Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link

„Peamiselt lähevad siia kuused,“ räägib Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Tavaliselt talvel maapinna mineraliseerumist teha ei saa, kuna maapind on külmunud. Kuna sel aastal on talv väga soe ning pinnas pehme, siis on raske teha metsamaterjali raiet ja kokkuvedu. Et palkide kokkuveo masinale rakendust saada, panime samale masinale metsaadra järgi ning teeme hoopis ettevalmistusi istutamiseks. Kui ilmad peaks külmenema ja ader maasse ei tungi, võetakse ader ära ning minnakse jälle raie objektile,“ selgitab Link.

Väljaveomasinat saab kasutada ka metsauuendustöödel.

Mikk Link kiidab ka Läänemaa metsaomanikke, kes planeerivad metsas tehtavat pikemat aega ette. „Konkreetselt siin on omanikuks rootslane – rannarootslaste järeltulija. Tema ei soovi metsast kiiret kasu saada, vaid mets korda teha, et tulevikus kasvaks siin ilus mets. Omanik usaldab ühistut ja nii saame me töid pikemalt planeerida,“ selgitab Mikk Link. Ja lisab, et taoline suhtumine iseloomustab paljusid Läänemaa metsaomanikke. „Eks metsaomanik peabki pikemalt ette mõtlema. Näiteks metsauuendusele tuleb mõelda juba enne raiet. Siinkandis on probleemiks ka liigvesi – pea sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on umbes ja vesi ei pääse jooksma. Võimalusel puhastame vanu kraave ja paneme veed jälle voolama. Lõpptulemusena saab mets parema kasvuhoo,“ räägib metsamees.

Sealsamas lähedal on Läänemaa meestel näidata ka lank, kus parasjagu tehakse samuti maapinna ettevalmistust, kuid teistmoodi – kopp tõmbab kamara maast lahti ja keerab selle ümber. „Proovime, kuidas õnnestub,“ sõnab Link ja lisab, et sellist tööd tehakse Läänemaa Metsaühistus esimest korda. „Tegu on mätastamise või küngaste rajamisega, nagu seda nimetatakse. Mõte on selles, et liigniiskele pinnasele tekiksid kõrgemad kohad, kus puu saaks kasvada. Aga et teeme seda esimest korda, siis tulemuses väga kindel ei ole. Peame siia leidma hästi kogenud metsaistutajad, kes oskavad puudele õige koha leida,“ räägib Link.

Liigniisketel maadel tuleb maapind enne metsauuendust mätastada.

Läänemaa Metsaühistu planeerib metsades tehtavaid töid nii pikalt ette kui võimalik. „Suurem hulk metsaomanikke on meiega ühte meelt, et metsas uisa-päisa tegutseda ei saa,“ sõnab Mikk Link. „Kuid omanikke on erinevaid ja neid, kes tahavad midagi kiiresti ja ootamatult teha, on muidugi ka. Ühistu peab siis vaatama, kas saame omaniku soovidega kaasa minna või oleks otstarbekam hoogu maha võtta. Omaniku usaldus ühistu vastu on siinkohal oluline,“ räägib Link.

Läänemaal pandi väljaveotraktor maapinna ettevalmistustöid tegema.

The post Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Rotstopiga töödeldud kuusekänd värvub roheliseks.

Juurepess ehk täpsemalt kuuse-juurepess ja männi-juurepess on seenhaigused, mis kahjustavad peamiselt okaspuid. Seene eosed levivad õhu kaudu puude juure- ja tüvehaavanditele ning kändudele. Kännud nakatuvad hulgaliselt suviste raiete ajal. Soodsatel tingimustel levib seen ka juurekontaktide kaudu edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded. Pärast haige metsa raiumist nakatab kändudes püsiv seen puid ka sirguvas noores metsas.

Nii istutatud noor kuusk võib nakatuda juurepessuga.

Juurepessust kahjustatud puid meelitavad ligi mitmesuguseid puud kahjustavaid putukaid, ka on nende puude vastupanuvõime tugevamatele tuultele nõrk. Kuusel võib juurepess kallal olla aastaid nii, et puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa paksenemine (nagu pudel) ja võra kahvatu värvus.

Juurepessu kutsutakse ka kasvukoha haiguseks, kuna seda tekitav seen eelistab parasniisket mulda ning väldib liigniiskust. Samuti soodustab seene levikut inimtegevus, eriti hooldusraied okaspuupuistutes. Seda kahel põhjusel – esiteks tekivad värsked kännud, teiseks aga on selles vanuses puudel juured omavahel kontaktis ning seen levib puult-puule. Nii soovitataksegi juurepessu leviku piiramiseks majandada okasmetsi hooldusraieteta või teha hooldusraieid jahedamal perioodil (ööpäeva keskmine temperatuur alla +5°C), kui seeneeoste levik on väiksem.

Tüvemädanik on hävitanud kuuse südamiku.

Suure juurepessuohu tõttu pole mõistlik rajada endistele põllumajandusmaadele ja varem juurepessust kahjustatud puistute asemele okaspuu puhtkultuure – tasub eelistada leht- ja segapuistusid. Sellistel aladel tuleks kindlasti raiet teha talvel (tähtis on mitte vigastada kasvama jäävaid puid), kuna miinustemperatuuride korral on kändude nakatumise oht väike. Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata.

Võimalik on okaspuukände peale raiet pritsida ka bioloogilise vahendi Rotstopiga. Biopreparaat sisaldab hiidkooriku eoseid, mis on juurepessu konkurent ning takistab kändude pessuga nakatumist. Lihtsamalt öeldes on hiidkoorik samuti seen, mis takistab juurepessu tekitaval seenel kasvamist. Just Rotstop ongi see vahend, mis metsas kännud roheliseks värvib ning beežid laigud kändudel on hiidkooriku viljakehad. Juurepessu leviku, tekitatava majandusliku kahju ja võimalike tõrjemeetodite kohta on Maaülikoolis valmimas eraldi uurimus. Selle valmimise järel saab Eestis toetuda juba värsketele andmetele.

Paanikaks metsaomanikel põhjust pole, juuremädanike levik on tunduvalt väiksem kui muude metsakahjustuste mõju. Nii näiteks määrati 2016. aastal juuremädanike tõttu lageraidesse 174,4 ha metsa. Kogu 2016. aastal halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse määratud puistute pindalast (3 640,9 ha) moodustab see vähem kui 5%. Alati saab oma küsimustega pöörduda ka lähimasse Metsaühistusse, otsekontaktid leiad siit lehelt

The post Juurepess – kuuse ja männi seenhaigused appeared first on Metsaühistu.