Toetuse taotlemisel aitavad metsaomanikke Metsaühistud, vaata ka vastuvõtuaegu. Taotlusi saab ise esitada e-PRIA portaalis.

Toetus on abiks ikka, kinnitas Võrumaa metsaomanik Ülo Luhamets, kes taotles hiljuti Võrumaa Metsaühistu abil toetust kolmel kinnistul asuvate sihtkaitsevööndite eest. Luhamets selgitas, et üks aladest on täieliku kaitse all ning selles metsas ei või piltlikult öeldes „raagugi murda“. Teiste alade piirangud on veidi leebemad.

„Ettevaatlikult saab majandada, võtan ise veidi küttepuid enda tarbeks. Aga ega ma suurt majandamist plaanigi, metsad on mul rohkem hoidmiseks,“ selgitas Luhamets. Ja lisas, et tema isiklikult looduskaitseliste piirangute vastu ei ole. „Eks üldse võiks selle metsaraiega veidi tagasi hoida, suurt raha ei tasu metsast taga ajada,“ rääkis metsaomanik.

Toetuse määr on Natura 2000 alal ja väljaspool võrgustikku asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

2017. a on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2018. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

The post Veel sel nädalal saab taotleda metsamaa NATURA alade toetust appeared first on Metsaühistu.

Metsatöid tutvustasid Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson (vasakul) ja tegevjuht Mikk Link.

Pärast lühikest jalutuskäiku metsarajal algas õppimine: „Tulime just üle rohtu kasvanud langi ja jäime siia seisma. Kas märkate, et olete sattunud männi- ja kuusekultuuri piirile?”. Nüüd avastasidki kõik enda ümber kolm aastat tagasi istutatud ja juba kahel sügisel hooldatud männi- ja kuusetaimi. Kuid miks peab istutama ja hooldama, kui mets kasvab ise? Küsijad said teada, et istutatud ja hooldatud mets annab tulu aastas üle 100 €/ha, aga peamiselt lehtpuuliikidega ise uuenev mets annab tulu poole vähem. Nii jääb maa tootmispotentsiaal kasutamata. Et metsaomanikel oleks kergem istutamiskulutusi kanda, on olemas ka riigi toetus. Metsaühistust tasub küsida, kui suur ja mis tingimustel.

Valgustusraie mõju

Järgmisel Metsaühistu hooldatud objektil sai näha metsakasvatuse järgmist etappi – valgustusraiet. Ühel pool sihti oli tehtud raie ning nähtu tekitas küsimusi – miks vedeleb hooldatud metsa all nii palju ilusat küttepuitu? Tavaliselt jäetaksegi valgustusraiel maha võetud puud metsa alla. Need on läbimõõdult küllalt peenikesed ning kasvavaid puid vigastamata oleks neid tehnikaga keeruline ja kulukas välja tuua. Kui mets asub aga omaniku sauna taga, saab ta loomulikult raiutu küttepuudeks teha.

Teisel pool sihti paiknes püsielupaiga sihtkaitsevööndisse jääv ala, kus sama vana mets on hooldamata. Nii tekkis võrdlusvõimalus – seal on puid tunduvalt rohkem, kuid nende kasv on aeglasem ja mõõtmed väiksemad. Nägime ka kaitse põhjust – ilusasse küpsesse palgimännikusse jääv merikotka pesapuu. Kokku 40 ha meid võõrustanud Carli parimat metsa on range kaitse all – ta ei tohi seda ei hooldada ega kasutada ning osa aastast ei tohi ta seal liikudagi. Kahjuks pole viimastel aastatel tema kinnistul enam kotkaid olnud. Carli õnneks kuulub kaitsealune metsaosa Natura 2000 võrgustikku, mis tähendab, et ta on Metsaühistu abiga saanud igal aastal selle ala pealt kompensatsiooni.

Harvester ja saemees

Pärast lõunat said metsakooli õpilased näha raietööd. Ühele joonele pandi harvester ning Läänemaa Metsaühistu metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson. Aja peale vahetati saeketti ning seejärel liiguti langetama, laasima ja puud järkama. Jarrol käis ketivahetus maailmatasemel 10 sekundiga ja edu harvesteri ees oli silmnähtav. Langetamisel jõudis harvester aga saemehe ühe puu kohta sorti lõigata neli. Juurde sai räägitud, et metsaomanik ei kasvata küttepuud ja palk ei lähe ahju ehk iga puu tuleb kasvatada ja lõigata nii, et sellest saadav materjal oleks kõrgeima kvaliteediga.

Metsakooli viimane tund andis kõigile osalejatele võimaluse praktika korras ise raiet teha. Peale Metsaühistu juhi Miku lühikest loengut ohututest töövõtetest said kõik omanimeliste kiinidega valgustusraiega peale hakata. Rõõm oli nii juhendajatel kui ka osalejatel tõdeda päeva kasulikkust, kui oma silmaga võis kogeda valguste jõudmist ka kõige tihedama võsa alla.

MIKK LINK
Läänemaa Metsaühistu tegevjuht

The post Metsakool: Kuidas targalt metsa majandada ja mis on metsa eluring? appeared first on Metsaühistu.