August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Metsaomaniku tegevus raietööde ettevalmistamisel peab algama dokumentidest. Esiteks – kas mets on inventeeritud ja kas olemas on kehtiv metsamajanduskava? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis on lubatud teha ainult sanitaarraiet ja sedagi vaid hädavajadusel.

Kui olemas on nii kehtivad inventeerimisandmed kui ka metsamajanduskava on, siis tuleks metsamajanduskavast uurida, kas saab üldse metsa raiuda. Kui metsaomanikul on plaanis lageraie, peab metsa peapuuliik olema saavutanud küpsusvanuse või küpsusdiameetri. Kõige lihtsam ongi neid andmeid uurida metsamajanduskavast, kindlasti tasuks kaasata ka Metsaühistu spetsialist, kes aitab kava tõlgendada ning raietöid planeerida.

Järgmiseks sammuks on metsateatise esitamine Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud raie vastavust erinevatele nõuetele ja kui kõik on korras, saadab lubava märkega metsateatise metsaomanikule tagasi. Metsateatis kehtib pärast kättesaamist aasta. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast aasta möödumist.

Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale. Kogu asjaajamise saab usaldada ka Metsaühistule, kuid metsaomanikul on hea teada, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Kohtades, kus raieks määratud ala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatava joonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutada spetsiaalset metsamärkelinti.

Kui langile soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga. Seemnepuudeks tuleb jätta hea tervisliku seisundiga, sirge tüvega ja kitsa, kuid mõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar, tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma.

Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit 1 ha kohta. Säilikpuudena eelistatakse kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks.

Vajalikuks võib osutuda ka alusmetsa raie, mida tehakse enne harvesteriga metsaraiet.

Raiutud puit tuleks ladustada laoplatsile. See peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja saab ümber pöörata. Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal, tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ning muud tingimused (tasu, koristamine, kasutuse aeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu laoplatsile vedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning laadida metsamaterjal maha ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ning teekatte lõhkumist, kuid nõuab veidi suurema laoplatsi olemasolu.

Raie planeerimisel on soovitatav ühendust võtta naabermaaomanikega ja neid planeeritavast raiest teavitada. Teiste maaomanike valdustest ülesõidu või muul viisil kasutamise kohta on soovitatav sõlmida kirjalik leping, kuhu märgitakse ka kõikvõimalikud sanktsioonid ning tähtajad.

Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks. Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu eelnevalt naabritega läbi rääkida, mis aitab hilisemaid arusaamatusi ära hoida.

Juhul, kui masinad on metsa väljaveoga metsasihte ja truupe lõhkunud, soovitab Keskkonnainspektsioon rikutu taastamisega mitte jääda ootama seadusega lubatud aasta möödumist, vaid asi esimesel võimalusel korda teha.

Uuendamisraie korral on vajalik teada ka seda, kas raiesmik metsastatakse istutuse teel, jäetakse looduslikule uuendusele või kasutatakse looduslikule uuenemisele kaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatava raiesmiku planeerimisel tuleb jälgida, et võimalik oleks hilisem maapinna ettevalmistus. Seega on oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast. Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalu kaugus võiks olla selline, et oleks võimalus maapinda mineraliseerida (istutuseks ette valmistada).

Kui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajaga kindlasti sõlmida kirjalik leping. “Metsaseaduse” § 37 alusel peab metsa raieks andmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Raieõiguse olemasolu tõendavad andmed ja dokumendid erametsas on:

• kinnistusraamatu kanne;
• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping;
• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;
• isikut tõendav dokument.

Kokkuvõtteks võib öelda, et talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

The post Olulised punktid, millele pöörata tähelepanu raietööde planeerimisel appeared first on Metsaühistu.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

The post Valgamaa Metsaühistu tähistas sünnipäeva appeared first on Metsaühistu.