<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>rohepööre Archives - Metsa&uuml;histu</title>
	<atom:link href="https://metsauhistu.ee/tag/rohepoore/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/rohepoore/</link>
	<description>Majandame metsa &#252;heskoos vastutustundlikult</description>
	<lastBuildDate>Mon, 26 May 2025 03:17:27 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/09/cropped-cropped-metsauhistu-web-icon-1024-alpha-270x270-1-1-32x32.png</url>
	<title>rohepööre Archives - Metsa&uuml;histu</title>
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/rohepoore/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Süsinikukrediit &#8211; kas kiire rikastumine või libe tee?</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/susinikukrediit-kas-kiire-rikastumine-voi-libe-tee/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 04 May 2023 08:44:37 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[süsinikukrediit]]></category>
		<category><![CDATA[süsinikuvaru]]></category>
		<category><![CDATA[süsiniku sidumine]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[Põllumehe Teataja]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=24706</guid>

					<description><![CDATA[<p>Põllumehe Teatajas ilmus Ain Alvela põhjalik artikkel hetke kuumast teemast &#8211; süsinikukrediidist ja selle kasust maaomanikule, kaasnevast tulust ja ohtudest. Avaldame artikli ka meie metsaomanikele. Moel või teisel korraldatav süsinikukaubandus kogub rohepöörde kiiluvees tuure, olgu selleks siis riikidevaheline kvootidega kauplemine, maale n-ö ökoloogilise hinnalipiku lisamine või metsa- ja põllumaa omanikele mõeldud süsinikukrediit. Süsinikuvahenduse valdkonnas on &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/susinikukrediit-kas-kiire-rikastumine-voi-libe-tee/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/susinikukrediit-kas-kiire-rikastumine-voi-libe-tee/">Süsinikukrediit &#8211; kas kiire rikastumine või libe tee?</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><a aria-label="undefined (opens in a new tab)" href="https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/04/18/susinikukrediit/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Põllumehe Teatajas</a> ilmus Ain Alvela põhjalik artikkel hetke kuumast teemast &#8211; süsinikukrediidist ja selle kasust maaomanikule, kaasnevast tulust ja ohtudest. Avaldame artikli ka meie metsaomanikele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Moel või teisel korraldatav süsinikukaubandus kogub rohepöörde kiiluvees tuure, olgu selleks siis riikidevaheline kvootidega kauplemine, maale n-ö ökoloogilise hinnalipiku lisamine või metsa- ja põllumaa omanikele mõeldud süsinikukrediit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikuvahenduse valdkonnas on kanda kinnitamas idufirmasid, mis Eestimaa loodusesse talletatud süsinikuga kauplemises kasutoovat ja kestvat tulevikuäri näevad. Nende hulka kuuluvad näiteks tuntud investori ja visionääri Kristjan Lepiku Arbonics ja ükssarvikute asutaja Ragnar Sassi Single.Earth, Jaan Seppingu idufirma EcoBase ning IT-guru Linnar Viigi ja endise euroametniku Keit Kasemetsa ClimaCash, samuti MTÜ Solid World DAO, mille asutajad Al William Tammsaar ja Stenver Jerkku kuuluvad ka Robin Saluoksa ja Kristjan Luha asutatud eAgronomi osanike hulka, mis on start-up’ist välja kasvanud rahvusvahelise haardega põllumajandustarkvara pakkuja jt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna praegu kogu Euroopa Liidus (EL) kehtivaid regulatsioone pole, toimub kauplemine süsiniku­krediitidega vabaturu tingimustes. Määramatust on üksjagu ja see on ka põhjus, miks sõltumatud metsamajanduse nõustajad soovitavad maaomanikel ennast asjaga põhjalikult kurssi viia ja üheksa korda kaaluda, enne kui pikaajalisi lepingulisi kohustusi võtta.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Heidet saab bilansis krediidiga tasandada</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Põhiliselt on nende ettevõtete puhul tegemist vahendajatega, kes koguvad oma portfelli n-ö vaba seotud süsinikku ja pakuvad seda müügiks ettevõtetele, kelle kasvuhoonegaaside (KHG) heide on suur ning kes ei suuda seda praegu veel või tootmise spetsiifikast tulenevalt vähendada. Nii saavad nad osta turult süsinikukrediiti ja balansseerida sellega oma keskkonnajalajälge.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikukrediit on lihtsalt öeldes arvestuslik ühik, mis võrdub ühe tonni seotud (ladustatud, hoiustatud, säilitatud, sekvesteeritud ehk siis heitmena välditud) CO<sub>2</sub>-ga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meetodid selles äris on erinevad. Jätame siinkohal kõrvale Euroopas kohustuslikuna reguleeritud kvoodikaubanduse kui n-ö suure, tavakodanike peadest kõrge kaarega üle käiva äri ja keskendume loodusväärtuste säilitamise kaudu või süsiniku põllumulda sidumise kaudu süsinikukrediidi tekitamisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaatame ennekõike põllumeestele suunatud süsinikukrediitide programme, mistõttu jätan süvitsi käsitlemata põllu- ja rohumaade metsastamise süsiniku sidumise eesmärgil, sest selles on praegu palju vastuolusid. Alustades sellest, et osade teadlaste väitel seob looduslik või poollooduslik rohumaa rohkem süsinikku kui mets, lõpetades EL-i seisukohtadega maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonnas, mille kohaselt ka põllumaa on väärtus, mida tuleb toidujulgeoleku tagamiseks säilitada. Seda ärisuunda esindab Eestis näiteks Arbonics, mis pakub maaomanikele süsinikutulu teenimist mittemetsamaale puude istutamisega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Arbonicsi turundusjuht Kärt Johanna Ojamäe märgib siiski, et praegu töötatakse selle kallal, et pakkuda lahendusi ka olemasolevate metsamaade omanikele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Nimetame seda mõjumetsanduseks. Aga praegu on käimas vaid katseprojektid ja seda teenust kõikidele metsaomanikele veel pakkuda ei saa,” ütleb Ojamäe. „Vabatahtlikule süsinikukrediitide turule prognoositakse aastaks 2030 kasvu 50 miljardi euroni ja see loob maaomanikele kindlasti palju uusi võimalusi.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikukrediidi omamine ja turule toomine peaks niisiis motiveerima maa- ja metsaomanikke vähendama KHG-heidet ja innustama neid pigem süsinikku siduma kui seda emiteerima. Innustuse mõõde on konkreetne ja rahaline.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img fetchpriority="high" decoding="async" width="1024" height="681" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2023/05/susinikukrediit-metsauhistu-1024x681.jpg" alt="" class="wp-image-24709" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2023/05/susinikukrediit-metsauhistu-1024x681.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2023/05/susinikukrediit-metsauhistu-300x200.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2023/05/susinikukrediit-metsauhistu-768x511.jpg 768w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2023/05/susinikukrediit-metsauhistu.jpg 1200w" sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></figure>



<h3 class="wp-block-heading">Süsiniku sidumine muudab põllumulla viljakamaks</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikukrediidiga kauplemisel on ka teistsugust ideoloogiat. Nii suunab eAgronom ühe oma teenustest teraviljakasvatajatest põllumeestele, kes soovivad panustada kliimaneutraalsuse saavutamisse süsiniku sidumisega põllumulda, võttes kasutusele sellised mullaharimisvõtted, mis aitavad suurendada orgaanilise materjali hulka mullas ja ühes sellega ka tagada seal suurema koguse süsiniku talletamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">eAgronomi üks asutajaid ja kommertsjuht Kristjan Luha ütleb, et laias laastus on neli tüüp­praktikat, mis on aktsepteeritud süsiniku sidumist soodustavate viljelusviisidena ja mida on võimalik konverteerida mulla süsiniku mahuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esimene on kasvuperioodi maksimaalseks kasutamiseks vahekultuuride külvamine põllule. Need oleksid vahelduseks toidukultuuridele, et vähendada neid päevi, kui põld on must ja süsiniku sidumist ei toimu. Luha sõnul on võimalik välja arvutada, kui palju mingit sorti vahekultuur seob mingit tüüpi mullas süsinikku. Aga seda mõõtmist ei tehta igal konkreetsel põllulapil eraldi, vaid üldistatult ja mudelipõhiselt, arvestades mullalõimist, vahekultuuri tüüpi, ajastust ning ilmastikku.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teine meetod seondub kündmisest loobumisega ja põlluharimise vähendamisega kuni otsekülvini välja. Mida vähem mulda ümber pöörata, seda rohkem püsib seal sinna talletunud süsinik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kolmandaks aitab süsinikku põllumulda siduda orgaanilise väetise (läga, sõnnik) viimine põllule. Siin aga peab jälgima orgaanilise väetise päritolu, et välistada piiratud koguse ümberjagamist süsinikuprogrammis osalevatele põldudele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Neljas võimalus on jätta võimalikult suur osa põhust pärast saagikoristust põllule ja kompostida see uuesti mulla sisse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikukrediidi arvutamiseks mõõdetakse muutust võrrelduna sellega, mis oleks juhtunud, kui neid tegevusi poleks rakendatud. Farmer teeb põlluharimises midagi teisiti ja suurendab süsiniku sidumist. Ja just see suurenenud sidumine moodustab krediidi, mida emiteerijad saavad endale soetada. Suurenemist hakatakse arvestama sellest külviaastast, mil põllumees programmiga liitus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikukrediitide sertifitseerimisel tuleb läbida mitu etappi, mis hõlmavad muu hulgas kohapealset kontrolli konkreetsetel põldudel, lisaks tuleb teha palju mullaproove, et mudelit, mis muutusi arvestab, kalibreerida.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Suurt ja kiiret tulu ei tõota süsinikust tulla</h3>



<p class="wp-block-paragraph">„Põllumehe eesmärk ei ole süsinikukrediidi programmiga ühinemisel majanduslikus mõttes n-ö teise saagi saamine. See on suhteliselt väike raha, mida on võimalik teenida. Paar aastat tagasi oli hind alla 20 €/t, praegu sõlmime lepinguid hinnaga 30–35 eurot ühe süsinikukrediidi tonni eest,” räägib Kristjan Luha. „Loodetavasti hind tulevikus tõuseb, võimalik, et tekkib ka börsihind, aga ikkagi on kasu hektari kohta väike. Peamiselt katab saadud tulu ära vahekultuuride seemnekulu.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praeguseks on eAgronomi süsinikukrediidi programmiga liitunud umbes 300 põllumeest umbes 150 000 hektari maaga, kuigi valdav osa neist on piiritagused farmerid – Tšehhist, Poolast, Hispaaniast, Leedust, Aafrika riikidest jt maadest. Luha märgib, et nende põllumeeste peamine liitumismotiiv on suurendada pikaajaliselt mulla toiteväärtust ehk parandada oma ettevõtluse efektiivsust, minnes üle kestvamale põlluharimisele. Selle poole on nad alati püüelnud, lihtsalt nüüd on tekkinud olukord, kus keegi on valmis viljakasvatajatele vabatahtliku süsinikuturu raames selle eest maksma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Siin ei ole kiiret tulemust loota. Kulub aastaid, et põllumuldadesse tekiks rohkem orgaanilist materjali ja toiteväärtus suureneks. Ma ütleks, et see on vähemalt viie, kui mitte kümne aasta pikkune teekond,” selgitab Luha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Põllumees peab alustama midagi, mida ta varem pole teinud. Mida rohkem ta muudatusi teeb, seda enam on tal ka võimalik sidumist suurendada. Samas peab ta läbimõeldult tegutsema, sest põllumajanduses on iga otsus majandusliku mõjuga ning kätkeb riske,” nendib Kristjan Luha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisalt usub ta, et süsiniku­krediitide kõrgem hind motiveerib ka emiteerivaid ettevõtteid oma keskkonnajalajälge vähendama.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Silmas tuleb pidada kaasnevaid ohte</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Siiski tuleks asjast huvitatud maa- ja metsaomanikel tähele panna, et süsinikuprogramme on mitmesuguseid ning neil võivad olla erinevad nõuded, tingimused, kaasnevad kohustused ja süsinikuturu arengutega seonduvad eesmärgid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii on soovitatav liituda vaid programmidega, mille mudelid baseeruvad standarditel, mis omakorda põhinevad teaduslikel uuringutel. Usaldusväärse programmi tunnus on näiteks seire- ja kontrollisüsteemi (MRV – Measurement, Reporting and Verification) rakendamine. Ettevaatlik tuleks olla väga suurt tulu ennustavate süsinikuprogrammide suhtes.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tuleb ka arvestada, et kõigil eespool loetletud ettevõtjail on soov süsinikuäris kasumit teenida, neile on kättesaadav kvaliteetne siseringi info ning ka rahast, mida selle äri alustamisse panustada, ei tule ilmselt puudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just neid asjaolusid silmas pidades märgib keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe, et maaomanik on sel turul nõrgemas positsioonis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Maaomanik ei tunne kindlasti kõiki nüansse sellise peensusega nagu nende programmide vahendajad,” märgib Põllumäe. „Maaomaniku jaoks on n-ö must kast ka see, kuidas kujunevad ja mida sisaldavad krediitide metoodikad. Tehingu osapoolte positsioonid asuvad minu jaoks erinevatel tasanditel. Seega, kui keegi minult nõu küsiks, siis ma soovitaks olla väga reserveeritud selliste lepingute sõlmimisel.”</p>



<h3 class="wp-block-heading">Kui kõigest lõpuni aru ei saa, pole mõtet lepingut sõlmida</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi ütleb, et maaomanike looduskaitse organisatsioonina on Eesti Loodushoiu Fondil võimekus n-ö tõlkida üht osapoolt teisele. Sest fondi usaldavad maaomanikud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta teab öelda, et Soomes on juba paarkümmend süsinikukrediitidega kauplevat ettevõtet, meilgi lisandub neid järjest. Ligi räägib, et nende firmadega tegeletakse, uuritakse tausta ja tegevuse motiive, et maaomaniku huvid ikka hoitud oleks. Praeguseks pole tema sõnul veel jõutud sellisesse punkti, et loodushoiu fond saaks soovitada lepingute allkirjastamist.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Register korrastaks turgu</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Fond on seisukohal, et Euroopa Liit peaks looma registri, kus kirjas ettevõtted, kes on juba sertifitseeritult oma süsinikuheidet vähendanud ja seetõttu üldse süsinikukrediite osta võivad. Sellisel juhul hoolitseksid need firmad juba ise selle eest, et ostetav krediit oleks samuti nõuetele vastavalt sertifitseeritud. Nõnda oleks välditud rohepesuga tegelemine ehk rakendatud rohepesu tõkestamise meetmed, nagu Pille Ligi ütleb. Praegu aga pole terviklikku nimekirja ettevõtetest, mis oma jalajälje suurust mõõtnud ja selle vähendamiseks süsinikukrediiti ostnud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Kõigi nende ärimudelite puhul on ju nii, et maaomanik võtab kohustused. Mõnel juhul mitmekümneks aastaks. Ega vahendusettevõtted neid kohustusi enda kanda ei võta,” ütleb Pille Ligi. „Meil on maaomanikud süsinikuäri suhtes hellaks tehtud, sest mõni kauplev ettevõte teeb ühe käega pai ja teisega lööb meedias vastu põske. Oleme neile ettevõtetele, kes Eesti maaomanikega koostööd tahavad teha, sellest ka rääkinud.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Igatahes soovitab Pille Ligi maaomanikul võtta kas loodushoiu fondi või mõne erametsaomanike nõustajaga ühendust, enne kui istutama hakata või tasuta taimede vastuvõtmisega nõustuda.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Üheksa korda mõõda</h3>



<p class="wp-block-paragraph">„Kui sa ei saa aru mida sinult tahetakse, ära mine lepingusse. Kui sa ei küsi oma kohustusi ja ei jaksa 30 lehekülge lepingut lugeda, ka siis ära mine tehingusse. Isegi, kui on kas metsamüügi, metsamaa või süsinikukrediidi müügiga justkui ülikiire, ära sõlmi lepingut,” loetleb Ligi ettevaatusabinõusid. „Kiirustades ja uisapäisa talitades võidakse sulle kott pähe tõmmata nagu 1990. aastatel tihti juhtus raieõiguse müügiga, kus raha saab firma, aga kohustused jäävad sulle.”</p>



<h4 class="wp-block-heading">Hea teada!</h4>



<p class="wp-block-paragraph">Süsinikuprogrammiga liitumisel on põhjalik kodutöö omal kohal.</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Eelmise aasta sügisel avaldas Euroopa Komisjon (EK) visiooni vabatahtliku süsinikukrediitide turu tuleviku ja krediitide sertifitseerimise nõuete kohta.</li><li>Visioonis rõhutatakse, et tulevikus saab kaubelda vaid kontrollasutustes tunnustatud süsinikuprogrammide raames loodud krediitidega.</li><li>Üldised süsinikukrediitidega kauplemise põhimõtted on järgmised: mõõdetavus (sidumist peab saama usaldusväärselt mõõta), lisanduvus (süsinikukrediit peab tekkima muutuste kaudu), püsivus (nõuetele vastavad vaid programmid, mis suudavad tagada süsiniku sidumise vähemalt 30 aastaks), lekke vältimine (tegevused süsiniku sidumiseks ei tohi n-ö liigutada süsiniku eraldumist teisale) ja kaasnevad hüved (tegevused peavad toetama jätkusuutlikke eesmärke, näiteks kliimamuutuste saavutamine või elurikkuse suurendamine).</li><li>EK näeb ette, et süsinikuprogrammi pakkuv ettevõte ei saa ise olla krediitide kontrollija, sertifitseerija ega väljastaja. Protsessi peab olema kaasatud sõltumatu süsinikukrediitide registripidaja (Verra, Gold Standard jt) ja auditeerija.</li><li>Süsinikuprogrammidega võivad kaasneda ka otsesed või kaudsed kulud. Enne liitumist tasub kindlaks teha, kuidas hakkavad kulud mõjutama programmist eeldatavat tulu.</li><li><em>Allikas: eAgronom, Põllumehe Teataja</em></li></ul>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/susinikukrediit-kas-kiire-rikastumine-voi-libe-tee/">Süsinikukrediit &#8211; kas kiire rikastumine või libe tee?</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/maade-metsastamine-vastuoluline-aga-moodapaasmatu/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 08 Dec 2022 06:23:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[põllumaa metsastamine]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[istutamine]]></category>
		<category><![CDATA[metsastamine]]></category>
		<category><![CDATA[Põllumehe Teataja]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=24184</guid>

					<description><![CDATA[<p>Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%. Suurem metsastamine ja puude istutamine on samas endiselt rohepöörde üks eesmärkidest. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/maade-metsastamine-vastuoluline-aga-moodapaasmatu/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/maade-metsastamine-vastuoluline-aga-moodapaasmatu/">Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%. Suurem metsastamine ja puude istutamine on samas endiselt rohepöörde üks eesmärkidest. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel 28% põllumajandusmaad, s.o rohkem kui 1,2 mln ha. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava kohaselt on kasutatavat põllumajandusmaad u 1 mln ha, mis jaguneb omakorda haritavaks põllumaaks (~700 000 ha) ja püsirohumaaks. Haritavat põllumaad on seejuures viimase 12–13 aasta jooksul lisandunud 100 000 ha jagu. Metsamaad on meil viimastel aastakümnetel lisandunud u 80 000–90 000 ha, peamiselt rohu- ja põllumaade arvelt. SMI andmetel on meil lisaks 64 000 ha põõsastikke. Maakasutuse muutumine on mingis mõttes paratamatu. Ajaloos on metsa muudetud põlluks ja teatud aegadel on mets taas endistel põllumaadel võimust võtnud. On aga ka pöördumatuid muutusi. Hiljutises maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna uuringus, mille koostasid Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool, on välja toodud, et võrreldes 1990. aastaga olime 2019. aastaks kaotanud asustusaladele üle 19 000 ha maatulundusmaad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur SMI, Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemust ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemust SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel sobiks metsastamiseks kokku 90 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.</p>



<div class="wp-block-image"><figure class="aligncenter size-large"><img decoding="async" width="1024" height="683" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pollumaa-metsastamine-metsauhistu-1024x683.jpg" alt="Põllumaa metsastamine. Metsaühistu" class="wp-image-24186" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pollumaa-metsastamine-metsauhistu-1024x683.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pollumaa-metsastamine-metsauhistu-300x200.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pollumaa-metsastamine-metsauhistu-768x512.jpg 768w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pollumaa-metsastamine-metsauhistu.jpg 1140w" sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></figure></div>



<h3 class="wp-block-heading">Metsastamise seosed LULUCF-i, maamaksu ja rendituluga</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Metsastamine võib olla vastuolusid tekitav. Samas on ka LULUCF-i uuringu aruandes välja toodud, et kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest (sh metsamaal), vaid tuleb panustada ka heite vähendamisse. Seda mitte ainult teistes LULUCF-i kategooriates, vaid kõikjal. Rõhutatakse, et arvestama peab sotsiaalmajanduslike mõjudega, mis eeldavad kompromisse eri eesmärkide vahel. Teatud tunnustega maade metsastamine võib olla hea kompromiss, kuidas soodustada pikemas perspektiivis suuremat LULUCF-i sektori süsiniku sidumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellised tunnused võivad olla näiteks mulla tüüp (turvasmuldadel maad), maade suurus (väikesed lahustükid, kus maa harimine on keeruline) või asukoht (suurematest teedest ja asustusest kaugemad põllumajandusmaad). Näiteks on LULUCF-i uuringus välja toodud, et turvasmuldade harimine moodustab ligi 40% põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitest ja metsastamine aitaks neid heitkoguseid vähendada. Samas tuleb jääda realistlikuks ja tõdeda, et lõputult me metsamaaga süsinikku lukku panna ei saa, saame seda vaid talletada ja sedagi piiratud ulatuses. Loodusseadused on ka LULUCF-i arvestusreeglitest tugevamad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ÜPP strateegiakavas on välja toodud, et PRIA andmetel oli 2018. aastal renditud põllumajandusmaade osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast ligi 68%. See tähendab, et paljude eraomanike jaoks on põllumajandusmaa rent üks võimalik tuluallikas. Värskelt ilmunud maa-ameti maa maksustamishinna analüüs näitas, et maa väärtus on viimase paari aastakümnega tõusnud kümme korda. See tähendab, et ligi kümne aasta pärast võib maamaks olla umbes kahekordne.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Maamaks ja metsastamine: kuidas nad on seotud?</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Mõningased leevendusmeetmed maamaksu tõusule on seadusega küll ette nähtud. Näiteks on maksumäärasid seadusega vähendatud 2,5 kuni 5 korda. Lisaks on seadusega seatud maamaksule kasvupiirang: maamaks ei suurene rohkem kui 10% aastas. Sõltumata nendest leevendusmeetmetest võib eeldada, et pikas perspektiivis maamaks suureneb. Praegu on paljudel juhtudel väiksemad põllumajandusmaa tükid kasutada antud kas tasuta või minimaalse renditasu eest. Juhul, kui vahepeal maa rendihind samas tempos ei tõuse, siis väheneb oluliselt renditootlus, mis paneb väiksemaid maaomanikke mõtlema alternatiivide peale. Metsastamine võib olla üks neist.</p>



<div class="wp-block-image"><figure class="aligncenter size-large"><img decoding="async" width="1024" height="768" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/asja-metsastatud-pollumaa-metsauhistu-1024x768.jpg" alt="Põllumaa metsastamine. Metsaühistu" class="wp-image-24185" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/asja-metsastatud-pollumaa-metsauhistu-1024x768.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/asja-metsastatud-pollumaa-metsauhistu-300x225.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/asja-metsastatud-pollumaa-metsauhistu-768x576.jpg 768w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/asja-metsastatud-pollumaa-metsauhistu.jpg 1140w" sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></figure></div>



<h3 class="wp-block-heading">Kas, mida ja kuidas metsastada</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis on väärtuslik põllumajandusmaa kaitstud kohalike üldplaneeringutega, sest just neis määratakse sellise maa kaitse- ja kasutustingimused. Praegu käib aktiivne üldplaneeringute koostamine ja vähemalt eelnõu tasemel on olemas suurem osa omavalitsuste üldplaneeringutest. Rahandusministeerium arendab üleriigilist ühtset planeeringute andmekogu, mis koondab kõik kehtestatud planeeringud ja mille alusel saab veenduda, et ei metsastata väärtuslikku põllumaad. Kõik see tagab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ja annab võimaluse metsastamiseks just maadel, mis ei ole sobilikud põllumajanduslikuks tootmiseks, aga on sobilikud metsa kasvatamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kasutusest välja jäänud põllumajandusmaade metsastamiseks on erinevaid võimalusi. Ennekõike tuleb lähtuda kasvukoha tingimustest (veerežiim ja mullaviljakus) ning maaomaniku soovist.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Arukask passib hästi metsastamiseks</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Üheks sobilikumaks võimaluseks on siiski hinnatud metsastamist arukasega. Lehtpuud on juuremädanike suhtes okaspuudest kindlamad ja noores eas ka kiiremakasvulisemad. Arukask on valgusnõudlik puuliik, kasvades peamiselt esimeses rindes. Kliima suhtes on arukask vähenõudlik ja külmakindel. Samas on kasepuit kasutatav väga laia spektriga toodete tegemisel. Kuna valdavalt on metsastatavatel aladel tugev rohukasv, siis on mõistlik kasutada ennekõike suuremaid istikuid (0,5 m ja suuremad), et tagada kasvueelis rohttaimede ees ja lihtsustada esimeste aastate hooldustöid. Puid võib istutada sõltuvalt puuliigist, istutusmaterjali ja maa omadustest 1200–1400 tk/ha kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võrreldes loodusliku metsastumisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum. Esiteks on võimalik istutada alale sobilikul hulgal taimi, teiseks on istutusmaterjal kvaliteetsem ja seega kiirema kasvuga. Kiirem kasv tähendab intensiivsemat süsiniku sidumist. Metsamaa näitel on Keskkonnaagentuuri arvutused näidanud, et inimese poolt uuendatud okaspuu puistutes võib raieringi keskmisena olla tagavara suurem u 27 m<sup>3</sup>&nbsp;hektari kohta. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO<sub>2</sub>&nbsp;varu hektari kohta 32 tonni suurem võrreldes puistuga, mis on jäetud looduslikule uuenemisele. Samamoodi on see ka metsastatava maaga, kus süsiniku sidumine ja talletumine on efektiivsem, kui seda on teadlikult metsastatud. Võrreldes metsade uuendamisega on metsastamise mõju süsiniku täiendavale sidumisele aga mitu korda suurem.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Metsaühistud püüavad osapooli kokku tuua</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Piirkondlikud metsaühistud arendavad oma liikmetele välja uusi võimalusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töötame välja aja- ja asjakohast taristut metsade rajamise ja süsiniku sidumise koostööplatvormi ellu kutsumiseks. Koostöö hõlmaks erasektorit (eri ettevõtted ja organisatsioonid), maaomanikke ja piirkondlikke ühistuid. Tulemuseks on veebilahendus, mille kaudu maaomanikud saavad edastada sooviavaldusi mõne oma maatüki metsastamiseks. Metsaühistu kaubamärgi all tegutsevad piirkondlikud ühistud aitavad korraldada vajalikud tööd, sh maapinna ettevalmistuse, taimede hankimise ja istutamise. Ettevõtted, kes soovivad metsastamist toetada, saavad platvormil selle võimaluse, sh ülevaate sellest, kui palju, mida ja kuhu istutati.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esimesed edukad katsetused erainitsiatiivil toimiva metsastamise toetamiseks on meil tehtud. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel väärtuslike puistute kasvatamise kohta on ühistutes samuti olemas.</p>



<div style="height:20px" aria-hidden="true" class="wp-block-spacer"></div>



<p class="wp-block-paragraph">Priit Põllumäe artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes <a href="https://pollumeheteataja.ee/uudis/2022/09/02/sobilik-aeg-puhastada-vosast-pollumaad/https://pollumeheteataja.ee/uudis/2022/12/06/maade-metsastamine-vastuoluline-aga-moodapaasmatu/" target="_blank" aria-label="undefined (opens in a new tab)" rel="noreferrer noopener">Põllumehe Teataja</a>.</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/maade-metsastamine-vastuoluline-aga-moodapaasmatu/">Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sinu Mets – Detsember 2022</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022-2/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 07 Dec 2022 02:39:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[kliimamuutused]]></category>
		<category><![CDATA[metsade majandamine]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[investor Peeter]]></category>
		<category><![CDATA[metsatööd]]></category>
		<category><![CDATA[puidu hinnad]]></category>
		<category><![CDATA[üraskikahjustus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=24179</guid>

					<description><![CDATA[<p>Talvises Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime sel korral, kuidas iga metsaomanik saab heaperemehelikult oma metsa hooldades aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja loomulikult tõsta ka oma metsa väärtust. Metsainvestor Peeter teeb ülevaate, kuidas ta juba 2,5 aastaga plussi jõudis. Teistel teemadel detsembri numbris: Puiduhindade tõusu mõjust metsatöödele Kuuse-kooreüraskitest Eesti metsade seisust Intervjuu 2022. &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022-2/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022-2/">Sinu Mets – Detsember 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Talvises Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime sel korral, kuidas iga metsaomanik saab heaperemehelikult oma metsa hooldades aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja loomulikult tõsta ka oma metsa väärtust. Metsainvestor Peeter teeb ülevaate, kuidas ta juba 2,5 aastaga plussi jõudis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teistel teemadel detsembri numbris:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Puiduhindade tõusu mõjust metsatöödele</li><li>Kuuse-kooreüraskitest</li><li>Eesti metsade seisust</li><li>Intervjuu 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit</li></ul>



<h3 class="wp-block-heading"><strong>Loe värsket õppelehte Sinu Mets</strong></h3>



<div class="wp-block-image"><figure class="aligncenter size-large is-resized"><a href="https://issuu.com/metsauhistu/docs/sinu_mets-2022-04-metsauhistu" target="_blank" rel="noopener"><img loading="lazy" decoding="async" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/sinu-mets-69-detsember-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg" alt="Sinu Mets - Nr 69 - Detsember 2022" class="wp-image-24180" width="1024" height="798" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/sinu-mets-69-detsember-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/sinu-mets-69-detsember-2022-metsauhistu-1024x798-1-300x234.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/12/sinu-mets-69-detsember-2022-metsauhistu-1024x798-1-768x599.jpg 768w" sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></a></figure></div>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022-2/">Sinu Mets – Detsember 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sinu Mets – September 2022</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 07 Sep 2022 15:16:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[süsiniku sidumine]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[raietööd]]></category>
		<category><![CDATA[Sinu Mets]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=23947</guid>

					<description><![CDATA[<p>Sügiseses Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime sel korral, kuidas õigeaegne raiete teostamine vähendab täiendava fossiilse süsiniku lisandumist atmosfääri. Teistel teemadel septembri numbris: Parima metsamajandajakonkurssi ülevaade Üraskirohkusest sel suvel Metsandusearengukava ehk MAK2030 hetkeseisust Metsa mitte majandamisest Loe värsket õppelehte Sinu Mets</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022/">Sinu Mets – September 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Sügiseses Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime sel korral, kuidas õigeaegne raiete teostamine vähendab täiendava fossiilse süsiniku lisandumist atmosfääri. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Teistel teemadel septembri numbris:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Parima metsamajandajakonkurssi ülevaade</li><li>Üraskirohkusest sel suvel</li><li>Metsandusearengukava ehk MAK2030 hetkeseisust</li><li>Metsa mitte majandamisest</li></ul>



<h3 class="wp-block-heading"><strong>Loe värsket õppelehte Sinu Mets</strong></h3>



<div class="wp-block-image"><figure class="aligncenter size-large"><a href="https://issuu.com/metsauhistu/docs/sinu-mets-sugis-2022-03-metsauhistu" target="_blank" rel="noopener"><img loading="lazy" decoding="async" width="1024" height="798" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/09/sinu-mets-68-september-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg" alt="" class="wp-image-23948" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/09/sinu-mets-68-september-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/09/sinu-mets-68-september-2022-metsauhistu-1024x798-1-300x234.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/09/sinu-mets-68-september-2022-metsauhistu-1024x798-1-768x599.jpg 768w" sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></a></figure></div>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-september-2022/">Sinu Mets – September 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sinu Mets – Juuni 2022</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/sinu-mets-juuni-2022/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 09 Jun 2022 01:34:17 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[investor Peeter]]></category>
		<category><![CDATA[Sinu Mets]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=23724</guid>

					<description><![CDATA[<p>Juuni Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime hooldatud metsa väärtuse ja süsinikusidumise võimekuse suurenemisest.  Teistel teemadel juuni numbris: Keskkonnaministeeriumi esindaja räägib rohepöördest lähemalt Puidu hinnad ja metsatööde hinnad Kuidas panna uued puud kasvama vanade puude alla?&#160; Investor Peeter jagab eduka tehingu kogemusi Loe värsket õppelehte Sinu Mets</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-juuni-2022/">Sinu Mets – Juuni 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Juuni Sinu Metsa numbris jätkame rohepöörde teemal ja räägime hooldatud metsa väärtuse ja süsinikusidumise võimekuse suurenemisest. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Teistel teemadel juuni numbris:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Keskkonnaministeeriumi esindaja räägib rohepöördest lähemalt</li><li>Puidu hinnad ja metsatööde hinnad</li><li>Kuidas panna uued puud kasvama vanade puude alla?&nbsp;</li><li>Investor Peeter jagab eduka tehingu kogemusi<br></li></ul>



<div style="height:20px" aria-hidden="true" class="wp-block-spacer"></div>



<h3 class="wp-block-heading"><strong>Loe värsket õppelehte Sinu Mets</strong></h3>



<div class="wp-block-image"><figure class="aligncenter size-large"><a href="https://issuu.com/metsauhistu/docs/sinu-mets-2022-2" target="_blank" rel="noopener"><img loading="lazy" decoding="async" width="1024" height="798" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/06/sinu-mets-67-juuni-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg" alt="" class="wp-image-23725" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/06/sinu-mets-67-juuni-2022-metsauhistu-1024x798-1.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/06/sinu-mets-67-juuni-2022-metsauhistu-1024x798-1-300x234.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/06/sinu-mets-67-juuni-2022-metsauhistu-1024x798-1-768x599.jpg 768w" sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></a></figure></div>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-juuni-2022/">Sinu Mets – Juuni 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sinu Mets – Aprill 2022</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/sinu-mets-aprill-2022/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 25 Apr 2022 08:04:51 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[Sinu Mets]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=23655</guid>

					<description><![CDATA[<p>Aprilli Sinu Metsa numbris räägime rohepöördest ja sellest, kuidas igaüks oma metsas sellelel kaasa saab aidata. Teistel teemadel aprilli numbris: Vaata üle oma metsa küttepuidu varud Raiete peatamisest Natura aladel Arukask ja mänd &#8211; nõutuimad puud Jpm Loe värsket õppelehte Sinu Mets</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-aprill-2022/">Sinu Mets – Aprill 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Aprilli Sinu Metsa numbris räägime rohepöördest ja sellest, kuidas igaüks oma metsas sellelel kaasa saab aidata. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Teistel teemadel aprilli numbris:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Vaata üle oma metsa küttepuidu varud</li><li>Raiete peatamisest Natura aladel</li><li>Arukask ja mänd &#8211; nõutuimad puud</li><li>Jpm</li></ul>



<h3 class="wp-block-heading">Loe värsket õppelehte Sinu Mets</h3>



<figure class="wp-block-image size-large"><a href="https://issuu.com/metsauhistu/docs/sinu-mets-2022-aprill-metsauhistu" target="_blank" rel="noopener"><img loading="lazy" decoding="async" width="1024" height="798" src="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/04/sinu-mets-66-aprill-2022-metsauhistu-1024x798-1-copy.jpg" alt="" class="wp-image-23656" srcset="https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/04/sinu-mets-66-aprill-2022-metsauhistu-1024x798-1-copy.jpg 1024w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/04/sinu-mets-66-aprill-2022-metsauhistu-1024x798-1-copy-300x234.jpg 300w, https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2022/04/sinu-mets-66-aprill-2022-metsauhistu-1024x798-1-copy-768x599.jpg 768w" sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></a></figure>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/sinu-mets-aprill-2022/">Sinu Mets – Aprill 2022</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Rohepööramise pimedad kurvid</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/rohepooramise-pimedad-kurvid/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Heleri Käro]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 15 Dec 2021 09:02:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[rohepööre]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa Liidu rohelepe]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://metsauhistu.ee/?p=23236</guid>

					<description><![CDATA[<p>Sel aastal on enim poliitilist tähelepanu saanud Euroopa Liidu rohelepe ja kavandatav rohepööre. Teema on päevakajaliseks muutunud just hiljuti ja seetõttu on mõned ehk imestanud, et kas tõesti on teatav kriitika rohepöörde mõningate algatuste suunas tingitud sellest, et see kõik tuleb inimestele kuidagi ootamatult. Vaevalt maamajanduse valdkonnas toimetavad ettevõtted ja maaomanikud rohepöörde initsiatiivist ülemäära üllatunud &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/rohepooramise-pimedad-kurvid/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/rohepooramise-pimedad-kurvid/">Rohepööramise pimedad kurvid</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Sel aastal on enim poliitilist tähelepanu saanud Euroopa Liidu rohelepe ja kavandatav rohepööre. Teema on päevakajaliseks muutunud just hiljuti ja seetõttu on mõned ehk imestanud, et kas tõesti on teatav kriitika rohepöörde mõningate algatuste suunas tingitud sellest, et see kõik tuleb inimestele kuidagi ootamatult.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaevalt maamajanduse valdkonnas toimetavad ettevõtted ja maaomanikud rohepöörde initsiatiivist ülemäära üllatunud on. Täpsemalt siis üllatunud sellest, et inimkond vajab puhast ja stabiilset elukeskkonda ning toimivaid ökosüsteeme. Pigem kummastab kohati see, et nii mõnigi rohepöördega seotud algatus näib olevat ükskõikne loodusseaduste suhtes.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Sisulise tulemuse asemel on määravam metoodika</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Üks ilmekamaid näiteid on maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori kasvuhoonegaaside arvestusreeglitega seonduv, kus seda, kas süsiniku sidumisega on „hästi“ või „halvasti“ mõjutab enim ajalooline maakasutus ja referents. See tähendab, et olemasolevat olukorda ehk sidumist võrreldakse konkreetse referentsaastaga, arvestamata seda, milliseks on kujunenud puistud lähtuvalt ajaloolisest maa- ja metsakasutusest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisalt mõjutab tulemust vaadeldav ajaline perspektiiv – kas hindame „edukust“ seitsmeaastases Euroopa Liidu eelarvetsüklis või 70-aastases metsa kasvutsüklis. Seega sisulise tulemuse asemel on määravam hoopis metoodika.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks unustatakse, et meil on turud, mille toimimist me mistahes uute algatustega mõjutama hakkame. Eri regulatsioonide kulud ja võimalikud turumoonutused peaksid olema põhjalikult analüüsitud. Turud on sealjuures üha enam globaalsed, mis tähendab, et kiirelt rakendatavad täiendavad lokaalsed nõuded näiteks põllumajanduses, võivad asetada paremasse konkurentsipositsiooni kolmandate riikide tootjad. Sellega koos liigub sinna ka suurem süsinikuheide ja täiendav surve looduskeskkonnale. Me ei peaks olema rahul olukorraga, kus poliitika rakendamise tulemus on probleemide teiste kraesse veeretamine.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Rohepöörde raamiks on me ökosüsteemid ja tehnoloogia</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks puhtale elukeskkonnale ja toimivatele ökosüsteemidele vajab inimene veel kõhutäit, toasooja ning palju muudki. Üks olulisemaid faktoreid rohepööramise juures on aga tõsiasi, et meie koduplaneedi rahvaarv suureneb pidevalt. Kümme aastat tagasi jõudsime seitsme miljardi tähiseni ja järgmise miljardini jõuame aastal 2023.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna meil on piiratud hulk maad, siis esmalt peaksime maksimaalselt tegelema kahjustatud ökosüsteemide taastamisega. Teiseks peame olemasolevaid võimalikult parimal moel kasutama, sealhulgas õiglaselt hinnastama (näiteks raadamist).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ilma innovatsiooni ja arendustegevusteta me parimaid võimalikke lahendusi aga ei saavuta. Seega ei seisne rohepööre millegi tegemata jätmises – olgu selleks puidu kasutamine energeetikas või teravilja kasvatamine – vaid vastupidi, tegemises. Aga tegemises parimal võimalikul moel nii, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Maamajandaja nõu ja jõuta pöörame kraavi</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Tundub, et rohepöörde väga paljude algatuste puhul ei ole probleem niivõrd eesmärgis või põhimõttes endas, vaid selles, kuidas eesmärgi poole liikuda tahetakse. Rohepööre ei ole edukas, kui seda tehakse n-ö ülevalt alla. Nii me üksnes testime oma inimeste taluvuspiire ja mängime end globaalsest konkurentsist välja. Tõenäoliselt ei saavuta me suuremas pildis seatud eesmärke.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rohepööre tuli, et jääda, aga pööramisel tuleb olla inimkeskne ja arvestada Eesti rahva huvidega. Tänapäeval on maamajanduse valdkond üks väheseid, mis kogu aeg toimetab n-ö rohelises raamistikus, sest sõltutakse ju vahetult erinevatest ökosüsteemidest ja looduskeskkonnast. Maamajanduse valdkonnad, nagu metsandus ja põllumajandus, on kogu aeg olnud ja on tulevikuski osa lahendusest. Seega ilma maamajandajate kogemuste, nõu ja jõuta ehk nende kaasamiseta on väga suur oht rohepöörata hoopis kraavi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Põllumäe kolumn ilmus esmalt EPKK väljaandes&nbsp;<a aria-label="undefined (opens in a new tab)" href="https://pollumeheteataja.ee/uudis/2021/12/07/rohepoore/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Põllumehe Teataja</a>.</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/rohepooramise-pimedad-kurvid/">Rohepööramise pimedad kurvid</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
