Ravimtaimena on kasutatud tamme koort, lehti, pahkasid ehk galle ja tõrusid. Nii on näiteks aastasadu kasutatud noorte tammede koort tõmmise tegemiseks. Tammekooretõmmisel on bakterivastane toime ja seetõttu on seda kasutatud seespidiselt kõhulahtisuse, soolepõletiku, verejooksu, vereköhimise vastu, samuti põiepõletiku, hambajuure- ja igemepõletiku, taime- ja seenemürgituse korral. Kõhulahtisuse vastu aitab tammekooretee juba ühe päevaga. Välispidiselt kasutatakse tammekooreleotist kompressidena kroonilise nahalööbe ravimisel ja jalavannides jalgade higistamise korral. Tõmmiseid kasutatakse pea alati jahutatult

Tammetõrusid, millel samuti ravitoime, on aegade jooksul kasutatud kohviubade asendajana. Parajalt tarvitatuna olevat tammetõrukohv rohuks luunõrkuse ja verevaesuse puhul. Jahvatatud tammetõrust saadud pulbrit kasutati ka ninaverejooksu vastu. Tammelehed on seevastu kasutamist leidnud kurkide hapendamisel, ent selline hapendusviis muudab kurgid tumedaks.

The post Aasta puu tamm ja tema raviomadused appeared first on Metsaühistu.

Esiteks on hall lepp meie kõige kiirekasvulisem looduslik puuliik. Hall-lepikute keskmine aastane tüvepuidu juurdekasv erametsades ulatub 7,3 tihumeetrini hektaril (aastaraamat “Mets 2001” andmetel). Ja ka teha on lepaga nii mõndagi. Juba aastasadu võtsid talumehed laudatagusest lepikust mõne puu lihasuitsutamiseks, samuti tehti lepapuust piima-, õlle- ja kalanõusid. Ka lusikaid tehti lepast. Lepapuit ei anna nimelt toiduainetele mingeid võõraid maitseid juurde.

Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa “ruske veri” tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Parkainete suure sisalduse tõttu on lepakoort kasutatud ka naha parkimiseks, värvainete pärast aga lõnga- ja riidevärvina. Välja tuli pruunikaspunane toon.

Tänapäeval on hall lepp peamiselt energiapuu ja lepapuud lähevad peamiselt kütteks. Aga ka saunavoodriks, lavalaudadeks, kaminahalgudeks, grillsöe tegemiseks, kala ja liha suitsutamiseks, treimistöödeks. Samuti on hall lepp looduses ülioluline – nimelt rikastab lepik maapinda lämmastikuga. Lepp on ka n-ö „kuusikut ettevalmistav“ puuliik – halllepiku all tekib looduslik kuuse uuendus ja halli lepa lühiealisuse tõttu asendub lepik kuusikuga. Selline areng on soodustatud, sest lepp muudab ühtlasi mulla viljakamaks, kuusk on aga mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka lepa „käbisid“ – väikesi tõesti käbisid meenutavaid seemneid sisaldav moodustis, mille botaaniliselt täpne nimetus oleks vilikond. See tähendab tervest õisikust tekkinud moodistist, mille sees on seemneid sisaldavad viljad. Nii et botaaniliselt korrektne oleks käbidest rääkida vaid okaspuude puhul, kuid rahvasuus on levinud ikka lepakäbi. Kasutame seda meiegi!

Lepakäbisid kasutatakse ohtralt rahvameditsiinis. Ühe õpetuse kohaselt peaks igas peres olema kuivatatud lepakäbisid juhuks, kui kimbutab kõhuviirus. Käbidest tehakse tõmmist, mis teeb kõhu kiiresti korda. Taim aitab ka sooltepõletike ja toidumürgistuse korral. Lepakäbide, -koore ja -lehtede keedust-tõmmist kasutatakse ka külmetushaiguste ja reuma korral. Need sobivad ka suuõõne loputamiseks, silmakompressiks ja jalavannideks.

Ravivõimega on ka lepa lehed. Värskeid lepalehti pandi väiksemate haavade peale, samuti aitas nende panek varvaste vahele haudunud jalgade puhul. Lehtedest võis teha ka jalavanni väsinud jalgade turgutamiseks.

Ja muidugi on lepalehtede ravivõime tuntav lepaviha juures, millega tuli end saunas vihelda sisemiste valude puhul.

The post Paljukirutud hall lepp peidab endas mitmeid väärtusi appeared first on Metsaühistu.

laulis Heli Lääts omal ajal. Kevadel, eriti maikuus, paistab toomepuu ehk harilik toomingas hästi silma. Valgete õite meri ei jää tähelepanuta. Võrdlemisi hästi tuntakse ka toominga sitikmusti vilju, rahvapäraselt marju, mille aeg on suvel. Ja metsamehed kiruvad toomingat aasta ringi, sest see puu kasvab visa võsana kiiresti kõigile raiesmikele ning haarab endale vee ja valguse traditsiooniliste metsapuude eest.

Toomingas on meie põline kaaslane, seda reedab juba tema nimigi, mis on tuntud kõigi läänemeresoomlaste hulgas, nagu näiteks ka kuusk ja kõiv (ehk kirjakeeles kask). Tarbepuuna toomingat palju ei kasutatud, kuna pikka ja sirget lauda-palki temast reeglina ei saa. Küll on aga  hariliku toominga puit sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta suhteliselt kerge. Seetõttu on toominga puitu kasutatud üksikute tööde puhul – sellest painutati hoburakendi tarvis lookasid, vahel ka toolide seljatugesid ja muid mööbliosi.

Toomingakoorega on mõnel pool värvitud lõnga ja riiet. Värvi kinnitamiseks lisati kooreleotisele soola ja maarjajääd, nii saadi rohekas, kollane või punakaspruun toon. Toominga oksi, koort ja puidust voolitud esemeid kasutati tihti ravi- või imettegevaks otstarbeks. Ilmselt omapärase lõhna tõttu usuti toomingat eemal hoidvat kõiksugu ebameeldivaid nähtusi alates närilistest ja lõpetades katkutõvega.

Laiemalt on aga tuntud toominga viljad, mis paistavad pisikeste ploomidena. Eks sel ole ka tõepõhi all, sest toomingas, kirss, ploom ja teised luuviljalised on omavahel sugulased. Nagu ploomid, on ka toomingamarjade viljaliha söödav: hapukas, üpris suure C-vitamiini sisaldusega, aga kõhtu kinnistava toimega. Mõnele sellised, tugevalt parkaineid sisaldavad nö suu tummiseks tegevad viljad isegi mekivad. Inimesele kahjulikku ainet amügdaliini sisaldavad toomingamarjade luuseemned ja toominga koor. Samas, kui juhuslikult seemnekivi alla neelame, ei juhtu midagi kohutavat sest luuseeme meie seedetraktis ei lagune.

Rahvameditsiinis on toominga kuivatatud marjad olnud tuntud kõhulahtisuse ravimina. Selleks võetakse supilusikatäis kuivatatud marju, klaas keeva vett ja keedetakse marju nõrgal tulel umbes 20 minutit. Teed juuakse korraga pool klaasi 3-4 korda päevas.

Toominga marju tuleb korjata täiesti küpsetena, tumemustadena. Kuivatada saab neid päikese käes või kuivatis 40-60 kraadi juures.

The post Toomingamarjad aitavad kõhuhädade korral appeared first on Metsaühistu.