Põlvamaal elav Marcus ütles, et on otsusega harvesterioperaatori eriala õppima tulla väga rahul, sest talle meeldib nii tehnika kui ka metsatöö. “Minu pere elab maal ning oleme metsaomanikud. Igal aastal on tarvis omatarbeks küttepuid teha ja varasematel aastatel on selle tööga tegelenud vanaisa, isa või onu ja mina olen abiks olnud, aga nüüd juba paar aastat on see minu ülesanne. Küttepuud vean loomulikult ka metsast välja,” rääkis Uibo.

Marcus lisas, et talle väga meeldib maaelu ja eriti armastab ta oma kodukanti. Seepärast ootab ta pikisilmi, millal saab kooli lõpetamise järel asuda harvesterioperaatorina Põlvamaa metsadesse tööle. Stipendiumi jaoks on Marcusel ka plaan olemas – selle summa kasutab ta oma traktori restaureerimiseks.

14 aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumit

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Leesi sõnul on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi näol tegemist esimese eraalgatusliku metsandusalase stipendiumiga Luua Metsanduskoolis pärast RMK rahastatud stipendiumit. Stipendiumi eesmärk on aidata Põlvamaa noortel jõuda metsandushariduseni ning tuua ka seeläbi haritud noored kodukohta tagasi.

Stipendiumi loojate eesmärk – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimesel Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, 14 aastat tagasi, teda palju.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi. Stipendiumi ei antud välja vaid 2022/2023 ja 2023/2024 õppeaastal, mil taotlusi ei esitatud.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada metsandusharidust ja koolil on hea meel, et neil on sellised toetajad.

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2014/15 – Taavi Ojala
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall
2019/20 – Romet Ereline
2021/22 – Siim Lepp

The post Luua Metsanduskooli Põlvamaa Metsaühistu stipendium anti Marcus Uibole appeared first on Metsaühistu.

Riigi ootused väljenduvad metsanduse arengukavas

Riik on läbi metsa- ja keskkonnapoliitika teinud pikaajaliselt metsaühistutega koostööd ning piirkondlikud ühistud on riigile olnud head partnerid. Kõik piirkondlikud metsaühistud on iseseisvad organisatsioonid, kes on vabad otsustama oma tegevussuundade ja arengute üle. Teisalt on riigil ühistutele omad ootused ning need ootused peegelduvad pikaajalistes arengukavades näiteks metsanduse arengukavas.

Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030 on mitmeid erametsandust ning metsaühistuid puudutavaid eesmärkide sõnastusi ja postulaate, mille täpne sisu ja võimalik rakendamine jääb veel teadmata. Tundub siiski, et üha enam näeb riik metsaühistuid ka partneritena, kes on suutelised sisenema näiteks mittepuiduliste hüvede turule ning panustama laiemasse kaasamisse. „Arvestama peab igal juhul seda, et ühistute suunda määravad ennekõike nende endi liikmete eesmärgid ja vajadused. Kui riigil on omad ootused, siis on oluline leida nendes ootustes ühist osa ning riigil leida ka vahendeid esitatava tellimuse rahastamiseks“ arvab Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Priit Põllumäe

Ühistute areng on olnud kiire aga kuidas edasi?

Viimastel aastatel on ühistud jõudsalt kasvanud ning palju on ühistud ja katusorganisatsioonid panustanud ühistegevuse arendamisse. Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees nendib, et viimaste aastate suurim arenguhüpe on toimunud ühise Metsaühistu® kvaliteedimärgi kasutuselevõtuga aastal 2016. „Üle Eesti on ühistuid väga palju ning igaüks on oma eripäradega. Mille alusel siis ühistut valida? Tahtsime metsaomanikele selgemalt märku anda, et Metsaühistu® võrgustikust saab ta kätte kõik vajaliku, mis metsa puudutab,“ täpsustab Lees ning lisab, et ühistute eripärad endiselt säilivad, aga omanikul on kindlus, et selle võrgustiku ühistutest saab kvaliteetse täisteenuse. Aastate jooksul on ühiselt välja arendatud mitmeid tugiteenuseid sh kodulehekülg ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine. On ühistuid, kes on panustanud rohkem tarkvaraliste lahenduste väljatöötamisse, panustatakse sertifitseerimisse ning palju muud. Ühistud saavad aga areneda tulevikus edasi koos liikmeskonna suurenemisega. Iga omanik, kes ühistegevusse liitub, panustab juba liikmeksolekuga sellesse, et ühistu saab oma teenuseid veelgi mitmekesisemaks ja paremaks teha. Metsaomanik saab omakorda vastu kvaliteetse metsandusliku nõu ja abi metsatööde korraldamisel, puidu müügil, huvide kaitsel ja toetuste taotlemisel.

Uute suundade kõrval ei kao metsakasvatustööde olulisus

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liikme Harry Pütsepa sõnul võib enam suureneda ühistute roll keerulisemate raiete teostamisel. Näiteks turberaied ja hooldusraied, mille osas metsafirmade huvi on leigem. „Tegelikult pakuvad ju metsaühistud oma liikmetele sisuliselt rätsepateenust ehk konsulent ja metsameister arvestavad metsaomaniku vajaduste ja soovidega ning metsas olevate tingimustega,“ sõnab Pütsepp ning täpsustab, et ühistu suhe oma liikmega on pikaajaline ning erinevalt oksjonikeskkonnast või metsafirmast ei kao ühistu pärast raietöid metsaomaniku kõrvalt ära. Kuna metsakasvatuslikud tööd on omanikele järjest olulisemad ning nende tegemine on oluline arvestades ka riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid, siis kindlasti jäävad metsakasvatustööd ka edaspidi ühistute peamiseks teenuseks. Korraldatakse kõiki metsaraie ja -hooldustöid ning tellitakse ning istutatakse uued metsataimed.

Loe ka Vooremaa Metsaühistu tagasivaadet kümnele tegevusaastale.

The post Kuidas ja kuhu metsaühistutega edasi? appeared first on Metsaühistu.

Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agressiivsed metsaülesostjad.

“Tegelikult saigi kõik alguse sellest, et ma sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on ja sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”

Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.

Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige on Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sellel puhul üle kopsala kingituse – 1000 taimeistikut.

Eesmärk – metsa võimalikult palju väärindada

Metsaluik lisas, et tema ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsa saadava puidu võimalikult kaugele väärindamist.

“Ma olen väljaõppinud tisler ja tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeltatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussiga,” rääkis ta.

Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on ka tema talu alustanud omakasvatud kartuli koorimisega ja müügiga ja seda mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel. Seda enam, et metsa on vaid 11 ha, mistõttu soovib ta saada sealt maksimaalset tulu ja samuti kavatseb Endel Metsaluik oma tulevase uue maja palgid saada just kodumetsast.

Lõuna-Eesti metsaomanikud usuvad ühistegevusse

Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.

Praegu koondab Metsaühistu võrgustik juba 5000 liiget, kuid eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuna Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget ning Võrumaa  Metsaühistul on 1000 liikme maagilisest piirist puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb pooletuhande piirimaile.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud, et kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu. “Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega, metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ja puidu müügi ja vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampakkumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.

Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise. “Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.

The post Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget appeared first on Metsaühistu.

Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“

Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.

Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee

2011/12 – Kuldar Ilm

2012/13 – Andi Jaaska

2013/14 – Andi Jaaska

2014/15 – Taavi Ojala

2015/16 – Piret Jüriöö

2016/17 – Kristjan Kattai

2017/18 – Karl Jürgen Pall

2018/19 – Karl Jürgen Pall

The post Kümme aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi appeared first on Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Metsaühistu.

 Tänukirja Põlvamaa Metsaühistule andis üle Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus.

Põlvamaa Metsaühistu on korraldanud Põlva esimeste klasside lastele metsandust tutvustavaid üritusi eelmisest aastast. Sel aastal käis metsa ja metsandusega tutvumas üle saja viiekümne inimese, kokku korraldati lastele kuus retke.

Projekti eesmärgiks on lähendada lapsi metsa ja loodusega. Metsaretkedel said lapsed juurde oskusi looduses käitumiseks ning metsas iseseisvalt hakkama saamiseks. Juurde tuli ka teadmisi kõigest huvitavast, mida looduses leidub ja millele tasub tähelepanu pöörata.

Ülevaate Põlva laste metsaretkedest leiad Metsaühistu kodulehelt.

The post Ühisnädalal tunnustati Põlvamaa Metsaühistut. appeared first on Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Metsaühistu.

Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Metsaühistu.

Ühinenud Metsaomanike esindus Põlvamaal

„Ühistute ees seisvad probleemid ja ülesanded on igal pool ühesugused,“ tõdes Ühinenud Metsaomanike tööd koordineeriv Kadri-Aija Viik. Ja lisas, et ühesugune on ka kõigi ühistute eesmärk – olla parimal võimalikul moel metsaomaniku teenistuses. Et aga suhteliselt noore ühistuna (ÜMO asutati 2012 aastal mitme metsaühistu poolt) rohkem kogemusi omandada, käiakse aeg-ajalt ka teistel külas. „Enne Põlvasse tulekut käisime mõni aeg tagasi külas Läänemaa Metsaühistul,“ rääkis Kadri-Aija Viik.

Väike meene Pärnumaalt

Kõigile osalejatele oli huvipakkuv ka Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi võrdlev ülevaade Põlvamaa ja Pärnumaa metsandusest. Alustada tuleb sellest, et Pärnumaa on ligi kaks korda suurem kui Põlvamaa, sama võrdluse saab tuua ka metsade kohta – Pärnumaa metsade üldpindala (2578 km2) on suurem kui Põlvamaa pindala üleüldse.

Ühinenud Metsaomanike värvides on (vasakult) metsameister Risto Kaljund, juhatuse liikmed Kadri-Aija Viik ja Tiit Kosenkranius ning metsameister Raigo Rõõmussar.

Mõtlemapanev on ka ühistute andmete võrdlus – Põlvamaa Metsaühistus on 885 metsaomanikku, kellele kuulub 32625 hektarit metsa, Ühinenud Metsaomanikes 654 liiget 165 tuhande hektari metsamaaga. Ehk kui Põlvamaal on keskmise ühistuliikme valduses 37 hektarit metsa, siis Pärnumaal 250 hektarit.

The post Põlvamaa Metsaühistu võõrustas külalisi Pärnumaalt appeared first on Metsaühistu.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning sel aastal Karlis Kevvai. „Luua Metsanduskooli poisid on olnud väga tublid, asjalikud ja iseseisvad. Teevad tubli tööd ja räägivad kaasa ka tööde planeerimisel,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees.

Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall lisas, et kool on huvitatud oma õpilastele võimalikult heade praktikakohtade leidmisest. „Meie õppe eripära on see, et praktika osa õppes on suur. Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu. On rõõm, et meie metsandusettevõtted pakuvad õpilastele selliseid võimalusi. Praktika sooritamine Metsaühistus annab õpilastele kindlasti uusi ja väga vajalikke kogemusi,“ rääkis Kall.

Karlis Kevvai lisas, et Põlvamaa Metsaühistu on tema jaoks praktika sooritamise kohana väga hea. „Olen ka ise siitsamast Himmastest pärit, näiteks see lank, kus praegu tööd teen, on minu kodust vaid paari kilomeetri kaugusel. Hea lähedal tööl käia. Põlvamaa Metsaühistust ma varem küll väga palju ei teadnud, aga kui oli vaja leida endale praktikaettevõte, võtsin nendega ühendust ja nii ma siia tulingi. Väga tore, olen saanud teha mitmesuguseid töid, käisin ka metsa istutamas,“ rääkis Karlis.

Hooldusraideid võsalõikuriga Karlis väga raskeks tööks ei pea. „Mulle meeldib looduses liikuda, sellepärast läksin ka Luua Metsanduskooli metsandust õppima. Võsakaga töötamine pole raske töö, kuid tähelepanelik tuleb olla, et ikka õiged puud lõigatud saaks. Tegelikult oli metsaistutamine minu jaoks isegi veidi raskem, kogemusi mul eriti pole ja nii jäin kogenud istutajatest ikka tükk maad maha,“ rääkis Karlis.

Oma tulevikku seob Karlis kindlasti metsandusega, kuid tööplaane kohe peale Luua kooli lõppu tal pole. „Tahan edasi õppida. Luua annab väga hea hariduse, nii et ülikoolis jätkamine pole probleem,“ kinnitas Karlis, kes on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

Metsatükk, kus Karlis Kevvai tööd tegi, kuulub Põlvamaa Metsaühistule. Tulevase kuusemetsa istutasid sinna 2008. aasta Metsanädala raames ühistu liikmed koos vabatahtlikega.

The post Luua Metsanduskooli praktikant hooldab Põlvamaa Metsaühistu metsa appeared first on Metsaühistu.