Raieõiguse müügi puhul sõlmitakse leping, millega antakse üle õigus puid langetada, neid omandada, neist puidusortimente valmistada ja saadud sortimendid metsast välja vedada. Raieõiguse leping võib olla kas fikseeritud hinnaga või sortimendi leping. Neid eristab tasu maksmise aeg ja alused. Kohtupraktikas on leitud, et raieõiguse lepingud liigituvad võlaõigusliku rendilepingu alla, millele rakendatakse üürilepingu sätteid.

See tuleneb metsaseaduses toodud raieõiguse lepingu mõistest, mille kohaselt annab metsaomanik raieõiguse lepinguga raiete tegemiseks kasutada ka oma maa. Kohtud on leidnud, et seega osa raieõiguse tasust moodustub ka maa kasutamise tasu, isegi kui seda lepingus eraldi pole kajastatud.

Raieõiguse lepingu vorminõuded ja kehtivus

Raieõigus on tavaliselt seotud metsateatise kehtivuse tähtajaga. Seega on hea teada, et kui metsafirma ei tee raiet tähtaja jooksul ja leping lõpeb, siis fikseeritud lepingu puhul pole tal õigust kogu tasu tagastamiseks, kuna tasu hõlmab ka maakasutuse tasu.

Metsaseadus näeb ette, et raieõiguse leping peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalik vorm tähendab, et leping peab olema kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab e-posti teel pakkumuse ja nõustumise andmist. Kui raieõiguse leping sõlmitakse suulises vormis, siis on tegemist vorminõude eiramisega, mis võib kaasa tuua lepingu tühisuse.

Metsamaa müük ja notariaalse lepingu erisused

Kui me võrdleme raieõiguse lepingut metsamaa (kinnisasja) võõrandamise lepinguga (tavaliselt müügiga), siis esimesel juhul jääb maa metsaomanikule ilma raiutud puudeta ja teisel juhul läheb metsamaa teise isiku omandisse jäädavalt. 

Kuna metsamaa müügi korral lähevad nii maa kui ka mets ostja omandisse, peavad nii metsamaa müügileping kui ka eelleping olema notariaalsed, sest omandi muudatused kantakse kinnistusraamatusse.

Metsamaa müügi korral lähevad uuele omanikule üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kehtivad servituudid ja sõlmitud raieõiguse lepingud. Nendest tuleb uut omanikku kindlasti teavitada, sest reeglina võivad need muuta müügihinda.

Notariga seotud tehingute puhul tuleb arvestada notaritasude (vt siin) ja kinnistusraamatus muudatuste tegemise riigilõivudega (vt siin).  Kulud jagatakse tavaliselt pooleks, kuid saab ka teisiti kokku leppida. Tasude määrad kujunevad maa müügihinnast, millega maa müüakse (turuhind) või ostja-müüja poolt nimetatud hinnast. Viimasel juhul (nt kinkimisel, pärimisel) võidakse maa hind tuletada Maa- ja Ruumiameti  andmetes näidatud maksustamishinnast.

Reeglina peaks  raieõiguse lepingu hind olema alati väiksem kui terve metsamaa müügi hind, sest raieõiguse hinnast arvestatakse maha metsa ülestöötamisega seotud kulud ning raieõiguse omandaja ei saa maad endale.

Mööda ei tohi vaadata ka sellest, et nii raieõiguse lepingu kui ka maa müügilepingu puhul saab müüja tulu, mis on tulumaksuga maksustatav.

Jäta meelde: kui soovid müüa vaid raieküpset puitu, sõlmi raieõiguse võõrandamise leping. Kui müüd metsa koos maaga, sõlmi kinnisasja võõrandamise leping.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Mis vormis tuleb sõlmida raieõiguse ja metsamaa müügi leping? appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu pani kirja metsataimede ostmise meelespea
• Loode-Eesti metsaühistu tegemisi tutvustab metsamajanduse spetsialist Allar Luik
• Metsateadlane Diana Laarmann seisab selle eest, et metsi puudutavad otsused põhineksid andmetel.
• Selgunud on tänavused parimad metsamajandajad.
• Metsandusteadlane Ivar Sibul tutvustab harilikku mändi.
• Metsavaidluste puhul ei pea enam tingimata kohtusse tormama. Sõltumatu vahekohus aitab erimeelsused lahendada kiiremini ja odavamalt.
• 20. septembril toimub üle-eestiline Metsarahvapäev, mil mitmel pool Eestis leiab aset hulgaliselt põnevaid metsaga seotud tasuta sündmusi.
• Luua Metsanduskool annab ülevaate kooli mitmekesistest õppimisvõimalustest.
• Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni teeb ülevaate sigade Aafrika katkust.

Loe õppelehe Sinu Mets septembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Metsataimede ostmise meelespea

Sinu Metsas ilmunud metsataimede ostmise meelespea teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – September 2025 appeared first on Metsaühistu.

Uue metsa rajamine algab metsaomaniku jaoks istutamisega, kuid selleks ajaks on metsataimed juba mitu aastat sirgunud. Taimede kvaliteeti mõjutavad nii seemne päritolu kui ka kasvutingimused.

Millest sõltub metsataime elujõulisus ja millele peaks ostmisel tähelepanu pöörama? Just neid aspekte vaatamegi lähemalt.

Taimede päritolu ja geneetiline kvaliteet

Metsataimede puhul on oluline teada, millisest seemnest need kasvatatud on ja kust see seeme pärit on. Eestis reguleerib taimede päritolu ja kvaliteeti Keskkonnaministri määrus nr 20.

Hariliku männi ja kuuse puhul peab algmaterjal pärinema Eestist või Lätist. Kasvutingimuste poolest sobiks ka Valgevenest pärinev mänd või kuusk. Samuti kuusk, mis pärineb Venemaa Pihkva või Novgorodi oblastist, kuid nendest riikidest pärinevaid seemneid metsataimede kasvatamiseks enam Eestis ei kasutata. Seejuures ei ole esmatähtis, kus taim füüsiliselt kasvab, vaid just seemne päritolu ja vanemate kvaliteet. Näiteks on levinud, et Eesti seemnest kasvatatakse metsataim Leedus või Saksamaal ja hiljem tuuakse taim müügiks Eesti tagasi.

Seemneid jagatakse päritolu järgi nelja kategooriasse. Eestis on peamiselt kasutusel kaks kategooriat:

• Puistust pärinevad seemned, kus puistu peab kasvama viljakal mullal ja olema terve (metsameeste keeles IA-II boniteet).
• Seemlaseemned, mis on saadud Keskkonnaameti poolt tunnustatud plusspuude kloonidelt – kõrged, sihvakad, peente okstega puud. Plusspuudelt lõigatakse oks ja poogitakse „tavalise“ puu tüve asemele, mille järglased on parema kasvu- ja kvaliteedipotentsiaaliga.

Tulevikus saab metsapuu seemet loodetavasti ka teise põlvkonna seemlatest. Teise põlvkonna jaoks tehakse esmalt seemlas kasvanud puude seemnetega järglaskatseid ja valitakse nendest välja parimaid järglasi andvad puud. Seejärel rajatakse nende parimate vanemate seemnetest teise põlvkonna seemlad. Tulenevalt nende katsete pikkusest, ei ole Eestis veel teise põlvkonna seemlaid olemas.

Taimede kvaliteedinõuded

Iga metsataim, mida müüakse, peab vastama Keskkonnaministri määruse (nn määrus nr 20) nõuetele:

• vähemalt 95% taimedest peavad olema elujõulised
• ei tohi esineda kahjustusi, kuivanud latvu, juurestiku defekte ega haigustunnuseid
• taimed peavad vastama vanuse ja kõrguse nõuetele, mis on sätestatud määruses.

Oluline on vältida kahtlase kvaliteediga või vigastatud taimi, sest need mõjutavad oluliselt istutuse edukust ja tulevikumetsa väärtust.

Taimetervise register ja taimepass

Taimede müüja või tarnija peab olema kantud Taimetervise registrisse ning omama taimepassi väljastamise õigust. Taimepass on ametlik kinnitus, et:

• istikud vastavad taimetervise nõuetele
• nad on kasvatatud registreeritud tootja juures
• neil ei esine ohtlike kahjureid ega haigusi
  

Registrikannet saab igaüks ise kontrollida avalikus Taimetervise registris https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis. See lihtne samm aitab vältida hilisemaid probleeme.

Metsa uuendamise toetuse eeltingimus

Kui Sa soovid taotleda metsa uuendamise toetust, on toetuse üheks tingimuseks, et taimed pärineksid registreeritud tarnijalt. Taimetervise registrisse kantud ettevõte on seega mitte ainult kvaliteedi garantii, vaid ka eelduseks, et saaksid toetust taotleda.
Ettevõtte tausta kontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded ja kui usaldusväärne ettevõtte on. Seda saad teha näiteks teatmik.ee lehel. Kindlasti tasub seda teha kui taimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu on metsakultiveerimismaterjali tarnijana registreeritud majandustegevuse registris (nr KUL000026) ja taimetervise riiklikus registris (nr 3695). Metsataimede ühise hankimise jaoks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva metsataimi tootva või tarniva ettevõttega.

Heast metsataimest algab terve ja väärtuslik mets. Enne taimede ostmist võta aeg, et teha taustakonroll nii taimedele kui ettevõttele, et hiljem vältida võimalikke probleeme.

The post Metsataimede ostmise meelespea appeared first on Metsaühistu.

Milline on puiduturu hetkeseis: paar aastat tagasi tegid sortimentide hinnad tippe, kas nüüd on olukord stabiilsem?

Meelis: Paar aastat tagasi nägime olukorda, kus puiduhinnad, nagu ka nafta- ja gaasihinnad, olid rekordkõrged. Seda mõjutatuna nii koroonapandeemiast kui ka Ukraina sõja algusest – nõudlus puidu järele suurenes. Siis hakkasid hinnad taas langema ja praeguseks on turg küll stabiliseerunud, kuid stabiilsus on suhteline. Sõjaga seotud uudised tekitavad siiani teatavat ebakindlust ja kaasnev mõju on tuntav.

Lisaks siseriiklikele poliitikute otsustele on teemaks investeerimiskindluse puudumine puidutöösturite seas. Metsanduse arengukava, metsaseaduse ja looduskaitseseaduse paigalseis tekitab palju küsimusi nii metsa omanikes kui ka tööstustes. Ootame otsuseid ja kokkuleppeid, mis selgelt allkirjastatud paberitel kirjas.

Rene: Kui võrrelda metsamaterjali sihtkohahindu enne Ukraina sõda ja nüüd, siis on metsamaterjali hinnad selgelt olnud kõrgemad. Turg on praeguseks rahunenud ja järskude kõikumiste asemel iseloomustab olukorda suurem tasakaal. See on omakorda võimaldanud metsaomanikel teha läbimõeldumaid ja teadlikke otsuseid, nt ajastada raied sobivamalt ja muutnud majandamise planeerimise efektiivsemaks.

Kas erametsaomanikul on üldse vaja metsaraiet planeerida selle järgi, millised on hinnaliikumised puiduturul?

Meelis: Väga hea küsimus. Rakvere Metsaühistus võtame alati metsaomaniku tervikliku metsapildi ette. Ideaalses olukorras võiks metsamaa olla erivanuseline ja liigirikas – kus kasvab noort,keskealist ja küpset metsa. Puiduturu hinnaliikumisi on mõistlik jälgida näiteks küpse männiku puhul, mis võib muutumatuna kasvada veel mitukümmend aastat. Küll aga võib kahjustatud metsa väärtus aastaga langeda pea kümme korda. Sel juhul oleks raietööde ajastamine puiduturu järgi vale. Pigem peaks metsaomanik jälgima rohkem oma metsa tervislikku seisukorda, konsulteerima spetsialistidega.

Hinnaliikumisi on väga hea jälgida Eesti Erametsaliidu kodulehel puiduturu hinnainfo lehel, mis on nüüd uuenenud ja annab keskmisele metsaomanikule tõesti väga hea ülevaate. Varasemalt oli metsaomanikul puiduturu hinnaliikumisi natuke keerulisem jälgida. Nt usaldati naabrimehe tuttavat, kes oli metsa ülestöötamisega seotud, ja kehtisid teised kokkuostuhinnad.

Rene: Mingil määral on kindlasti mõistlik muutusi jälgida. Metsaühistus oleme oma liikmetega pidevas kontaktis ja jälgime puiduturu arenguid. Kui mõne konkreetse sortimendi hind teeb märgatava tõusu, anname sellest aegsasti metsaomanikule teada – eriti neile, kelle raied on meil juba aastases plaanis kirjas. Vajadusel reageerime kiiresti ja teostame raie sobival hetkel.

Kui aga turul toimub vastupidine liikumine, nt hinnad langevad või turg jahtub, lükkame planeeritud raied edasi. Selle arutame muidugi omanikega läbi. Viimaste aastate turu stabiilsus on võimaldanud paremini planeerida, mistõttu on vähem ootamatusi. Stabiilne turg loob võimaluse sõlmida pikaajalisi kokkuleppeid, mis annavad kindluse nii puidu väärindajatele, metsaomanikele kui ka metsakasvatajatele.

Kuidas prognoositakse metsa müügist saadavat tulu?

Meelis: Väga oluline on aru saada, et kasvava metsa müügi puhul peab arvestama kuludega, mis metsa ülestöötamisega kaasnevad. Kõige suuremad arusaamatused tekivad, kui metsaomanikud võrdlevad oma metsamajandamiskava kokkuostu lõpphindadega ega arvesta ülestöötamise kulusid. Seetõttu ongi vajalik metsaomanikule selgeks teha metsanduse termin „kännuraha„.

See on tihumeetrihind, mis sõltub saadavatest puidusortimentidest, kvaliteedist ja selle valmistamise ning kokku- ja väljaveotingimustest. Prognoosi saab teha metsamajandamiskava olemasolul, küll aga on metsa ülestöötamisel erinevaid tegureid väga palju, ehk siis tegelik hind kujuneb lõplikult ikkagi pärast kõiki töid.

Rene: Metsa müügist saadava tulu prognoosimisel mängivad olulist rolli metsakorraldajad, kes teostavad kinnistul metsainventuuri. Tegevuse käigus kogutakse andmeid metsa tagavara, vanuse, liigilise koosseisu ja kvaliteedi kohta. Inventuuri põhjal saame metsa kohta anda esmased hinnangud, mis aitavad kavandatavate tööde planeerimisel ning tulude prognoosimisel.

Nende andmete alusel saame hinnata orienteeruvaid kulusid ja tulusid. Samuti saame analüüsida orienteeruvat mahtu erinevate sortimentide lõikes (nt palk, paberi-, küttepuit) ning lepime kokkuostjatega kokku tarneplaani, millal metsamaterjal realiseeritakse. Lõplik tulu selgub realiseeritud materjali põhjal, sest hind sõltub sortimendi kvaliteedist, mahust, turu hetkeseisust ja tarnelepingutest. Meie eesmärk on tagada, et metsaomanik saab õiglast ja läbipaistvat hinda kogu müüdud materjali eest.

Millest alustada, kui on soov metsamaterjali või raieõigust müüa, kuhu pöörduda?

Meelis: Kõige kindlam viis on leida endale metsanduse usaldusisik, näiteks metsakonsulent, kes oskab kasvava metsa müügist saadavat tulu prognoosida. Kui 100% usaldust ei ole, siis soovitan erinevaid spetsialistide arvamusi juurde uurida. Meie riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol peaks tagama selle, et metsaomanik saab sõltumatut nõu. Kuigi konsulendid on riigile andnud lubaduse, et nende teenus on sõltumatu, ei saa paraku kõikide tööeetikat kontrollida ja soovitused võivad olla kallutatud mingi ettevõtte huvides. Kindel võib olla selles, et suuremad ühistud tegutsevad ühistulistel põhimõtetel – tagavad kvaliteedi, õiglased hinnad, adekvaatsed nõuanded.

Kui plaan on müük ette võtta esimest korda, soovitan uurida arvamust erinevatelt spetsialistidelt. Eelkõige peab metsaomanikul tekkima arusaam kogu protsessist – vaid siis saab ise teha enda jaoks parima otsuse. Tasub end harida ja kursis hoida. Konkreetse metsa raie otsust saab metsaomanik teha ainult ühe korra ja see võiks olla võimalikult kaalutletud, mitte peale surutud ega kiirustades tehtud.

Usaldust tekitab ka see, kui hästi korraldatud metsatöödest päris pilti nähakse. Tekib huvi ja tullakse ka ise julgemalt nõu küsima.

Rene: Kõige mõistlikum on alustada ühenduse võtmisest aktiivse piirkondliku metsaühistuga. Enamik ühistuid tegeleb igapäevaselt just selliste küsimustega ning oskab nõu ja tuge anda ka siis, kui metsaomanik soovib ise töid teha – näiteks kindlat sortimenti lõigata, et saavutada turul parim hind. Sageli näeme olukorda, kus metsaomanik lõikab materjali enne ära ja hakkab alles siis sellele turgu otsima. Paraku tähendab see enamasti väiksemat tulu ja keerukamat müügiprotsessi.

Mida teha siis, kui helistatakse ja soovitakse mets ära osta? Väga levinud on sellised kohati väga agressiivsed kõned.

Meelis: Siinkohal soovitan küll kohaliku metsakonsulendi kontakti leida ja koguda mitu erinevat arvamust. Tihtilugu esitletakse, et tegemist on ainulaadse pakkumisega, kus metsaomanik peab kiiresti otsustama, ja seetõttu tehakse rutakaid lepinguid. Meie kontorisse on tulnud sellise murega mitmed metsaomanikud. Sellisel juhul tulebki kogu protsess algusest lõpuni lahti seletada ja metsaomanikul teadvustada, kas need pakkumised on ka metsa seisukohalt mõistlikud.

Rene: Kui metsaomanikul tekib soov oma metsa või raieõigust müüa, ei tohiks seda otsust teha kiirustades. Esmalt tuleks kindlasti uurida metsa tegelikku väärtust – parim koht selleks on kohalik metsaühistu, kust saab erapooletut ja professionaalset nõu. Oluline on koguda reaalsed pakkumised kirjalikult. Neis peaks olema välja toodud kõik olulised tingimused: hinnad, mahud, sortimendid, tarnegraafik ja maksetingimused. Alles seejärel, nende andmete põhjal saab teha läbimõeldud otsuse, mis tagab metsaomanikule õiglase ja parima võimaliku tulu.

Kuidas olla kindel, et tehingut tehes n-ö vastu pükse ei saa?

Meelis: Tuleb ennast metsanduse alal harida. Seda pakub riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol. Kõik saabuvad pakkumised ei pruugi kehvad olla, aga esmakordselt tehingusse minemisel aitavadki erinevate spetsialistide arvamused. Alati ei olegi kõige tähtsam rahanumber, väga oluline on ka maht, mis pärast tehingut metsast alles jääb või kuidas töid läbi viiakse. Tihti on sarnaste lepingutega metsaomanikel probleeme just metsatööde ajal või nende järel. Küsitavust tekitavad punktid, millele algselt lepingusse astumisel tähelepanu pöörata ei osatudki.

Omaette teema on veel fikseeritud tasuga kasvava metsa müük, kus enamasti üks osapool kaotab, samuti väljatuleku järgi seatud lepingud, kus on võimalik hindadega manipuleerida. Seetõttu võiks ikkagi tehingusse minna usaldusväärse metsaühistu või metsandusettevõttega, millel on selge struktuur ja kindel taust.

Rene: Tunne oma metsa väärtust, kasuta usaldusväärseid partnereid.

Puiduturg on küll hetkel stabiilsem kui paari aasta eest, kuid määramatus metsanduse poliitikas ja globaalses olukorras teeb teadliku tegutsemise olulisemaks kui kunagi varem. Metsaomanik peaks lähtuma eelkõige oma metsa seisukorrast, mitte pelgalt hetkehinnast. Nõu küsimine ja turuinfo jälgimine on tänapäeval kergem kui kunagi varem – tasub sellest kinni haarata. Kõige parem kaitse on teadlikkus. Tuleb uurida, õppida ja pidada nõu. Asjaliku teemakohase infomaterjali leiab erametsaportaalist. Puidu hinnainfoga saab tutvuda erametsaliidu kodulehel.

Artikkel ilmus originaalis õppelehes Sinu Mets Nr 76.

The post Puiduturg 2025: olukord turul ja mida peaks teadma metsaomanik? appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja annab nõu, kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele
• Võrumaa metsaühistu pikaaegne juht Erki Sok võitleb innukalt Eesti kagunurga metsaomanike õiguste eest. Ühistus toimetab ta juba mõnda aega koos poja Karl-Gustav Sokuga.
• Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere metsaühistust selgitavad, mida peab metsaomanik teadma puidu müügist.
• Metsateatist esitades on nüüd võimalik saada eelhinnang raie lubamise või keelamise kohta.
• Kas ja mille poolest erineb metsamajandamine saartel mandrist?
• Kliimaministeerium selgitab, mida kujutab endast Euroopa Liidu raadamisvabade toodete direktiiv.
• Metsaühistute esindajad käisid tutvumas Rootsi metsandusega.
• Jaanus Vaiksoo teeb kokkuvõtte, kuidas võib metsloom inimese tervisele ohtlik olla.
• Jpm

Loe õppelehe Sinu Mets juuni numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele?

Sinu Metsas ilmunud kinnistu juurdepääsu tee teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – Juuni 2025 appeared first on Metsaühistu.

Kui varasemalt võis seda maareformi süüks panna, siis nüüd on pigem tegemist maaüksuste jagamisega, kus juurdepääsu tagamisele pole tähelepanu pööratud. Maa omanikud vahetuvad ja varasemad heanaaberlikud kokkulepped tee kasutamise osas enam ei kehti.

Kui kokkulepet ei saavutata ja siduvat tähtajatut notariaalset servituuti ei seata, on vaja asuda kohtuteele. Kiuslikud on nii juurdepääsu taotlejad kui ka maaomanikud. Näiteks küntakse tee üles, püstitatakse tõkkepuu, pannakse teele takistusi: suuri kive, puukoorem või näiteks sõidukõlbmatu auto.

Mida silmas pidada, kui näiteks läbi sinu metsamaa sinu poolt rajatud talvetee osutub naabrile atraktiivseks ja ka lühemaks teeks, et enda kinnisasjale saada?

Esmalt tuleb kaaluda, kas selle tee osas on ikka täidetud juurdepääsu eeldused (vt Riigikohtu lahendid[1]). Need on: juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele (riigimaanteele või kohalikule teele) juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Kui isikul on juba juurdepääs avalikult kasutatavale teele, on Riigikohus asunud seisukohale, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna seaduse kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve.

Maakorralduse täitmise aluseks ei pea olema (detail)planeering ning ei pea ka olema olemasolev tee seaduse tähenduses, küll peab olema võimalik teed rajada. Eeliseks on tavana varem kasutusel olev tee.

Kuidas kaaluda naabri ja kinnisasja omanike huve?

Kaaluda tuleb nii juurdepääsu nõudva kui ka koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Näiteks metsamaale tee rajamisel või kasutamisel tuleb tingimata mõelda, et kinnisasja omanik ei saa enam 4 m või ka 6 m laiuses tee all oleval maal metsa majandada (sh puid istutada ega raiest tulu saada). Teel nähtavuse parandamiseks võib see ala veelgi laieneda. Tihti jaotab juurdepääsutee omaniku maa eraldi lahustükkideks, mis võib vähendada kinnisasja atraktiivsust ja turuhinda. Samas võib tee aga olla ka omanikule kasulik oma metsa majandamiseks või miks mitte kaugemale päikesepargi rajamiseks või põllule paremini ligi pääsemiseks.

Kokkuleppel juurdepääsutee kasutamiseks tuleks kaaluda tee kasutamise viisi: jalgsi, auto või ka raskeveokitega, tee kasutamise tasu, kinnisasja väärtuse vähenemine, tee hooldamine (lumelükkamine, teekatte uuendamine). Juurdepääsutasu koosneb hinnanguliselt nii hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest kui ka hüvitisest juurdepääsu talumise ja tee korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Samuti on lähtutud maa maksustamise hinnast. Juurdepääs mootorsõidukitega on lubatud kinnistu ja hoone teenindamise eesmärkidel, sh kütte ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ning hoone ja kinnistu korrashoid.

Kohtusse pöördumisel peavad mõlemad maaomanikud oma huvisid võimalikult selgelt välja tooma ja põhjendama. Kohtud kaasavad seaduse kohaselt vaidluste juurde ka kohaliku omavalitsuse arvamuse andmiseks. Minu enda praktikas on ka kohtunik ise kohale tulnud, et tegelikku olukorda kohapeal fikseerida, mis on väga tervitatav. Kurb on see, kui vaidlus juurdepääsutee üle päädib tihti arvete klaarimisega ning kohtuotsus kujuneb nii detailseks, et määratakse isegi kellajad, kuna ja millise sõidukiga võib teel liikuda. Hajaasustuses võib saada probleemiks hoopis juurdepääsuvõimaluste rohkus, kus nt juurdepääsu vajavat kinnisasja ümbritseb 6–7 kinnisasja ja juurdepääsuteid saab rajada sama palju. Viimasel juhul taandub küsimus juurdepääsu pikkusele ja rajamise kulule (nt pinnasest tulenevad lohud, pori, läbitavus), aga ka kinnisasja omanike riive ulatusele ja arvamustele. Kindlasti pole tegemist aga kiire lahendusega – esmast kohtulahendit võib oodata ligi aasta.

Seega kinnisasja soetama minnes ära unusta kinnistusraamatust uurida, kas juurdepääs sinu kinnisasjale on tagatud ja servituut kinnisasja kasuks seatud.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

[1] Vt nt RKTKo 3-2-1-85-05 p 16; RKTKo 3-2-1-14-06 p 25; RKTKo 3-2-1-41-08 p 20; RKTKo 3-2-1-48 10 p 22.

The post Kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele? appeared first on Metsaühistu.

Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele[1] on Elektrilevi kohustatud teostama elektriliinide kaitsevööndis hooldus- ja raietöid. Määrus sätestab, et kaitsevöönd ulatub õhuliinide puhul mõlemal pool liini telge alates 2 meetrist (sõltuvalt liini pingest) ning maakaabelliinide puhul 1 meetrist.

Kui Elektrilevi saadab plaanitud raietööde teavituse, peab maaomanik lubama neid töid ka läbi viia. Maaomanikuna kuulub aga kogu kaitsevööndis raiutud metsamaterjal talle.

Millised reeglid kehtivad tehtavatele raietöödele?

Kuidas metsaomaniku maal raietöid läbi viiakse, on reguleeritud majandus- ja taristuministri määruses sätestatud nõuetega. Lisaks on Elektrilevil tööde tegemiseks oma juhised [2], sest tegelikke raietöid viivad läbi Elektrilevi volitusel erafirmad, kes on võitnud riigihanke.

Lisaks üldistele tingimustele sätestab määrus eraldi nõuded puude, põõsaste ja okste raiumisele kaitsevööndis. Need nõuded laienevad ka soojustorustike, kaugküttevõrgu, gaasipaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditele.

Määrus eristab kahte tüüpi olukordi: „ehitist ohustava“ ning „ehitise riket või selle ohtu põhjustava“ puu, põõsa või oksa raiumine. Kuigi määruses neid mõisteid täpselt ei defineerita, saab neid loogiliselt tõlgendada järgmiselt: „ehitist ohustav“ tähendab potentsiaalset riski, mis ei pruugi alati realiseeruda ning mille korral peab ehitise omanik raie enne metsaomanikuga kooskõlastama. „Ehitise riket või selle ohtu põhjustav“ tähendab aga juba realiseerunud ohtu – näiteks kui rike on toimunud (oks on kukkunud liinile, puude ladvad ulatuvad liinideni). Sellisel juhul võib ehitise omanik ohu viivitamata kõrvaldada ilma metsaomanikuga raiet kooskõlastamata, mis on ka mõistetav.

Korralised hooldustööd tuleb alati kooskõlastada metsaomanikuga. Lisaks on Elektrilevi kohustatud langetatud puud laasima, järkama ja ladustama metsaomaniku määratud kohta ning koguma raiutud põõsad ja oksad vallidesse või käitlema neid metsaomanikuga kokku lepitud viisil.

Esmapilgul tunduvad need sätted selged, kuid praktikas on tekkinud Elektrilevi koostööpartneritega olukordi, kus nemad vastavalt juhendile laasivad, järkavad ja veavad kinnistu äärde vaid ümarpuidu ehk puud, mille rinnasdiameeter on üle 8 cm. Alla 8 cm rinnasdiameetriga materjal jäetakse metsa alla vedelema.

Selgituseks: takseertunnus, rinnasdiameeter, on metsaseaduse kohaselt aluseks raieliikide eristamisele, mitte puu või põõsa või puidusortimendi eristamisele. Siin tekivadki käärid määruse ning Elektrilevi juhendite ja praktikate vahel.

Mida saab metsaomanik teha?

Elektrilevi hooldustööde teate saamisel soovitame kirjalikult esitada Elektrilevile juhised, kuhu ja kuidas metsamaterjal ladustada. Võimaluse korral võiks raietööde ajal viibida metsas, et jälgida tööde tegemist ja vajadusel need peatada, kui juhiseid ei järgita.

Ühe metsaomaniku lugu

Ühe metsaomaniku kogemus näitab, et isegi selged juhised ja põhjalik suhtlus ei pruugi tagada soovitud tulemust. Ta edastas Elektrilevile konkreetsed juhised, saates mitmeid kirju, milles palus puud (metsamaterjal metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses) laasida ja lõigata 3-meetristeks tükkideks alates ladvadiameetrist 3 cm. Lisaks soovis ta, et järgatud sortiment toodaks laoplatsile ja ladustataks eraldi hunnikutesse vastavalt puuliigile, ülejäänud puud aga veetaks hakkimiseks laoplatsile. Alternatiivina pakkus ta võimaluse jätta kogu metsamaterjal (sh võsa) laasimata ja järkamata ning toimetada see tervikuna plaanil märgitud laoplatsile.

Tegelikkuses aga ei järgitud juhiseid nii, nagu metsaomanik oli palunud. Vallidesse polnud midagi pandud, puud olid läbisegi ja neid enam hakkeks või muuks otstarbeks töödelda ei olnud võimalik. Ümbertegemine oleks tähendanud suurt lisatööd, mille kulu oleks metsaomanikule ületanud saadava tulu.

Elektrilevi põhjendas tekkinud olukorda metsaseaduses sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt käsitletakse puid alates 8 cm rinnasdiameetrist. Samuti viidati võrgutasudele, milles „ei ole arvestatud kuludega, mis kaasnevad muu metsamaterjali liinikoridoridest välja vedamisega.“ Töö tulemust näete allolevatelt fotolt.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

Allikad:

[1] Ehitusseadustiku § 70 lg 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

[2] Elektrilevi kodulehel „Liinikoridoride hooldustöödest“

The post Mida teha, kui oled saanud teate raietöödest elektriliinide vööndis? appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja annab nõu, mida teha kui oled saanud teate raietöödest elektriliinide vööndis
• Lugu Virumaa Metsaühistust, kes toimetab Eestis unikaalsel kaevandusmaastikul
• Ohutusest metsatöödel – miks on kaitsevarustusse investeerimine sama oluline kui hea saag
• Fookuses on aasta seen juurepess, kes on peamiselt tuntud kuuski kahjustava pahalasena
• Tutvu Euroopa kliimasaadikuks valitud Airiin Vaasaga, kes on kasvanud Vara metskonnas
• Aasta loom põder – kuidas nad Eesti talves hakkama saavad?
• Jpm

Loe õppelehe Sinu Mets märtsi numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Mida teha, kui oled saanud teate raietöödest elektriliinide vööndis?

Sinu Metsas ilmunud elektriliinide raietööde reeglitest ja nõuannetest metsaomanikule saad pikemalt lugeda meie kodulehel.

Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – Märts 2025 appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja Tiina Mitt annab sel korral nõu metsandustoetuste kohustuste teemal seoses metsamaa võõrandamisega
• Vooremaa Metsaühistu uueks nimeks on Kesk-Eesti Metsaühistu
• Metsainvestor Peeter võtab aasta kokku
• Prügiralli looduses ei näita vähenemise märke
• Ülevaate Baltiriikide metsandusekspertide kohtumisest
• Aasta parim metsamajandaja Meelis Reinart ütleb, et füüsiku haridus tuleb metsaski kasuks

Loe õppelehe Sinu Mets detsembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

The post Sinu Mets – Detsember 2024 appeared first on Metsaühistu.

Selline kohustus on läbi aastate kehtinud kõigi erametsanduse toetuste puhul, erandiks vaid Natura 2000 toetus, millel on oma erisused. Viieaastane kohustusperiood algab siseriikliku toetuse puhul toetuse maksmise otsuse tegemisest ja metsameetme puhul PRIA viimase makse tegemisest.

Oluline on eristada toetuse rahuldamise otsust, toetuse maksmise otsust ning toetussumma väljamaksmist ehk ülekandmist. Näiteks metsameetmete toetuste puhul võib PRIA kanda toetusraha saaja arvelduskontole kuni kolme kuu jooksul pärast toetuse maksmise otsuse tegemist. Kui toetuse taotlejaks on metsaühistu, hakkab tähtaeg kehtima alates toetuse kandmisest ühistule.

Toetuse tagasinõude võimalus

Toetuse määrustes on metsaomanikule kehtestatud kohustus säilitada alal, kuhu toetust saadi, senine sihtotstarve. Kuna metsamaa sihtotstarvet maakatastriseaduses eraldi ei määratleta, loetakse metsamaa puhul sobivaks sihtotstarbeks tavaliselt maatulundusmaa sihtotstarve.

Kui mets võõrandatakse toetuse saamisele järgneva kohustuste perioodi jooksul, tuleb toetusega seotud kohustused viia üle uuele omanikule, et vältida võimalikke toetuse tagasinõudeid.

Toetuse andja võib toetusraha tagasi nõuda näiteks juhul, kui toetust on saadud metsa uuendamiseks metsapuutaimede istutamise näol, kuid ala sihtotstarve muudetakse tootmismaaks, näiteks saekaatri ehitamiseks. Samuti võib toetusraha tagasi nõudmise aluseks olla olukord, kus alale on taotletud toetust hooldusraieks, kuid uus omanik otsustab sinna elamu ehitada ja puud maha raiuda. Maa sihtotstarbe muutmine toob reeglina kaasa ka toetusega tehtud tegevuse või investeeringuobjekti likvideerimise.

Teine võimalik näide on seotud pärimisega. Pärimise korral lähevad metsamaaga seotud õigused ja kohustused üle pärijale. Seetõttu peab pärija olema teadlik, et näiteks kuuse taimedega uuendatud alale tammede istutamine oleks toetuse saamise tingimuste rikkumine. Kui selline tegevus leiab aset viie aasta jooksul pärast toetuse saamist, võib toetusraha tagasi nõuda. Paraku ei teavita ükski andmebaas pärijat sellistest kohustustest. Kui on tehtud pärandi inventuur, ei saa pärijale siiski sellist kohustust üle kanda.

Kohustuste ülemineku dokumentatsioon ja vastutus

Siseriikliku toetuse puhul on selge nõue, et kui investeering või ala võõrandatakse enne kohustusperioodi lõppu, tuleb sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt endise ja uue omaniku vahel.

See käib üsna lihtsalt. Toetuse saaja ja uus omanik koostavad näiteks erametsanduse toetuse üleandmise-vastuvõtmise akti või avalduse, kus märgitakse, millist toetust ja millal on saadud ning et kõik sellega seotud õigused ja kohustused lähevad üle uuele omanikule. Dokumendis võiks olla viide vastavale toetuse määrusele ning hea on lisada ka, millal lõpeb toetuse sihipärase kasutamise periood. Soovitatav on see lisada ka müügilepingusse ja kinnitada notariaalselt.

Metsaomaniku, sh uue omaniku, kohustus on ka võimaldada toetuse andja esindajatel teha kohapealseid kontrolle ning teavitada viivitamatult kõigist olulistest muudatustest, sealhulgas omandimuutustest, kontaktandmete vahetusest või toetatud objekti kahjustumisest. Kui toetusega seotud õigusi ja kohustusi omandi võõrandamisel üle ei anta ning uus omanik rikub toetuse nõudeid sihipärase kasutamise perioodi jooksul, jääb vastutus endisele toetuse saajale. See võib sageli tähendada, et endisel omanikul tuleb toetus tagasi maksta.

Kehtiv Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus annab metsamaa võõrandamisel metsaomanikule ehk toetuse saajale selged juhised. Kinnisasja üleandmisel tuleb KIK-ile esitada järgmised andmed: toetuse üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood, kinnitus kinnisasja üleandmise kohta, teave selle kohta, kas ülevõtja soovib toetuse maksmist taotleda, üleantava kinnisasja andmed ning kinnitus, et ülevõtja võimaldab kontrollida toetuse nõuete täitmist kinnisasjal. Soovitame sama põhimõtet rakendada ka erametsa- ja metsameetme toetuste puhul.

Kui toetust on taotletud metsaühistu kaudu, koondab ühistu andmed ja esindab metsaomanikke tavapärastel kontrollidel. See tähendab, et metsaühistu jääb vastutajaks ka rikkumiste eest, kuid saab need kulud omakorda metsaomanikult tagasi nõuda. Sellisel juhul tuleb omaniku vahetamisel sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt metsaühistuga. Vastasel juhul, kui uus omanik ei täida toetusega seotud kohustusi, vastutab endine omanik tagasinõude korral. Samuti võib metsaühistu nõuda oma liikmelt tagasi kontrolli või asjaajamisega seotud kulusid, mis võivad kokkuvõttes ületada algse toetuse suuruse.

Metsaomanikuna on tähtis meeles pidada, et võõrandamise hetkel on oluline kõik kohustused uuele omanikule kas akti või lepinguga üle anda, mis tagab vastutuse formaalse ülemineku. See aitab vältida võimalikke tagasinõudeid.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Toetustega kaasnevad kohustused kehtivad ka pärast metsamaa võõrandamist appeared first on Metsaühistu.