Metsakultuuride õnnestumine

Viimaste aastate kevaded ja suved on üllatanud meid nii hilise lumesaju, külmakraadide, kuumalainete ja põuaga kui ka suurte vihmadega. Muutlike ilmastikuolude taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esineb üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise puuliigi ja metsataime tüübiga (avajuurne või potitaim) on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu metsataimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja.

Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Põuase ilmaga on haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajatakse kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad) ja metsataimed, mis asuvad raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et metsataimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud metsakultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud metsauuendust täiendada. Üksikuid hukkunud metsataimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja puude arv ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate metsataimede miinimumnõuet, siis tuleks metsakultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsa uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

Metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks

Augusti teises/septembri alguses pooles algab metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja metsakultuuri täiendamiseks. Info selle kohta lisame meie kodulehele ning teavitame oma liikmeid e-kirja teel. Seni tasub oma metsas tiir teha ja vaadata, kui suur osa metsataimi on kasvama läinud ning kas ja kui palju oleks sügisel vaja täiendada. Vajadusel pea nõu ka metsaühistu spetsialistiga.

The post Sügisene kultuuritäiendus – anna uus võimalus kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud metsataimedele appeared first on Metsaühistu.

Viimastele aastatele on iseloomulik olnud taimede valiku suurenemine, seda eriti kevadel. Lisaks erinevatele liikidele on saada erineva juurestiku tüübi ja pikkuse ning vanusega taimed. Sügiseseks eripäraks on siiski see, et sobivaim on see just avajuursete okaspuude istutamiseks, mistõttu saab sügisene taimevalik olema vastav.

„Kindlasti saavad valikus olema kodumaised suured kolme- ja nelja-aastased avajuursed kuuseistikud, mis sobivad eriti hästi varasemate istutuste täiendamiseks“ sõnab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe ning lisab, et esindatud saavad olema kõik põhilised metsapuuliigid. Sügiseste istutusmahtude osakaal on keskmisena püsinud umbes 8% juures aastasest kogumahust.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine ja sügisese istutuse jaoks on praegu viimane aeg see töö ette võtta. Ettevalmistatud maapinnale istutatud puutaimel on vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem noort metsa hooldades lihtsam taimi üles leida. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Teeme ettevalmistusi sügiseseks taimehankeks appeared first on Metsaühistu.

Miks istutada sügisel?

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuivale perioodile, mistõttu hukkuvad paljud taimed ning hiljem tuleb sul metsaomanikuna kultuuri täiendada.

Mida töid kavandades silmas pidada?

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist.

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Kui sügisistutuseks on valida potitaime ja paljasjuurse taime vahel, soovitame valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime juurekava võib olla juurdumiseks enne sügiskülmasid liiga väike.

Sügisese istutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse on mittesobiva istutuskoha valik või istutustööde liiga hiline teostamine. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkub palju taimi. Soovitame võtta ühendust Metsaühistu spetsialistiga, kes aitab riske vähendada nõuande ja tööde planeerimisega.

Praktilised näpunäited

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Enne paljasjuurse taime istutamist kärbi taimede juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada taime juurdumist. Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured. Hoia taim püsti asendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga. Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas. Istuta taim paar cm auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub

Potitaime istutamiseks kasuta istutustoru. Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru. Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas. Istutustoru laenutamise ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast Metsaühistust.

Küsi Metsaühistult abi

Kui vajad istutustöödel abi, tuleb Metsaühistu appi. Anname nõu, aitame taimi tellida, istutada ja rendime tööriistu. Loe lähemalt

The post Lähenevad sügisesed istutustööd appeared first on Metsaühistu.

Kuula saadet järgi

The post Metsaühistu käis külas Raadio Elmaril appeared first on Metsaühistu.

Kuigi traditsiooniline metsauuenduse aeg on kevadel, on järjest populaarsemaks muutunud metsaistutus ka sügisel. Metsaühistu taimede ühishankest moodustas sügisene taimetellimus ligi kümnendiku (kevadise taimede ühishanke taimede arv ulatus üle 3,5 miljoni taime).

Populaarseim istutusmaterjal oli sel sügisel kuuse potitaim, taimede arv oli üle 177 tuhande. Ka kuuse avajuursete taimede koguarv oli veidi üle saja tuhande taime. Metsaühistul on kogemus, et sügis sobib hästi kuuseistikute istutamiseks, ent mitte viljakatele ja külmakohrutusohtlikele muldadele. Aastate lõikes ongi metsaomanikud eelistanud sügisel istutada just kuusetaimi.

Veidi üle seitsmekümne tuhande taime istutati ka mändi, neist üle 39 tuhande potitaime ja veidi rohkem kui 31 tuhat avajuurset taime.

Sügiseses metsataimede ühistellimuses osales 14 metsaühistut üle Eesti, Metsaühistu võrgustikku kuuluvatest ühistutest olid suurimad taimevahendajad Virumaa Metsaühistu (39400 taime), Põlvamaa Metsaühistu (27 250 taime) ja Võrumaa Metsaühistu (19550 taime).

Metsaühistu korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel aastal hakkab taimede arv lähenema neljale miljonile. Erasektori istutusmahtudest üle kolmandiku tuleb ühishankest.

The post Sel sügisel pandi Metsaühistu vahendusel kasvama sadu tuhandeid puutaimi appeared first on Metsaühistu.