Esimene kontakt on Metsaühistu

Mõistagi on raieõiguse müügi soovi korral esimeseks kontaktiks oma piirkondlik Metsaühistu. Koos konsulendi või metsameistriga saab ühiselt koos üle vaadata metsa seisukorra, arutada läbi omaniku ootused ja vajadused ning siis otsustada kas ja kus eraldistel metsa majandada. Kui metsa kohta pole vajalikke inventeerimisandmeid või need on vananenud, siis aitab ühistu uute ja täpsemate metsaandmete saamisel. Täpsed alusandmed on vajalikud alghinna üle otsustamiseks. Metsaühistu konsulent täpsustab üle kõik omaniku soovitud tingimused. Kui kõik tingimused on omavahel ühistuga läbi arutatud, siis viib ühistu korraldajana läbi raieõiguse müügi enampakkumise lehe kaudu.

Lehel on aktiivsed kasutajad

Metsaühistute raieõiguse ja kinnistu müügi enampakkumiste leht on hästi erinevatele metsanduslikele ettevõtetele teada. Aasta jooksul vaadatakse meie enampakkumiste lehte umbes 20 000 korda ja igat metsaoksjoni pakkumist 30-100 korda.  Samuti on rakendatud tööle süsteem, kus iga uue kuulutuse sisestamisel saadetakse sellekohane teavitus ca 200-le võimalikule huvilisele ehk võimalikule pakkujale. Nii on enampakkumise õnnestumiseks kõik võimalikud eeldused loodud.

Tulemuste vormistamine

Kui pakkumine on üleval, saavad seatud tähtaja jooksul erinevad huvilised teha ostupakkumisi. On tavapärane, et ühistute metsaoksjoni korraldamise kulud katab ostja ning see summa lisandub veel omakorda tehtavale ostupakkumisele. See tähendab, et raieõigust müüv omanik ei pea mingeid peidetud teenustasusid maksma. Teatud juhtudel ja kokkuleppel võib lubada ka alghinnast madalamaid pakkumisi, aga sellise pakkumise võidu puhul ei lasu omanikul müügikohustust.

Kõik laekunud ja nõuetekohased pakkumised avab ühistu tähtaja möödudes ning raieõiguse saab kõrgeima hinna pakkuja. Raieõiguse enampakkumise üheks plussiks on see, et tehing toimub võrdlemisi kiirelt ja omanik saab oma oodatud tulu kätte lühikese ajaga.

Pärast seda saab asuda võitja oma raieõigust realiseerima, tavaliselt tehakse seda aasta jooksul. Omanikul tasub ühistuga kontakti hoida ning vajadusel tellida ühistust tööde järelevalve. Samuti saab ühistu aidata hiljem metsauuendustööde korraldamisega, taimede tellimise ja istutamisega ning metsa uuendamise toetuse taotlemisega.

Võta metsaühistuga ühendust

Kui Sa soovid raieõigust metsaoksjoni kaudu müüa või Sul on küsimusi, võta ühendust lähima metsaühistuga.

The post Raieõiguse müük metsaühistu metsaoksjoni kaudu appeared first on Metsaühistu.

Talvisel perioodil on põhitähelepanu raietel. Tihti küsitakse, et kui ma metsa raiun, siis kui palju ma sealt tulu saan? Küsimus on selge, lihtne ja õigustatud, kuid sellele vastamine on reeglina väga keeruline. Millest aga üldse alustada, kui raiete peale mõelda?

Tööde kavandamiseks on vaja metsa andmeid

Esmalt tuleb kindlasti kontrollida, kas metsa kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed ja metsamajanduskava. Metsa andmeid ja nende kehtivust saab metsaomanik kontrollida vastavast riiklikust registrist ehk metsaportaalist ­(register.metsad.ee). Kehtivad on sellised inventeerimisandmed, mis ei ole vanemad kui kümme aastat. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Inventeerimisandmed annavad täpse ülevaate metsa olukorrast: puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Kehtivad inventeerimisandmed on vajalikud harvendus- ja uuendusraiete tegemiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks.

Inventeerimisandmete põhjal on võimalik koostada metsamajandamiskava, mille alusel metsatöid planeerida. Kava kirjeldab metsa praegust seisundit, jagab nõuandeid ja toob välja soovituslikud tööd järgnevaks kümneks aastaks. Metsa inventeerimise kulude osaliseks katmiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust makstakse kuni 10 €/ha ja seda saab taotleda üks kord seitsme aasta jooksul oma metsaühistu kaudu.

Kui värsked andmed on käes, tuleb vaadata, milliseid töid on vaja teha. Välja peab selgitama, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest, samuti oskavad nad hinnata orienteeruvaid kulusid. Kindlasti tuleb otsustada, kas majandada ise ühistu kaudu või müüa raieõigus näiteks metsaühistu enampakkumisel. Otsuse tegemisel on abiks konsulendid, kes aitavad olukorda hinnata ning asjakohased plussid ja miinused kokku lüüa.

Järgnevalt tuleb esitada keskkonnaametile metsateatis, mida saab elektroonselt teha metsaportaalis. Õigus töödega alustada on siis, kui metsateatisel välja toodud kavandatud tegevused saavad ametilt lubava märke.

Raie ja puidu müük ühistegevusena

Puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted, aga väikeste puidukogustega on suurte tööstuste müügiplatsidele raske pääseda. Metsaomanikel on võimalus ühistegevuse kaudu ise oma puitu suurtele saeveskitele müüa. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.

Kui omanik otsustab oma metsa majandada ühistu kaudu, siis sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping väljatuleku alusel (st täielik tulu raieõiguse müügist selgub pärast tööde tegemist reaalse mahu põhjal). Metsaühistu metsameister lepib omanikuga kokku kõik vajalikud detailid ja erisoovid, korraldab raie ja puidu müügiga seonduva paberimajanduse, sõlmib kokkulepped raietööde teostajatega, märgib langi ja korraldab puidu transpordi tööstustesse.

Omaniku tulu ehk nii-öelda kännuraha, kujuneb seega mitme teguri alusel. Ühelt poolt on oluline komponent puidu hind tööstustes. Teine komponent on erinevad kulud, sest tekkinud tulust tuleb maha arvutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning transpordikulud.

Sellise metsa majandamise suurim eelis on läbipaistvus – omanik saab täpselt näha, kuhu ja mida müüdi ning millise hinnaga, millised olid kulud jne. Tekkiv tulu peegeldab seega adekvaatselt selle metsa hetkeväärtust ehk sealt raiutud puidu mahtu ja kvaliteeti.

Otsustada võib ka enam­pakkumise kasuks

Lisaks metsade majandamisele ja puidu müügi korraldamisele on piirkondlikes metsaühistutes olemas vajalik kompetents, et teha metsakinnistu või raieõiguse enampakkumisi. Enampakkumine erineb eelnevalt kirjeldatud metsa majandamisest selle poolest, et enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel. Hinna määramise alus on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit.

Enampakkumise korraldamiseks tuleb seega hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel tehakse avalik enampakkumine ja selle alusel sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping. Müügilepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata mitmele asjale. Lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteeruvale raiemahule tuleks kokku leppida ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku selleski, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Nüansse, millele mõelda, on mitmeid ja igal juhul tasub nende osas nõu pidada metsaühistu konsulentidega.

Enampakkumise kaudu raieõiguse müümise eeliseks on tehingu kiirus. Teisalt tuleb arvestada, et saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügikohustust ja võib korraldada uue pakkumise. Metsaühistu abistatud ja korraldatud enampakkumistel on tavapärane, et teenustasu müügi korraldamise eest maksab ostja, mitte metsaomanik.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Talv, ideaalne aeg oma metsaga tegelemiseks appeared first on Metsaühistu.

Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.

Ja teine:

toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet. 

Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.

Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.

Reeglina paneb metsaomanik müüki raieõiguse. Sel juhul aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.

Paberimajandus korda!

Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal.

NB! Metsaühistute enampakkumistega saad tutvuda Metsaühistu kodulehel.

The post Metsa müügil on abiks Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).

Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.

Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.

Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.

Metsatööd erametsas.

Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.

Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.

Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.

Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).

Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!

Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.

Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.

Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.

Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.

Eramets annab vägevat palki.

Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.

Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.

Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!

The post “Müütiline” Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Puidu teekond ostja juurde algab vahelaost.

Metsaühistust saad abi ka siis, kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Kindlasti võta sel puhul ühendust metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Üsna tavaline on see, kui metsaomanik paneb enampakkumisele raieõiguse. See tähendab, et enampakkumise võitja saab endale õiguse raiuda mingilt piiritletud osa metsast. Metsaühistu aitab hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistuläbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Nii puidu kui raieõiguse müügi puhul jääb metsamaa endiselt omanikule, ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada, ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistusel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel ja tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära nii, et omanikul endal pole vaja kohalegi tulla.

Puudest saab puit raietööde käigus.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Kokkuvõtteks tuleb rõhutada, et kõigi metsaga seotud tehingute puhul tasub metsaomanikul küsida nõu ja abi lähimast metsaühistust. Metsaühistud kui metsaomanike enda organisatsioonid on orienteeritud metsaomanike huvidele. Puidu ja metsa müügi puhul on alati eesmärk saada õiglane ja ostja jaoks parim hind. Enampakkumiste puhul aitab metsaühistu määrata alghinda, millest väiksema hinnaga ei ole väärikas oma metsa või raieõigust müüa. Metsaühistus usutakse, et juba alghind peab olema müüja suhtes lugupidav ja tema vara väärtust õiglaselt peegeldav.

Kokkuvõtteks paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge Metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut läbi metsaühistu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning unustatud poleks müüja huve.

Metsaühistute enampakkumistega saab tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/pakkumine/

The post Metsa või puidu müügil kasuta Metsaühistu teenuseid appeared first on Metsaühistu.