või istutada kasvõi üksikuid puid ning seeläbi vähendada CO₂ jalajälge. Korraldame selleks taimede ühist hankimist ning istutame need koos piirkondlike metsaühistutega mulda. Ühistuline mudel loob toetava organisatsiooni või ettevõtte jaoks läbipaistvuse, sest piirkondlikud metsaühistud on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, kes ei taotle kasumit, vaid kelle eesmärgiks on piirkonna metsaomanike huvide eest seismine ja nende igakülgne abistamine. Tänaseks on selle algatusega kaasa tulnud 6 piirkondlikku metsaühistut oma enam kui 4700 erametsaomanikuga, ent meie võrgustik on pea kaks korda suurem.

Senine tagasiside sellisele koostööle on olnud positiivne, kuna tegevuste elluviimine ja selle korraldamine on olnud lihtne ja arusaadav. Metsastamiseks sobilikud sertifitseeritud taimed hangitakse ühise taimehanke raames tegevusluba omavatest taimlatest. Koostöös taimlatega korraldab Metsaühistu taimede transpordi piirkondliku ühistu juurde. Maapinna ettevalmistuse või istutamisega seotud teenuste osutamist või hankimist koordineerib piirkondlik ühistu. Maaomaniku roll ja kohustus on hiljem tagada rajatud metsa hooldamine ja kasvatamine. See hõlmab istutusjärgsetel aastatel istutatud taimede hooldamist, kaitsmist heina ja võsa eest.

Istutame koos puid & vähendame Eesti CO₂ jalajälge

Tuvtu lähemalt meie Uue metsa projektiga. Kui Sinu ettevõte soovib panustada uue metsa rajamisse või Sul on maatükk, mis seisab söötis, siis võta meiega ühendust. Koos saame panustada Eesti CO₂ jalajälje vähenemisse.

The post Puude istutamise toetamine peab olema läbipaistev appeared first on Metsaühistu.

Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on aga alati tekitanud vastandlikke tundeid, sest ka maa annab ju meile toitu. Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri (SMI), Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemit ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on kokku u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemit SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel sobiks metsastamiseks kokku 90 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.

Tegelikult ei pea puu istutamiseks või metsa rajamiseks olema ilmtingimata põllu- või rohumaad. Meie julgustame ja töötame selle nimel, et toetatud saaksid erinevad põnevad maaomanike algatused – parkmetsad, alleed, hekiribad, puudesalud jmt. Oluline on meie jaoks, et maaomanike soovid saaksid parimal võimalikul viisil ellu viidud ning toetavad ettevõtted või organisatsioonid saaksid olla rahul ja uhked oma panuse üle.

Igale poole ja kõike aga kindlasti uisapäisa istutada ei saa! Piirkondlike ühistute spetsialistid kontrollivad istutamissooviga alasid ja nõustavad maaomanikke. Kindlasti väldime toetusega uue metsa rajamist väärtuslikele põllu- ja rohumaadele. Sellised alad on määratud täna kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega ning alade sobilikkust on võimalik nende abil hinnata. Kindlasti tuleb piirkondliku ühistu spetsialistiga läbi vaadata sobiva puuliigi valik, sest mullastik ja veerežiim panevad siin mängumaa paika. Valdavalt eelistame me istutamisel kodumaiseid taimeliike, uue metsa rajamisel sealjuures suuremaid istikuid. Vaid erandjuhtudel võime istutada võõrpuuliike ja sedagi vaid ulatuses, mida võimaldavad kehtivad õigusaktid.

Kahtlemata oleks põnevaks väljakutseks kõvalehtpuude istutamine. Näiteks 2023. aasta kevadel hankisime me ligi poolesajale maaomanikule kokku 2350 punase tamme istikut. Igal üksikul juhul tuleb istutamise plaanid läbi analüüsida, sest tegutseda tuleb läbimõeldult.

Istutame koos puid & vähendame Eesti CO₂ jalajälge

Tuvtu lähemalt meie Uue metsa projektiga. Kui Sinu ettevõte soovib panustada uue metsa rajamisse või Sul on maatükk, mis seisab söötis, siis võta meiega ühendust. Koos saame panustada Eesti CO₂ jalajälje vähenemisse.

The post Uue metsa rajamise toetamine peab olema läbimõeldud appeared first on Metsaühistu.