Raieõiguse müügi puhul sõlmitakse leping, millega antakse üle õigus puid langetada, neid omandada, neist puidusortimente valmistada ja saadud sortimendid metsast välja vedada. Raieõiguse leping võib olla kas fikseeritud hinnaga või sortimendi leping. Neid eristab tasu maksmise aeg ja alused. Kohtupraktikas on leitud, et raieõiguse lepingud liigituvad võlaõigusliku rendilepingu alla, millele rakendatakse üürilepingu sätteid.

See tuleneb metsaseaduses toodud raieõiguse lepingu mõistest, mille kohaselt annab metsaomanik raieõiguse lepinguga raiete tegemiseks kasutada ka oma maa. Kohtud on leidnud, et seega osa raieõiguse tasust moodustub ka maa kasutamise tasu, isegi kui seda lepingus eraldi pole kajastatud.

Raieõiguse lepingu vorminõuded ja kehtivus

Raieõigus on tavaliselt seotud metsateatise kehtivuse tähtajaga. Seega on hea teada, et kui metsafirma ei tee raiet tähtaja jooksul ja leping lõpeb, siis fikseeritud lepingu puhul pole tal õigust kogu tasu tagastamiseks, kuna tasu hõlmab ka maakasutuse tasu.

Metsaseadus näeb ette, et raieõiguse leping peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalik vorm tähendab, et leping peab olema kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab e-posti teel pakkumuse ja nõustumise andmist. Kui raieõiguse leping sõlmitakse suulises vormis, siis on tegemist vorminõude eiramisega, mis võib kaasa tuua lepingu tühisuse.

Metsamaa müük ja notariaalse lepingu erisused

Kui me võrdleme raieõiguse lepingut metsamaa (kinnisasja) võõrandamise lepinguga (tavaliselt müügiga), siis esimesel juhul jääb maa metsaomanikule ilma raiutud puudeta ja teisel juhul läheb metsamaa teise isiku omandisse jäädavalt. 

Kuna metsamaa müügi korral lähevad nii maa kui ka mets ostja omandisse, peavad nii metsamaa müügileping kui ka eelleping olema notariaalsed, sest omandi muudatused kantakse kinnistusraamatusse.

Metsamaa müügi korral lähevad uuele omanikule üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kehtivad servituudid ja sõlmitud raieõiguse lepingud. Nendest tuleb uut omanikku kindlasti teavitada, sest reeglina võivad need muuta müügihinda.

Notariga seotud tehingute puhul tuleb arvestada notaritasude (vt siin) ja kinnistusraamatus muudatuste tegemise riigilõivudega (vt siin).  Kulud jagatakse tavaliselt pooleks, kuid saab ka teisiti kokku leppida. Tasude määrad kujunevad maa müügihinnast, millega maa müüakse (turuhind) või ostja-müüja poolt nimetatud hinnast. Viimasel juhul (nt kinkimisel, pärimisel) võidakse maa hind tuletada Maa- ja Ruumiameti  andmetes näidatud maksustamishinnast.

Reeglina peaks  raieõiguse lepingu hind olema alati väiksem kui terve metsamaa müügi hind, sest raieõiguse hinnast arvestatakse maha metsa ülestöötamisega seotud kulud ning raieõiguse omandaja ei saa maad endale.

Mööda ei tohi vaadata ka sellest, et nii raieõiguse lepingu kui ka maa müügilepingu puhul saab müüja tulu, mis on tulumaksuga maksustatav.

Jäta meelde: kui soovid müüa vaid raieküpset puitu, sõlmi raieõiguse võõrandamise leping. Kui müüd metsa koos maaga, sõlmi kinnisasja võõrandamise leping.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Mis vormis tuleb sõlmida raieõiguse ja metsamaa müügi leping? appeared first on Metsaühistu.

Esimene kontakt on Metsaühistu

Mõistagi on raieõiguse müügi soovi korral esimeseks kontaktiks oma piirkondlik Metsaühistu. Koos konsulendi või metsameistriga saab ühiselt koos üle vaadata metsa seisukorra, arutada läbi omaniku ootused ja vajadused ning siis otsustada kas ja kus eraldistel metsa majandada. Kui metsa kohta pole vajalikke inventeerimisandmeid või need on vananenud, siis aitab ühistu uute ja täpsemate metsaandmete saamisel. Täpsed alusandmed on vajalikud alghinna üle otsustamiseks. Metsaühistu konsulent täpsustab üle kõik omaniku soovitud tingimused. Kui kõik tingimused on omavahel ühistuga läbi arutatud, siis viib ühistu korraldajana läbi raieõiguse müügi enampakkumise lehe kaudu.

Lehel on aktiivsed kasutajad

Metsaühistute raieõiguse ja kinnistu müügi enampakkumiste leht on hästi erinevatele metsanduslikele ettevõtetele teada. Aasta jooksul vaadatakse meie enampakkumiste lehte umbes 20 000 korda ja igat metsaoksjoni pakkumist 30-100 korda.  Samuti on rakendatud tööle süsteem, kus iga uue kuulutuse sisestamisel saadetakse sellekohane teavitus ca 200-le võimalikule huvilisele ehk võimalikule pakkujale. Nii on enampakkumise õnnestumiseks kõik võimalikud eeldused loodud.

Tulemuste vormistamine

Kui pakkumine on üleval, saavad seatud tähtaja jooksul erinevad huvilised teha ostupakkumisi. On tavapärane, et ühistute metsaoksjoni korraldamise kulud katab ostja ning see summa lisandub veel omakorda tehtavale ostupakkumisele. See tähendab, et raieõigust müüv omanik ei pea mingeid peidetud teenustasusid maksma. Teatud juhtudel ja kokkuleppel võib lubada ka alghinnast madalamaid pakkumisi, aga sellise pakkumise võidu puhul ei lasu omanikul müügikohustust.

Kõik laekunud ja nõuetekohased pakkumised avab ühistu tähtaja möödudes ning raieõiguse saab kõrgeima hinna pakkuja. Raieõiguse enampakkumise üheks plussiks on see, et tehing toimub võrdlemisi kiirelt ja omanik saab oma oodatud tulu kätte lühikese ajaga.

Pärast seda saab asuda võitja oma raieõigust realiseerima, tavaliselt tehakse seda aasta jooksul. Omanikul tasub ühistuga kontakti hoida ning vajadusel tellida ühistust tööde järelevalve. Samuti saab ühistu aidata hiljem metsauuendustööde korraldamisega, taimede tellimise ja istutamisega ning metsa uuendamise toetuse taotlemisega.

Võta metsaühistuga ühendust

Kui Sa soovid raieõigust metsaoksjoni kaudu müüa või Sul on küsimusi, võta ühendust lähima metsaühistuga.

The post Raieõiguse müük metsaühistu metsaoksjoni kaudu appeared first on Metsaühistu.

Metsateatis maksab 30€

Alates 1. juulist 2024 jõustub säte, millega erametsaomanikud peavad tasuma metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu suuruses 30 €. Puudutab see teatiseid, mis on esitatud raadamise ja uuendusraie kohta. Seega ei pea riigilõivu maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel. Siin tuleb aga arvestada, et riigilõivu makstakse läbivaatamise eest, ehk riigilõivu tasumine ei tähenda seda, et esitatud uuendusraie metsateatis saab kindlasti lubava otsuse. Kui kavandatav tegevus on Keskkonnaameti hinnangul kehtivate seadustega vastuolus, siis saab läbivaadatav teatis endiselt eitava vastuse. Seaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris või registreerimisest keeldumist. Kui aga riigilõiv jääb tasumata, siis pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest registris, muutub metsateatis kehtetuks.

Maksab esitaja

Tuleb rõhutada, et riigilõivu maksekohustus tekib metsateatise esitajal. Vastavalt metsaseadusele võib metsateatist esitada nii omanik või ka tema volitatud esindaja. Kui füüsilisest isikust metsaomanik esitab uuendusraie teatise oma kinnisasjale, siis on tema ka riigilõivu tasuja. Kui aga füüsilisest isikust erametsaomanik on volitanud mõnd kolmandat isikut (naabrimeest, mõne ettevõtte esindajat), siis üldjoontes tekib riigilõivu maksmise kohustus samuti sel kolmandal isikul. Alloleval jooniselt saab ülevaate enamlevinud maksekohustuse tekkimise võimalustest.

Viide: Jaanus Kala 2024 ülevaate põhjal

Muutub raietöödega alustamise kord

Alates 1. juulist esitatud metsateatisega muutub ka raietöödega alustamise kord. Nimelt võib raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Selle kümne päeva jooksul on õigus esitatud metsateatis vaidlustada. Samas on see võimalus sisuliselt varemgi olemas olnud.

Soovitused ja tähelepanekud

Esmalt tuleb öelda, et nn kährikud on juba nende muudatuste raames aktiviseerunud. Metsaühistusse on jõudnud mitmed teated ostjatest ja pakkujatest, kes helistavad erametsaomanikele hirmujuttudega, kuidas peatselt on teatis tasuline ja vaidlustatav ning mõistlik on kiirelt nendega tehing ära teha. Vaidlustatavust selgitatakse sellega, et nüüd muutub ka töödega alustamise õigus ehk raietöödega saab alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Teoreetiliselt on tõesti võimalik, et vahepealsel ajal keegi vaidlustab metsaomaniku esitatud metsateatise. Nagu ütlesime, siis sisuliselt on see võimalus varemgi olemas olnud.

Kui omanikuna on Sul plaanis mingit metsaosa uuendusraietega majandada, siis on mõistlik kaaluda teatise esitamist veel juunikuu jooksul. Küll aga tuleb arvestada, et selle teatise kehtivus on 12 kuud, sest pikem kehtivus jõustub samaaegselt riigilõivuga. Nimelt on alates 1. juulist esitatud metsateatistega õigus raietöid teha 24 kuu jooksul praeguse 12 kuu asemel. Aga siis tuleb arvestada ka riigilõivu maksmise kohustusega. Täpsemat nõu nii metsateatise esitamise kui ka raietööde korraldamise ja puidumüügi osas saad oma koduühistust.

Viide

[1] https://metsauhistu.ee/metsaomanike-esindajad-on-metsateatiste-maksustamise-vastu/

The post Alates 1. juulist on metsateatis tasuline appeared first on Metsaühistu.

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendus Eestis kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus, kuid mis sissetuleku suurenedes väheneb nullini.

Sisuliselt kehtestati Eestis astmeline tulumaks, mis aga metsaomanikele tõi kaasa põhimõttelise muudatuse oma tulude deklareerimisel. Varasematel aastatel, kui aastane tulumaksuvaba määr oli aastas 2160 eurot, ei mõjutanud palgatööle lisaks saadud sissetulekud palgatöö tulumaksuvaba määra. Nüüd on olukord teine.

Näiteks kui inimese brutopalk on 1200 eurot kuus, saab ta praeguse tulumaksukorra juures kasutada ära maksimaalse maksuvaba tulu määra. Kui ta aga saab samal aastal metsakinnistu müügist veel ka 15 000 eurot, siis tõuseb tema aastatulu juba 29 400 euroni ja ta kaotab töiselt teenitud tulu pealt tulumaksuvabastuse.

Kuna metsanduse maksutemaatika on alates sellest aastast muutunud veelgi keerulisemaks, siis on ka uus ja tunduvalt komplitseeritum tulude deklareerimise kord toonud kaasa olukorra, kus eriti omandireformi käigus tagastatud kinnistute omanikud on hakanud kaaluma oma kinnistute müüki.

Järsk huvi müügi vastu

Eestis on viimastel aastatel järjest vähenenud metsamaamüügi tehingute arv, kuid käesolev aasta on toonud erandi. Maa-ameti statistika kohaselt oli Hiiu- ja Viljandimaal novembri seisuga tehtud juba rohkem metsamaa tehinguid kui mullu tervel aastal kokku ning teistes maakondades oli novembri seisuga tehingute arv mullusest küll veel väiksem, kuid samas tempos jätkudes jääb tänavune metsatehingute mullusega samale tasemele, mitte ei vähene trendikohaselt.

Tarmo Lees Põlvamaa Metsaühistust ütles, et nende poole pöörduvad sageli inimesed, kes kaaluvad oma tagastatud metsamaa müügiplaane. “Praegu ongi välja kujunenud olukord, kus müügipoolel on eraisikud ja ostupoolel valdavalt ettevõtted, kes ostavad metsamaad kokku,” rääkis ta.

Tarmo Leesi sõnul põhjustab müügisurvet lisaks ka praegune kõrgkonjunktuur metsanduses ning inimeste ebakindlus tuleviku ees. “Paljud müüjad on praegu eakamad inimesed, kellele on kunagi nende maa tagastatud ja kes saavad seda müüa tulumaksuvabalt. Kuid vaadates meie ebastabiilset maksupoliitikat, on neil hirm, et taoline tulumaksusoodustus võib tulevikus ära kaduda, kuigi minu hinnangul selleks alust pole,” ütles ta.

Soovitus – ärge müüge!

Kuigi praegu on hinnas nii metsamaterjal kui ka metsamaa, on ostuhuvi kõrgetele hindadele vaatamata ülisuur. Tarmo Lees soovitas siinkohal mõelda, miks kõik siis tahavad metsa osta.

“Nagu ma ütlesin, on praegu metsamaa ostu-müügitehingute ostupoolel valdavalt ettevõtted. Miks? Vastus on ühene: vaatamata kõrgetele hindadele näevad nad, et ostmine tasub kõrgetele hindadele pikas perspektiivis ära, sest metsamaa ja – materjali hind on ju pidevalt ajas tõusnud,” rääkis ta.

Lees tõi näite eelmisest buumisaastast 2008, mil Põlvamaal oli metsamaa mediaanhind 1100 eurot/ha, kuid mis praegu on juba ligi kolm korda kõrgem ehk 2919 eurot/ha. Kui võrrelda seda aga mediaanpalgaga, siis kümme aastat tagasi, mil mediaanpalk oli 646 eurot kuus, oleks hektari metsa ostmiseks läinud Põlvamaal kaks kuupalka. Praegu on mediaanpalk ligi kaks korda kõrgem ehk 1014 eurot kuus, kuid nüüd kuluks hektari metsamaa ostmiseks juba ligi kolm kuupalka.

Tasub majandada ise

Tarmo Lees soovitaski seega majandada metsa ise ning kasutada sealjuures ära ka seadusega lubatud maksuerisusi, mis aitavad minimeerida metsa majandamisest saadud maksutatavat tulu.

Nimelt kehtib aates 2012. aastast kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord, mis võimaldab metsatulust saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Koos teiste erisustega on maksumäära võimalik mõnel juhul viia isegi nullini.

“Ise maksude rägastikus orienteeruda on keeruline, mistõttu tasub pöörduda metsaühistute poole, kust saab tasuta asjatundlikku nõu,” ütles Tarmo Lees. “Ise metsa majandades ja erinevaid maksuerisusi kasutades saab metsaomanik oma tulumaksukoormust vähendada ja teisalt jätta esivanemate metsamaa alles tulevastele põlvedele.”

Metsa majandades pööra tähelepanu maksudele

Alates 2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord. Metsatulust saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.

Näiteks kui raieõiguse müügist saadi tulu 2018. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2021. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata.

Metsa majandamise kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamine on kooskõlas metsaseaduses sätestatuga. Metsaseaduse § 16 kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatis, peab Keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.

Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud. Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata.

Näiteks osteti metsa uuendamiseks istikuid 875 euro eest ja istikute ostuks saadi riigilt metsa uuendamise toetust 700 eurot. Maksuarvestuses saab majandamise kulusid deklareerida selles osas, mis tehti omafinantseeringu arvelt ehk 875 – 700 = 175 eurot.

Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale.

Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügiga seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamise kulud.

Autor: Sander Silm
Aritikkel ilmus esmakordselt Lõunalehes 29.11.2018
Allikas: EMTA

The post Muutunud tulumaksukord on kaasa toonud metsamüügi mõtted appeared first on Metsaühistu.