Omanik otsustab, ühistu on kõrval toetamas

Kas, mida ja kui palju raieid teha saab otsustada üksnes omanik ise. Aga Metsaühistu spetsialistid saavad siin palju abiks olla. Esiteks on Metsaühistutel olemas pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid ning seega ühistu spetsialistel ülevaade tööde teostamise kuludest. Samuti on neil olemas parim teadmine erinevate puidusortimentide hindadest. Koos selle informatsiooni ja metsa andmetega saab igasuguseid vahendajaid vältides teha esimesed vajalikud otsused kavandatavate raiete osas.

Kolmandaks, meie metsameistrid omavad pikaajalist kogemust raiete kavandamisel ja läbiviimisel. See tähendab, et lisaks hetke hindadele, oskavad nad raietööde vajalikkust hinnata metsa olemi, ilmastiku ja juurdepääsu põhjal. On lanke, millel on võimalik metsamasinatega töid ette võtta ainult ühel aastal viiest, et vältida asjatuid pinnasekahjustusi. Ühistute spetsialistid oskavad koheselt läbi mõtelda ka edasised tegevused. Näiteks uuendusraie puhul on võimalik kohe planeerida ära maapinna ettevalmistustööd, metsataimede vajadus jm. Hoolikas planeerimine ja mitte kiirustamine on edu aluseks.

Ühistu tugi ei lõppe raietöödega

Kui tegemist on uuendusraietega, siis aitab ühistu ära korraldada langi uuendamise. Vajadusel tellitakse maapinna ettevalmistustööd, vajalikud taimed ning istutustööd. Kõige lõpuks taotleb ühistu omanikule tehtud tööde eest ka riiklikku metsa uuendamise toetust, mis katab osaliselt uuendamisega seotud kulutused. Mitte vähemtähtsam ei ole aga ühistute abi metsatulude deklareerimisel. Füüsilistele isikutele, kes võõrandavad metsamaterjali on rakendatud tulu maksustamisel erikorda. See võimaldab omanikel neljal järjestikusel aastal kasutada 5000 € suurust maksuvabastust. Lisaks on tekkivast metsatulust võimalus maha arvata metsa majandamisega seotud kulusid. Kõiki neid nüansse tunnevad hästi ühistute spetsialistid, kes iga aasta kevadel ühistu liikmeid tulude deklareerimisel nõustavad.

Koostöö ühistuga on liikmetele pikaajaline protsess, kus omaniku kasu ja võidud kogunevad pikema aja jooksul. Ühistu ei otsi kiiret tehingut vaid pikaajalist koostööd oma liikmeskonnaga, sest just nemad on iga ühistu aluseks.

Küsi nõu ja planeeri raietööd Metsaühistuga

Võta ühendust lähima piirkondliku metsaühistuga nõustamiseks ning raietööde planeerimiseks. Vaata ühistute kontakte.

The post Eduka raietöö aluseks on hoolikas planeerimine ja koostöö ühistuga appeared first on Metsaühistu.

Metsaomanikud muutuvad

Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul on märgata, kuidas omanikud on aegamööda muutumas ning nende suhe oma metsaomandiga on teistsugusem. „Omanikud ei aja taga alati maksimaalset kasumit, vaid töid tahetakse tihti teha teistmoodi. Lageraie on osadele vastumeelsem, kuigi metsakasvatuslikult oleks see raieviis mõistlikum“ sõnab Pütsepp. Üha rohkem soovivad metsaomanikud teha raieid oma nägemusest lähtuvalt ning seega meenutavad raietööd pigem kujundus- või turberaieid. Metsaseaduses on raied üsna põhjalikult reguleeritud ning igal raiel on omad kriteeriumid ning iseloomulikud jooned. Näiteks kujundusraie on sootuks selline, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke. Praktilises elus aga tehakse lageraie nime all erametsades palju visuaalselt sarnaseid raieid.

Piirkondlikud ühistud tunnevad koha eripärasid

Sellised rätsepa-stiilis lahendused on omanike poolt üha enam soovitud. „Meil on juba olemas ka vastavad partnerid, kes on harjunud meie „imelike“ soovidega, saavad neist aru ja võtavad asja rahulikult. Ei ole nö tihumeetri tagaajamist, vaid töid tehakse rahulikult nii nagu maaomanik soovib“ sõnab ühistu metsameister Martin Luik. Piirkondlik ühistu tunneb kõige paremini ka kohalikke puitu väärindavaid ettevõtteid, kellele on võimalik konkurentsivõimeliste hindadega omanike puit turustada. Igas piirkonnas on nii oma looduslikud kui ka sotsiaalmajanduslikud eripärad. Ja kohalikud eripärad metsades on väärt säilitamist. „Soovitame planeerimise järgus, enne raie tegemist, mets läbi jalutada. Alles tasub jätta ja seega enne raiet ära märkida huvitavamad puud, või looga puud, mis kasvavad tihti põlluäärses metsas ja kus võib-olla vanaisa on karjas käies otsas roninud. Kõik sellised puud tuleks ära markeerida, et need kindla peale kasvama jääksid“ rõhutab Pütsepp.

The post Metsaühistu aitab teha keerulisi raieid appeared first on Metsaühistu.

Metsa kasvatamine tähendab raiete tegemist

See võib tunduda kummaline, aga metsameeste vanasõnal „metsa kasvatatakse kirve ja püssiga“ on oma tõsine taust ja selgitus olemas. Sellest mõttest arusaamise ja mõistmise peamine eeldus on tajumine, et metsa kasvatamine on väga pikaajaline protsess. Tänased metsakasvatajad ja -omanikud valdavalt ei näe ise enda tehtud töö vilju. Pikk aeg tähendab veel palju suurt määramatust ja kontrollimatuid faktoreid. Kas 20 aasta jooksul esineb omanikule kuuluvas metsas tormi? Kui mingi puistuosa on latieas, kas juhtub tulema ekstreemset jäävihmaga talve, mis võib tüved kõveraks painutada? Milline on meie hirvlaste asurkond 20-30 aasta pärast? Need on küsimused, millele me täna vastust ei tea. Õigeaegsete raietega saab aga erinevaid selliseid riske olulisel määral maha võtta.

Just eeltoodu tõttu on uuendamisel ja raiel ehk metsakasvatusel oluline roll tulevikumetsa kujundamisel. Võib-olla väga suur vahe milliseks kujuneb uuendatav männik-kuusik-kaasik kui seal näiteks tegemata jätta noorendiku hooldus või valgustusraie. Üks teostamata valgustusraie võib omada väga suurt mõju sellele, milline näeb see puistuosa välja näiteks poole sajandi pärast. Seega on kõik hooldused ja raied noortes metsades väga olulised ning peaksid olema suunatud vaatega tulevikku.

Tegelikult on tulevikku vaatav ka uuendusraie, sest see on esimene eeldus metsa-ala uuenemiseks sh näiteks selle liigilise koosseisu muutmiseks. Kui soovime hall-lepiku asemel kasvatada alal tulevikus kuusikut, kaasikut või nende segu, siis on mõistlik hall-lepikus teha lageraie. Vähemväärtuslike lehtpuupuistute uuendamiseks on praegu soodne seis, sest lehtpuusortimentide ja küttepuu hinnad on väga head ja omanik saab teenida tulu. Raietega väärtuslikuma metsapõlve kasvatamise üle saavad tulevikus rõõmustada järeltulevad põlved.

Raiuda saab vaid kooskõlas seadusega ning metsaga

Raietööde aluseks on ennekõike metsakasvatuslik vajadus. Kui tahame kasvatada kuuse-kase segametsa, siis tuleb esimestel aastatel tõenäoliselt noorendikus raiuda välja ka kaske. Kuusk vajab väikest edumaad kase ees, sest muidu kasvab kask temast üle ning tulemus ei pruugi olla kuuse-kase segamets, vaid kaasik kus kuusk on teises rindes ja alusmetsas. Raietööde-eelselt tuleb seega hoolikalt mõtelda ning planeerida, et mida tehakse ning mis eesmärgil. Arvestama peab eesmärkide ja metsa enda seisukorra ja olemiga.

Eestis on tegelikult raied üsna reguleeritud – nii metsa- kui looduskaitseseadusega. Nii on kehtestatud Eestis minimaalsed küpsuskriteeriumid uuendusraiele, nõutakse inventeerimisandmete olemasolu, samuti on määratud minimaalne lubatud harvendusraiejärgne täius ehk tihedus jmt. Seega tuleb raietöid tehes kindlasti arvestada kehtiva seadusandlusega. Seadusest tulenevaid nõudeid aitavad lahti seletada Metsaühistu metsameistrid ja konsulendid. Raietööde osas oskavad nõu anda, aga ka kõiki töid ära korraldada meie metsameistrid.

The post Mis on metsaraie ja miks seda vaja on? appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Parima metsamajandajakonkurssi ülevaade
• Üraskirohkusest sel suvel
• Metsandusearengukava ehk MAK2030 hetkeseisust
• Metsa mitte majandamisest

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2022 appeared first on Metsaühistu.

Keskkonnaamet kutsus erinevaid organisatsioone 4. veebruaril ühisele ümarlauale, et enda sõnu rääkida läbi, millised on võimalused metsaelupaikade kaitseks Natura aladel. „Üritusest teavitati asjaosalisi ette 7 päeva, ette ei saadetud mitte mingeid materjale ning virtuaalset osalemist tänases tervisekriisi olukorras ei võimaldatud. Meile oli selge, et riik mingit ühist arutelu enam ei otsi ning kõik otsused on ametnike poolt kahjuks juba tehtud“ sõnas Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis seepeale kohtumise korraldajatele teada, et sellistel tingimustel, kus aruteluks ruumi ei ole, üritusel ei osaleta. Oma vastuses avaldati nördimust seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi suhtumisega partnerite kaasamisse. Põllumajanduskoda rõhutas oma tagasisides, et nad ei toeta täiendavate kaitsealade või piirangute kehtestamist, sest pikemaajaliselt ei ole see jätkusuutlik ei elupaikade endi, maksumaksjate ega maamajandajate seisukohast. Loodushoius tuleb keskenduda uutele mudelitele ning meetmetele, mis hõlmavad kõiki osapooli sh metsaomanikke ning aitavad loodusväärtuseid hoida, luua ja arendada.

Kuidas kontrollida, kas uued piirangud puudutavad ka sinu metsamaad?

Uute kitsenduste kaardikiht on tänaseks nähtav metsaportaalis ning selle nägemiseks tuleb metsaportaali sisse logida. Avaneval lehel tuleb vasakult menüüst valida looduskaitsega seotud kihtide loetelu ning selle lõpus asub „Metsaelupaigad“. Selle valimine muudab kaardivaates kihi aktiivseks ning nii on omanikul võimalik kontrollida, kas uued piirangud mõjutavad tema metsamaad või mitte. Uute piirangute kompenseerimisega seonduv on aga hoopis lahtine, sest ka keskkonnaminister on rõhutanud, et lisavahendeid tuleb alles otsida.

The post Riigilt tulid uued vastuolulised piirangud Natura aladele appeared first on Metsaühistu.

Talvisel perioodil on põhitähelepanu raietel. Tihti küsitakse, et kui ma metsa raiun, siis kui palju ma sealt tulu saan? Küsimus on selge, lihtne ja õigustatud, kuid sellele vastamine on reeglina väga keeruline. Millest aga üldse alustada, kui raiete peale mõelda?

Tööde kavandamiseks on vaja metsa andmeid

Esmalt tuleb kindlasti kontrollida, kas metsa kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed ja metsamajanduskava. Metsa andmeid ja nende kehtivust saab metsaomanik kontrollida vastavast riiklikust registrist ehk metsaportaalist ­(register.metsad.ee). Kehtivad on sellised inventeerimisandmed, mis ei ole vanemad kui kümme aastat. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Inventeerimisandmed annavad täpse ülevaate metsa olukorrast: puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Kehtivad inventeerimisandmed on vajalikud harvendus- ja uuendusraiete tegemiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks.

Inventeerimisandmete põhjal on võimalik koostada metsamajandamiskava, mille alusel metsatöid planeerida. Kava kirjeldab metsa praegust seisundit, jagab nõuandeid ja toob välja soovituslikud tööd järgnevaks kümneks aastaks. Metsa inventeerimise kulude osaliseks katmiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust makstakse kuni 10 €/ha ja seda saab taotleda üks kord seitsme aasta jooksul oma metsaühistu kaudu.

Kui värsked andmed on käes, tuleb vaadata, milliseid töid on vaja teha. Välja peab selgitama, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest, samuti oskavad nad hinnata orienteeruvaid kulusid. Kindlasti tuleb otsustada, kas majandada ise ühistu kaudu või müüa raieõigus näiteks metsaühistu enampakkumisel. Otsuse tegemisel on abiks konsulendid, kes aitavad olukorda hinnata ning asjakohased plussid ja miinused kokku lüüa.

Järgnevalt tuleb esitada keskkonnaametile metsateatis, mida saab elektroonselt teha metsaportaalis. Õigus töödega alustada on siis, kui metsateatisel välja toodud kavandatud tegevused saavad ametilt lubava märke.

Raie ja puidu müük ühistegevusena

Puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted, aga väikeste puidukogustega on suurte tööstuste müügiplatsidele raske pääseda. Metsaomanikel on võimalus ühistegevuse kaudu ise oma puitu suurtele saeveskitele müüa. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.

Kui omanik otsustab oma metsa majandada ühistu kaudu, siis sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping väljatuleku alusel (st täielik tulu raieõiguse müügist selgub pärast tööde tegemist reaalse mahu põhjal). Metsaühistu metsameister lepib omanikuga kokku kõik vajalikud detailid ja erisoovid, korraldab raie ja puidu müügiga seonduva paberimajanduse, sõlmib kokkulepped raietööde teostajatega, märgib langi ja korraldab puidu transpordi tööstustesse.

Omaniku tulu ehk nii-öelda kännuraha, kujuneb seega mitme teguri alusel. Ühelt poolt on oluline komponent puidu hind tööstustes. Teine komponent on erinevad kulud, sest tekkinud tulust tuleb maha arvutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning transpordikulud.

Sellise metsa majandamise suurim eelis on läbipaistvus – omanik saab täpselt näha, kuhu ja mida müüdi ning millise hinnaga, millised olid kulud jne. Tekkiv tulu peegeldab seega adekvaatselt selle metsa hetkeväärtust ehk sealt raiutud puidu mahtu ja kvaliteeti.

Otsustada võib ka enam­pakkumise kasuks

Lisaks metsade majandamisele ja puidu müügi korraldamisele on piirkondlikes metsaühistutes olemas vajalik kompetents, et teha metsakinnistu või raieõiguse enampakkumisi. Enampakkumine erineb eelnevalt kirjeldatud metsa majandamisest selle poolest, et enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel. Hinna määramise alus on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit.

Enampakkumise korraldamiseks tuleb seega hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel tehakse avalik enampakkumine ja selle alusel sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping. Müügilepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata mitmele asjale. Lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteeruvale raiemahule tuleks kokku leppida ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku selleski, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Nüansse, millele mõelda, on mitmeid ja igal juhul tasub nende osas nõu pidada metsaühistu konsulentidega.

Enampakkumise kaudu raieõiguse müümise eeliseks on tehingu kiirus. Teisalt tuleb arvestada, et saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügikohustust ja võib korraldada uue pakkumise. Metsaühistu abistatud ja korraldatud enampakkumistel on tavapärane, et teenustasu müügi korraldamise eest maksab ostja, mitte metsaomanik.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Talv, ideaalne aeg oma metsaga tegelemiseks appeared first on Metsaühistu.

Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just ­oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.

Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi

Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.

Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.

Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.

Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…

… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.

Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.

Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.

Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi appeared first on Metsaühistu.

August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

The post Metsamees Alvar panustab hooldusraietele appeared first on Metsaühistu.

Metsaomaniku tegevus raietööde ettevalmistamisel peab algama dokumentidest. Esiteks – kas mets on inventeeritud ja kas olemas on kehtiv metsamajanduskava? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis on lubatud teha ainult sanitaarraiet ja sedagi vaid hädavajadusel.

Kui olemas on nii kehtivad inventeerimisandmed kui ka metsamajanduskava on, siis tuleks metsamajanduskavast uurida, kas saab üldse metsa raiuda. Kui metsaomanikul on plaanis lageraie, peab metsa peapuuliik olema saavutanud küpsusvanuse või küpsusdiameetri. Kõige lihtsam ongi neid andmeid uurida metsamajanduskavast, kindlasti tasuks kaasata ka Metsaühistu spetsialist, kes aitab kava tõlgendada ning raietöid planeerida.

Järgmiseks sammuks on metsateatise esitamine Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud raie vastavust erinevatele nõuetele ja kui kõik on korras, saadab lubava märkega metsateatise metsaomanikule tagasi. Metsateatis kehtib pärast kättesaamist aasta. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast aasta möödumist.

Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale. Kogu asjaajamise saab usaldada ka Metsaühistule, kuid metsaomanikul on hea teada, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Kohtades, kus raieks määratud ala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatava joonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutada spetsiaalset metsamärkelinti.

Kui langile soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga. Seemnepuudeks tuleb jätta hea tervisliku seisundiga, sirge tüvega ja kitsa, kuid mõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar, tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma.

Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit 1 ha kohta. Säilikpuudena eelistatakse kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks.

Vajalikuks võib osutuda ka alusmetsa raie, mida tehakse enne harvesteriga metsaraiet.

Raiutud puit tuleks ladustada laoplatsile. See peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja saab ümber pöörata. Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal, tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ning muud tingimused (tasu, koristamine, kasutuse aeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu laoplatsile vedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning laadida metsamaterjal maha ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ning teekatte lõhkumist, kuid nõuab veidi suurema laoplatsi olemasolu.

Raie planeerimisel on soovitatav ühendust võtta naabermaaomanikega ja neid planeeritavast raiest teavitada. Teiste maaomanike valdustest ülesõidu või muul viisil kasutamise kohta on soovitatav sõlmida kirjalik leping, kuhu märgitakse ka kõikvõimalikud sanktsioonid ning tähtajad.

Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks. Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu eelnevalt naabritega läbi rääkida, mis aitab hilisemaid arusaamatusi ära hoida.

Juhul, kui masinad on metsa väljaveoga metsasihte ja truupe lõhkunud, soovitab Keskkonnainspektsioon rikutu taastamisega mitte jääda ootama seadusega lubatud aasta möödumist, vaid asi esimesel võimalusel korda teha.

Uuendamisraie korral on vajalik teada ka seda, kas raiesmik metsastatakse istutuse teel, jäetakse looduslikule uuendusele või kasutatakse looduslikule uuenemisele kaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatava raiesmiku planeerimisel tuleb jälgida, et võimalik oleks hilisem maapinna ettevalmistus. Seega on oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast. Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalu kaugus võiks olla selline, et oleks võimalus maapinda mineraliseerida (istutuseks ette valmistada).

Kui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajaga kindlasti sõlmida kirjalik leping. “Metsaseaduse” § 37 alusel peab metsa raieks andmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Raieõiguse olemasolu tõendavad andmed ja dokumendid erametsas on:

• kinnistusraamatu kanne;
• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping;
• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;
• isikut tõendav dokument.

Kokkuvõtteks võib öelda, et talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

The post Olulised punktid, millele pöörata tähelepanu raietööde planeerimisel appeared first on Metsaühistu.