repellent Archives - Metsaühistu

Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi

metsauhistu — Tue, 01 Oct 2019 05:04:19 +0000

Pea igal metsaomanikul, kes on oma metsa uuendanud, on oma kokkupuude ulukitega. Üks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: “ Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul just maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani selle peale plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin sinna söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud vaid noori pihlakaid!“

Nii õnnelikult aga paljudel juhtudel see asi ei lähe. Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, kus toimeaineks on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti aluseks on repellendi koosseisus olevad mehhaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Tööd tuleb teostada plusskraadidega. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada. Kummikindaid kasutades kanda Cervacol mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Vihm peseb tõrjevahendi maha, seega tuleb vältida vihmase ilmaga töötamist. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste poolt tehtavate kahjustuste vältimiseks pritsida taimede tüvesid ja alumisi leht.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2019. aastal on repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta. Tuletame siinkohal meelde, et ulukikahjustuste ennetamise toetuse saamiseks tuleb vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist teavitada ühistut töö tegemise kuupäevast ning metsamaa peab olema inventeeritud.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

metsauhistu — Fri, 21 Sep 2018 02:26:16 +0000

Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 tuhat põtra, 120-130 tuhat metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi).

Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel lisaks rohttaimi. Puuliikidest sobivad mitmed lehtpuud (haab, pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. Mändidel sööb põder nii okkaid-võrseid kui ka koort, kuusel koort. Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö.

Metsakitsel on suvel toiduks põhiliselt rohttaimed, talvel süüakse lehtpuude võrseid ja koort. Metsakultuurides kahjustatakse siis rohkem võrsete söömisega noori kuuski. Meelsamini valiti toiduks hästi kasvanud seemikuid.

Punahirvede toiduks on rohttaimed, alusmetsapõõsad, aga samuti ka lehtpuude võrsed ja koor (haab, kõvad lehtpuud). Peamiselt kevadperioodil koorivad punahirved kuuskede tüvesid. Kahjustus algab sageli juba maapinna lähedalt, koor veetakse lahti nii kõrgele, kui hirv ulatub. Punahirvede poolt tekitatud metsakahjustused kipuvad olema suuremad kui põdra puhul.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli vees emulsioon, kus toimaineks lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kodused tõrjevahendid

Puude kaitsmiseks ulukite vastu on paljud metsaomanikud kasutanud ka mitmesuguseid koduseid vahendeid – näiteks kalarasv, tõrv, suitsukonid, küüslauk, seep, higised riided, kampriõli, pesemata lambavill ning isegi heeringarapped ja värskelt kasutatud mähkmed. Sealjuures peab aga arvestama asjaoluga, et loomad harjuvad ühe lõhnaga, seega on soovitav peletusvahendeid aeg-ajalt vahetada.

Puukeste latvu saab kaitsta, kui kasutada plastmassist ladvakaitsmeid, samuti võib ladva külge kinnitada võrgu. Puulatva võib panna ka plasttopsi (jogurti- või kohvitops) või pudeli. Ka pesemata lambavilla panek puukeste latva vähendab ulukite isu.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2018. aastal oli repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta.

The post Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem appeared first on Metsaühistu.

Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda

metsauhistu — Tue, 11 Feb 2020 03:33:33 +0000

Läinud aastal loendati Eesti metsades 130-140 tuhat metskitse, 12-13 tuhat põtra ning 7-8 tuhat punahirve (Keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ning ilmselt on iga metsaomanik Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega. Kel on ära söödud noorendik, kes pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga metsaomanikuna toime tulla ja neid võimalikke kahjustusi vähendada? Kindlasti on üheks võimaluseks aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikumaks võimaluseks on aga looduslikult tekkinud või istutatud noori taimi kaitsta mehaaniliste abivahendite või ulukitõrje preparaatidega.

Kas teadsid, et selliste ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taotleda ka toetust? Jah, ent oma tegevus tuleb hoolega läbi mõelda, sest mitmeid ennetavaid töid, nagu näiteks tõrjevahendite pritsimine, tuleks teha alles sügisel. Ent toetust selleks saab tänavu taotleda vaid veebruarikuus.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust ulukikahjustuste ennetamiseks ning seda on võimalik saada näiteks repellentide soetamisel kuni 70€ hektari kohta.

Repellentidest on kõige levinumad Trico, Cervacol ja Plantskydd. Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli emulsioon vees, kus toimaineks on lõhna andev lambarasv. Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Plantskydd on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Parim aeg nende kõigi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Toetust antakse ka mehaaniliste tõrjevahendite – ladva- ja tüvekaitsmete soetamiseks ning kasutamiseks, kuni pool kaitsmete hinnast.

Selleks aga, et neid vahendeid soetada toetuse abiga, oleks vaja juba täna teada, kus metsaosades kaitsetöid sügisel ette võtta. Pikalt ette mõtlemise tingib loodus ise. Nimelt on kõige kahjutusterohkem periood selle aasta hilissügisest järgmise aasta varakevadeni. Nii ongi, et kui soovida oma metsakultuure või noorendikke kaitsta kahjustuste eest toetuse abiga, tuleks veel veebruaris ühendust võtta oma Metsaühistuga.

Tööde tegemiseks on aega peaaegu kaks aastat. See tähendab, et näiteks ulukitõrjet saab teha ka sel ning tuleva aasta kevadel ja sügisel istutatavas metsas. Kindlasti aga peavad tööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks.

Siinjuures on oluline meeles pidada ka seda, et Euroopa Liidu toetustelt arvestatakse füüsiliste isikute puhul maha tulumaks ning et näiteks repellendi kasutamisel tuleb Metsaühistut teavitada vähemalt neli tööpäeva enne tööga alustamist. Ühistule tuleb teatada töö tegemise kuupäev, koht ja kasutatava repellendi või tõrjevahendi nimetus. Mida aga teha, et toetust taotleda? Metsaühistule tuleks saata oma isikukood (juriidilistel isikutel ettevõtte registrikood), planeeritud tööde ala pindala, selle katastri- ja eraldise numbrid, ning millise vahendi soetamiseks toetust soovid – kas repellandi (toetus on pindalapõhine) või mehhaaniliste kaitsemete jaoks. Tüve- ja ladvakaitsmete puhul tuleb juurde lisada ka kaitsemete tükiarv, arve ja maksekorralduse numbrid ning nende koopiad.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust erinevatest kaitsevahenditest ja -meetoditest.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda appeared first on Metsaühistu.