Vaatamata oma noorele eale, on Jarro juba tuntud ja tiitlitega pärjatud raiesportlane – mitmekordne Eesti juunioride meister, Euroopa noorte meistrivõistluste teine koht, maailmameistrivõistluste juunioride arvestuse viies ja kolmas koht ja nii edasi. Viimane saavutus on Eesti meistri tiitel, mille mees võttis endale juunikuus Valgas toimunud võistlustel. Sealjuures tasub meeles pidada, et tegelikult võistleb Jarro profiklassis alles esimest aastat, siiani oli ta veel juuniorsportlane. Erinevust mees aga võistlemisel ei näe: „Alustad ikka stardist nagu juuniorgi, oma asja tuleb ikka teha nii hästi nagu suudad. Alad on samad, võistlused on samad, ainult autasustamisel on vahe,“ muigab Jarro.

Eesti raiemeister 2018 Jarro Mihkelson

Raiespordiga tegelemist alustas Jarro Mihkelson Luua metsanduskoolis metsandust õppides. „Proovisin ja tuli hästi välja. Nii hakkasingi harjutama,“ räägib Jarro ise. Lemmikalasid ta välja tuua ei oska, kõike tuleb hästi teha. Raievõistlustel on Jarrol veidi paremini tulnud välja saeketi vahetus ja laasimine, alad, mis nõuavad kiirust, täpsust ja keskendumisvõimet.

Lootused maailmameistrivõistlustele on Jarrol kõrged. „Eks tuleb ikka minna maksimumi püüdma,“ sõnas ta peale Eesti meistrivõistlusi, kui oli selge, et üks koht koondises kuulub talle. Eelolevad maailmameistrivõistlused on Jarrole juba kolmandad, kaks aastat tagasi osales ta võistlustel Poolas ning neli aastat tagasi Šveitsis. Mõlematelt võistlustelt tõi Jarro koju ka väärikad kohad üksikalade arvestuses – Šveitsist teise ja Poolast kolmanda koha, mõlemad laasimisest. Kuidas läheb eelolev võistlus Norras, on selge 5. augisti õhtuks, kui Lillkehammeris toimub võistluste autasustamistseremoonia.

Raiespordis võisteldakse viiel alal: saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises (platsialad) ning langetamises ja laasimises. MM-l selgitatakse välja parimad nii üksikaladel kui ka kõigi alade kokkuvõttes. Lisaks selgub kõigi alade kokkuvõttes meeskondlik maailmameister.

Tulemused trennita ei tule

Nagu iga spordiala, nõuab ka raiesport pidevat trenni. Kuigi ka tavapärane saega metsas töö tegemine on raiespordiga mõneti sarnane, on siiski erinevaid alasid vaja spetsiaalselt harjutada. Samas on raiesportlaste hinnangul asi ka nii, et kui kord õiged võtted on omandatud, siis püsivad need meeles aastaid. Põhi laotakse juba koolis ning enamus Eesti tippraiesportlasi on ka Luua metsanduskooli vilistlased. Nii ka Jarro Mihkelson, kes on Luual lõpetanud nii metsuriõppe kui ka metsandusspetsialisti jätkuõppe.

Jarro on oma oskusi raiesportlasena demonstreerinud mitmel üritusel. Pildil STIHLi demopäev Luua metsanduskoolis aastal 2015.

Miks aga valis Jarro omal ajal õppimiseks just metsanduse ja Luua Metsanduskooli? „Metsandus oli valiku hetkel kõige huvitavam ja loovam eriala, mida nägin,“ räägib Jarro Mihkelson. Ja lisab, et nüüdseks on see muutunud veel huvitavamaks. „Looduses on ikka nii, et kui õpid eriala tundma, siis muutub see üha suuremaks. Loov lähenemine annab igale tööle oma näo ja seose konkreetse meistriga.
Valik Luua Metsanduskooli kasuks oli aga igati loomulik. Teades Luua ajalugu ja ka kooli lõpetanud inimesi, siis oli hea vaadata, kuhu vilistlased on jõudnud. Minu arvates on ühele koolile väga oluline just see, kuhu vilistlased jõuavad ja kui suures pildis nad enda hoida suudavad.“

Luua Metsanduskooli taset hindab Jarro väga heaks: „Koolist saadud teadmised ja oskused on olnud väga heaks stardipakuks ja piisavalt lai silmaring on andnud kiire reageerimisvõime. Samuti on olnud abiks kergete vigade parandamiseks ja korralikuks oskuste arendamiseks Luualt saadud tutvused.“

Pildid: Luua Metsanduskool

The post Läänemaa Metsaühistus töötab üks parimaid raiesportlasi appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.