„Keskühistu Eramets on alustanud PEFC metsamajandamise grupisertifikaadi saamise protsessi,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets taotleb metsamajandamise grupisertifikaati, mis tähendab metsaomanike metsa majandamise sertifitseerimist Keskühistu Eramets kaudu ühe sertifikaadiga. Kui Keskühistu Eramets saab sertifikaadi hoidjaks, saavad metsaomanikud sertifitseerimises osaleda organisatsiooni kaudu, sõltumata metsaomandite asukohast.

Jõeääre sõnul on PEFC grupisertifikaat hea võimalus metsa sertifitseerida ka väikemetsaomanikule, sest erinevalt olemasolevatest sertifitseerimisvõimalustest ei lisandu metsaomanikule uusi püsikulusid.
Jõeäär lisas, et metsaomanikele annab sertifitseerimine mitu eelist. „Esiteks tähendab see seda, et metsaomanik saab kolmandalt osapoolelt kinnitust oma tegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Teiseks annab sertifitseerimine puidu müügil turueelist – praeguses raskes situatsioonis on sertifitseeritud puitu müüa mõnevõrra lihtsam kui sertifitseerimata. Ja lisaks sellele maksavad mitmed puidu kokkuostjad sertifitseeritud puidu tihumeetri eest rohkem kui sertifitseerimata puidu eest. Lõppostja hinnaerinevus võib materjali realiseerimisel ulatuda kahe euroni,“ rääkis Jõeäär.

PEFC sertifikaadi saamise protsessi Keskühistu Eramets liikmetele tutvustanud BM Trada tegevjuht Renal Lastik selgitas, et maailmas on PEFC sertifikaadiga kaetud 272 miljonit hektarit metsamaad. Metsamajandaja sertifikaat on põhimõtteliselt metsamajandajale antud kinnitus, mis tõendab, et ta järgib metsade majandamisel säästva metsamajandamise põhimõtteid. Sertifikaat kehtib viis aastat, sertifikaadiomanikku auditeeritakse selle aja jooksul korduvalt. Auditeerimisel hinnatakse nii organisatsiooni juhtimissüsteeme kui ka metsade majandamist ja sellega kaasnevaid tegevusi. Lastiku sõnul avaldub sertifitseerimisest saadav kasu mitmel kuju – esiteks on see muutumas turu normiks ning sertifikaat tagab parema juurdepääsu turgudele ja kõrgema hinna, aga on ka organisatsiooni visiitkaardiks ja usalduse loomise vahendiks, sest sertifikaati saavad omada vaid metsi jätkusuutlikult majandavad organisatsioonid. Aga kogu tegevuse auditeerimine võimaldab luua ka efektiivsemat metsamajandamise juhtimissüsteemi, mis on otsene kasu kogu organisatsioonile.

Keskühistu Eramets sertifitseerimise tulemused selguvad peale auditeerimise tulemuste hindamist, vastava raporti kokkukirjutamist ning selle hindamist kolmanda osapoole poolt. Positiivse tulemi korral saavad oma metsaomandi sertifitseerimist taotleda need keskühistusse kuuluvate metsaühistute liikmed, kes majandavad oma metsa ühistu kaudu.

Lisainfo:
Priit Jõeäär
Keskühistu Eramets TÜ
+372 51 993 667
priit.joeaar@metsauhistu.ee
Kase tn 2, Põlva 63308

The post Keskühistu Eramets taotleb PEFC metsamajandamise grupisertifikaati appeared first on Metsaühistu.

SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased FSC ja PEFC sertifikaadiga. Üheks peamiseks küsimuseks kogu protsessis on aga metsaomanike huvi oma metsa majandamine sertifitseerida. Kas metsaomanikud on sellest huvitatud, küsis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun oma ettekandes. Ning vastas – metsaomanik sertifitseerib siis, kui turg annab selge ja järjepideva signaali, et sertifitseeritud puitu on vaja ning kogu protsess on lihtne, mugav ja vähekulukas!

Energiapuidu ja metsasertifitseermise teemad tõid kokku palju huvilisi.

Samas on nõudlus sertifitseeritud puidu, sealhulgas energiapuidu järele tõusuteel. Erametsaomanikel on võimalik oma metsamajandamine sertifitseerida individuaalselt või ühineda mõne rühmasertifikaadiga. Näiteks FSC rühmasertifikaat on Rakvere Metsaühistul, Keskühistu Eramets omab PEFC rühmasertifikaati. Rühmasertifikaadi omanikke on Eesti veelgi, metsaomanikel tasub võimalusi uurida oma metsaühistust.

Jaanus Aun rõhutas muuhulgas, et pool Eesti aastasest küttevajadusest katavad fossiilsed kütused, kuid nende osakaal kahaneb. Energiapuidu ressurssi on meil praegu aga piisavalt. Et seda ka välisturgudel pakkuda, ei saa enam ilma sertifitseerimiseta.

Eesti kõige tavalisem energiapuit on riidas kõigil ahjuomanikel.

Täna omab SBP sertifikaati 10 Eesti ettevõtet, üle maailma on sertifitseeritud 115 tootjat. Seminaril jagas oma kogemusi pelletite tarneahela sertifitseerimisel OÜ Purutuli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Kõlama jäi mõte, et kuigi kogu protsess oli aeganõudev – ühtekokku võttis see aega poolteist aastat – on saadav kasu seda väärt. Esile võib tõsta müügivõimaluste säilitamise ja avardumise, samuti lihtsustus asjaajamine suurklientidega. Neil, kes kaaluvad kas sertifitseerida või mitte, soovitas Aros eelkõige teha endale selgeks sertifitseerimise vajadus ning varuda selleks aega.

The post Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline appeared first on Metsaühistu.