Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu pani kirja metsataimede ostmise meelespea
• Loode-Eesti metsaühistu tegemisi tutvustab metsamajanduse spetsialist Allar Luik
• Metsateadlane Diana Laarmann seisab selle eest, et metsi puudutavad otsused põhineksid andmetel.
• Selgunud on tänavused parimad metsamajandajad.
• Metsandusteadlane Ivar Sibul tutvustab harilikku mändi.
• Metsavaidluste puhul ei pea enam tingimata kohtusse tormama. Sõltumatu vahekohus aitab erimeelsused lahendada kiiremini ja odavamalt.
• 20. septembril toimub üle-eestiline Metsarahvapäev, mil mitmel pool Eestis leiab aset hulgaliselt põnevaid metsaga seotud tasuta sündmusi.
• Luua Metsanduskool annab ülevaate kooli mitmekesistest õppimisvõimalustest.
• Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni teeb ülevaate sigade Aafrika katkust.

Loe õppelehe Sinu Mets septembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Metsataimede ostmise meelespea

Sinu Metsas ilmunud metsataimede ostmise meelespea teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – September 2025 appeared first on Metsaühistu.

Uue metsa rajamine algab metsaomaniku jaoks istutamisega, kuid selleks ajaks on metsataimed juba mitu aastat sirgunud. Taimede kvaliteeti mõjutavad nii seemne päritolu kui ka kasvutingimused.

Millest sõltub metsataime elujõulisus ja millele peaks ostmisel tähelepanu pöörama? Just neid aspekte vaatamegi lähemalt.

Taimede päritolu ja geneetiline kvaliteet

Metsataimede puhul on oluline teada, millisest seemnest need kasvatatud on ja kust see seeme pärit on. Eestis reguleerib taimede päritolu ja kvaliteeti Keskkonnaministri määrus nr 20.

Hariliku männi ja kuuse puhul peab algmaterjal pärinema Eestist või Lätist. Kasvutingimuste poolest sobiks ka Valgevenest pärinev mänd või kuusk. Samuti kuusk, mis pärineb Venemaa Pihkva või Novgorodi oblastist, kuid nendest riikidest pärinevaid seemneid metsataimede kasvatamiseks enam Eestis ei kasutata. Seejuures ei ole esmatähtis, kus taim füüsiliselt kasvab, vaid just seemne päritolu ja vanemate kvaliteet. Näiteks on levinud, et Eesti seemnest kasvatatakse metsataim Leedus või Saksamaal ja hiljem tuuakse taim müügiks Eesti tagasi.

Seemneid jagatakse päritolu järgi nelja kategooriasse. Eestis on peamiselt kasutusel kaks kategooriat:

• Puistust pärinevad seemned, kus puistu peab kasvama viljakal mullal ja olema terve (metsameeste keeles IA-II boniteet).
• Seemlaseemned, mis on saadud Keskkonnaameti poolt tunnustatud plusspuude kloonidelt – kõrged, sihvakad, peente okstega puud. Plusspuudelt lõigatakse oks ja poogitakse „tavalise“ puu tüve asemele, mille järglased on parema kasvu- ja kvaliteedipotentsiaaliga.

Tulevikus saab metsapuu seemet loodetavasti ka teise põlvkonna seemlatest. Teise põlvkonna jaoks tehakse esmalt seemlas kasvanud puude seemnetega järglaskatseid ja valitakse nendest välja parimaid järglasi andvad puud. Seejärel rajatakse nende parimate vanemate seemnetest teise põlvkonna seemlad. Tulenevalt nende katsete pikkusest, ei ole Eestis veel teise põlvkonna seemlaid olemas.

Taimede kvaliteedinõuded

Iga metsataim, mida müüakse, peab vastama Keskkonnaministri määruse (nn määrus nr 20) nõuetele:

• vähemalt 95% taimedest peavad olema elujõulised
• ei tohi esineda kahjustusi, kuivanud latvu, juurestiku defekte ega haigustunnuseid
• taimed peavad vastama vanuse ja kõrguse nõuetele, mis on sätestatud määruses.

Oluline on vältida kahtlase kvaliteediga või vigastatud taimi, sest need mõjutavad oluliselt istutuse edukust ja tulevikumetsa väärtust.

Taimetervise register ja taimepass

Taimede müüja või tarnija peab olema kantud Taimetervise registrisse ning omama taimepassi väljastamise õigust. Taimepass on ametlik kinnitus, et:

• istikud vastavad taimetervise nõuetele
• nad on kasvatatud registreeritud tootja juures
• neil ei esine ohtlike kahjureid ega haigusi
  

Registrikannet saab igaüks ise kontrollida avalikus Taimetervise registris https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis. See lihtne samm aitab vältida hilisemaid probleeme.

Metsa uuendamise toetuse eeltingimus

Kui Sa soovid taotleda metsa uuendamise toetust, on toetuse üheks tingimuseks, et taimed pärineksid registreeritud tarnijalt. Taimetervise registrisse kantud ettevõte on seega mitte ainult kvaliteedi garantii, vaid ka eelduseks, et saaksid toetust taotleda.
Ettevõtte tausta kontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded ja kui usaldusväärne ettevõtte on. Seda saad teha näiteks teatmik.ee lehel. Kindlasti tasub seda teha kui taimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu on metsakultiveerimismaterjali tarnijana registreeritud majandustegevuse registris (nr KUL000026) ja taimetervise riiklikus registris (nr 3695). Metsataimede ühise hankimise jaoks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva metsataimi tootva või tarniva ettevõttega.

Heast metsataimest algab terve ja väärtuslik mets. Enne taimede ostmist võta aeg, et teha taustakonroll nii taimedele kui ettevõttele, et hiljem vältida võimalikke probleeme.

The post Metsataimede ostmise meelespea appeared first on Metsaühistu.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. „Tegelikult üllatas tänavu kõige enam suur huvi ja nõudlus kase taimede osas. 40% ühistu liikmetele hangitud taimedest olid nimelt kased, kusjuures viimase 3-4 aasta keskmisena on see osakaal olnud vaid umbes 20%“ täpsustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Täpsema väljavõtte järgi ilmnes, et üle poole ehk 60% hangitud kaskedest olid avajuursed.

Kuuse osakaal püsis sarnaselt 2023. aastale umbes kolmandiku juures. Samuti pigem stabiilselt alla kolmandiku moodustasid männi taimed. Tähelepanuväärne on olnud aga huvi kasv erinevate muude liikide suhtes. Kui varasematel aastatel on muud liigid moodustanud umbes 1% hangitavatest taimedest, siis eelmisel aastal 4% osakaalu juurde tõusnud nö eritaimed moodustasid tänavu juba 5% hangitavatest taimedest. Lõviosa sellest moodustas muidugi sanglepp, mille populaarsus on aasta-aastalt kasvanud. Nii jõudis ühise hankimise kaudu sel kevadel erametsadesse üle 55 000 sanglepa taime. Nii metsa kui mittemetsamaale aga hangiti veel erinevaid lehiseid (üle 12 000 taime), hübriidhaaba (5400 taime) ning punast tamme (2500 taime).

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Metsaühistute ühise taimehankega jõudis metsadesse üle 1,5 miljoni taime appeared first on Metsaühistu.

Taimetervise registri kontroll

Taimede hankimisel on oluline silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kellel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse.

Taimetervise register on riigi infosüsteem, mille eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle. Registrikannet on võimalik Sul  ise kontrollida registri kodulehel.

Viimasel ajal on levinud skeem, kus metsaomanikule pakutakse täisteenust koos istutamisega, aga ei täpsustata kustkohast on istutatavad metsataimed pärit ning kas nende tootmine on vastanud vajalikele nõuetele.

Taimepassi väljastamine

Taimetervise registrisse kandmisega tekib taimede kasvatajal/tootjal ka taimepassi väljaandmise õigus. Taimepass on ametlik dokument või märgistus, mis tõendab istikute vastavust taimetervise nõuetele, need on vabad erinevatest kahjustajatest ja nende kasvatamist registreeritud tootja juures, kelle üle tehakse riiklikku järelevalvet.

Alus metsa uuendamise toetuse taotluseks

Taimetervise registreisse kandmine on oluline ka metsa uuendamise toetuse taotlemiseks. Toetuse üheks tingimuseks on taimede soetamine tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris. Toetuse kohta saad lähemalt lugeda meie kodulehelt.

Taustakontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded jmt. Seda saad teha näiteks teatmik.ee või äriregistri lehel. Kindlasti tasub seda teha kui metsataimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu liikmetele metsataimede müümiseks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva Eestis ja Saksamaal Eesti metsapuu seemnest metsataimi kasvatava ettevõttega. Kõik need ettevõtted on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. 2025. aastal tarnisime Eesti metsaomanikele ca 1,7 miljonit metsataime.

Metsataimed kevadiseks istutamiseks Metsaühistust

Vaata kogu kevadist taimede valikut ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Aspektid, millele pöörata tähelepanu metsataimede ostmisel appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotlemisel on kaks olulist tingimust. Taimede soetamine, istutustööd ja hooldamistööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal ning maapinna ettevalmistustööd samal või eelneval aastal. Metsamaa kohta, kus uuendustöid on teostatud, peavad metsaregistris olema kehtivad inventeerimisandmed vähemalt eelmise aasta 1. jaanuari seisuga.

Alates eelmiseset aastast käib toetuse taotlemine ainult läbi metsaühistute. Toetuse saamiseks on kõigil erametsaomanikel võimalik liituda endale sobiva metsaühistuga või metsaühistu liikmena tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust enda metsaühistuga.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist koos istutamisega Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt on metsataimed ostetud (tarnija peab olema registreeritud Taimetervise registris). Toetuse suurus on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Metsauuendamise toetuse taotlemine

Toetuse taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsamaapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud Taimetervise registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Lae alla toetuse taotlemise vorm

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia lähim Metsaühistu

The post Algas metsa uunedamise toetuse taotlemine appeared first on Metsaühistu.

„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.

Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Metsaühistu üks suurimaid metsataimede müüjaid. Metsaühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde. Sel aastal osales ühishankes üle kahekümne metsaühistu kõigist Eesti piirkondadest.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Istutamisel eelistavad erametsaomanikud traditsioonilist avajuurset metsataime. Ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle poole (avajuurseid taimi 55%, potitaimi 45%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Eriti paistab avajuurse taime eelistus välja kuusetaimede puhul, millest kaks kolmandikku olid avajuursed. Ka männitaimede puhul soovivad metsaomanikud istutada avajuurseid taimi, kuid neid praegu veel turul piisavalt ei ole. Seepärast moodustasid männitaimede mahust 76% potitaimed.

Oluliselt on kasvanud erametsomanike huvi ka männikärsaka kaitseks vahatatud taimede vastu. Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle poole miljoni vahatud taime (ligikaudu 380 tuhat kuuse- ja 160 tuhat männitaime). See on üle kahe korra rohkem kui läinud aastal (240 tuhat vahatud kuusetaime). Vahatud männitaimed olid sel kevadel saadaval esmakordselt.

Metssaühistu kevadises metsataimede ühishankes suurenes ka kodumaiste taimede osakaal. Kui eelmisel aastal oli kodumaisi taimi pool kogu taimekogusest, siis sel aastal on kodumaiste taimede osa juba üle 60%. Hetkel on peamiselt avajuurse kuuse järele nõudlus suurem kui kodumaised taimetootjad seda pakuvad ning seetõttu tuli importida neid lõunanaabrite juurest. Siiski on loota, et pooleteist-kahe aasta pärast on Metsaühistu koostööpartnerite kodumaised taimemahud sellised, mis katavad metsaomanike vajadused täielikult.

Metsaühistu metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivate koostööpartneritega.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.
 

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsaühistu kevadine istutusmaht oli rekordiline appeared first on Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Metsaühistu.

Ettevalmistustööd

Päris esimesed ettevalmistustööd tuleb ära teha juba sügisel ning praeguseks peaksid ettevalmistustööd olema tehtud.

Esiteks on vaja uurida, kas istutusala on kuivas või märjas kohas. Vajadusel tuleks teha kuivendust. Seejärel tuleb välja selgitada, milline puuliik konkreetsesse kohta sobib. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varasemalt kasvas sel kohal juurepessiga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Parimaks peetakse kaske.

Maapinna ettevalmistus ketasadraga. See töö peaks olema tehtud juba sügisel.

Sellele järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab ümber maapinna pealmised kihid ja tõmbab sisse istutusvaod. Saab ka ilma, kuid sel juhul on tööd palju rohkem. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 140 eurot hektar, saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel.

Läbi tuleb mõelda ka uuendusviis – istutus, külv või looduslik uuenemine? Valik sõltub eelkõige metsa kasvukohatüübist ja muudest looduslikest oludest. Kindlasti tasub nõu pidada pädeva metsaspetsialistiga, abi saate Metsaühistutest.

Taimed

Taimedega tegelemine algas samuti juba sügisel – siis oli õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Praegu olete sellega juba hiljaks jäänud, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta. Väikese koguse vajadusest võite muidugi Metsaühistule teada anda, ehk leidub mõni lahendus. Kuid sellele lootma jääda pole õige.

Külmunud taimed vajavad ettevaatlikku sulatamist.

Kui taimed on käes, tuleb alustada nende õigest ettevalmistamisest. Kuna suurem osa istutajate kätte jõudvaid istikuid on talvitunud külmlaos (külmunud taimed), on nende õige ettevalmistamine edu aluseks. Näpunäiteid istikutega tegelemiseks enne metsa istutamist jagas AS Plantexi tegevjuht Ivar Lepmets.
Esiteks tuleb kõik külmunud istikud enne istutamist kindlasti üles sulatada. Kui istutada külmunud taim, siis see kuivab lihtsalt ära – jäätunud mullapallist ei saa taim vett kätte.

Sulatada ei tohi istikuid liiga kiiresti, kindlasti ei tohi neid panna sooja ruumi. Parim on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda muusse jahedasse ruumi. Sellises kohas võivad taimed sulada nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm nädalalt.

Kindlasti ei tohi sulavaid taimi jätta pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla. Taimed võib kottidest ka välja võtta.

Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada. Kui sulatada võib taimi pimeduses, siis enne istutamist peaks taimi hoidma varjulises kohas vähemalt päev-paar. Kindlasti ei tohi aga hoida üle nädala täielikus pimeduses juba täiesti ülessulanud taimi, kuna need vajavad elutegevuseks päikesevalgust. Sulanud taimed tuleb istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb jälgida, et taimed ära ei kuivaks. Juuri ümbritsevate mullapallide läbikuivamine on taimele väga ohtlik. Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Sulanud taimed on istutamiseks valmis. 

Unustada ei tohiks ka paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Kärpimine aitab kaasa ka juurekava proportsionaalsemaks muutmisele, sest kuuseistiku üksikud juured võivad küündida lausa 70 sentimeetrini. Juurte kärpimisega ei aga tohi liialdada, sest see võib kaasa tuua taime hukkumise puuduliku juurestiku tõttu.

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara, kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja, kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Istikute ettevalmistamise ja istutamise kohta annavad nõu Metsaühistu spetsialistid üle Eesti. Leia Sulle lähima Metsaühistu kontaktid

The post Metsataimed nõuavad hoolikat ettevalmistust appeared first on Metsaühistu.