Just nii kutsub ühel Maaülikooli reklaammaterjalil metsandust õppima Tarvo Aasver, EMÜ vilistlane, Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige ja metsameister.

Tarvo on üks neid noori haritud metsamehi, kes on oma tööelu sidunud Metsaühistuga. Tööpiirkonnaks on tal Harjumaa, töökohaks Tallinn. Muideks, just Tallinnas ja Harjumaal elab kõige enam erametsaomanikke. Tööd jätkub veel pikkadeks aastateks, usub Tarvo.

Tarvo töö on paljuski metsaomanikega suhtlemine ja nende nõustamine

Kui tihtilugu võib pühendunud ametimeestega rääkides kuulda ka seda, et just see amet oli neile juba lapsest saadik südamelähedane, siis Tarvo tunnistab päris ausalt, et tema lapsena metsamehe ametist ei unistanud. Ka ei olnud metsandus Tarvole peale gümnaasiumi lõppu esimene valik. Teine hoopis. Aga teatavasti inimene mõtleb, Jumal juhib ja nii saigi Tarvost viie aastaga haritud metsamees. Ise meenutab ta seda nii: „Metsandusse sattusin juhuslikult. Gümnaasium sai läbi ja tuli hakata tegema edasiseks valikuid. Alguses oli mul tegelikult üks teine mõte, aga paraku ei õnnestunud seal katseid läbida ja jäin esimesena joone alla. Teiseks valikuks oli mul aga metsandus ja nii ma maaülikooli metsandust õppima läksingi. Viis aastat õppisin siis.

Pärast lõpetamist hakkasin tööd otsima. Esialgu tundus, et polegi nii lihtne seda leida. Läbi tuttavate sattusin SMI (statistiline metsainventeerimine) juurde, aitasin seal takseerida ja mõõta. Algul oli väga keeruline ja võõras kõik see asi, aga seal sain tegelikult sellise esmase metsanduskogemuse.

Kuna see ei olnud aga stabiilne töö, hakkasin muud otsima. Esialgu olin ühes puidutööstuses, edasi tuli aga juba Põhja-Eesti Metsaühistu, kus läheb juba viies aasta.

Tegelikult ka Põhja-Eesti Metsaühistusse sattusin tööle juhuslikult. Saatsin mitmele poole CV-sid ja äkki üks sõber märkas metsaühistu tööpakkumist. Ja nii ma sinna jõudsingi,“ räägib Tarvo.

Oma tööd Põhja-Eesti Metsaühistus iseloomustab Tarvo kui äärmiselt vaheldusrikast. „Töö on mitmekülgne ja põnev, vahel isegi liiga mitmekülgne, nii et ei jõua kõike korraga äragi teha,“ räägib ta.

„Olen metsameister, see tähendab, et peaksin peamiselt tegelema raiete korraldamisega. Aga ühistus tuleb teha kõike, metsaomanikega suhelda, paberitööd teha. Mitmekülgne peaab olema. Eelmisest aastat olen ka konsulent, annan nõu.“

Tarvo on Metsaühistut tutvustanud ka Maamessil

Konsulendi juurde tulevad väga tihti ka niinimetatud „algajad“ metsaomanikud ehk siis inimesed, kes metsamajandamisest suurt midagi ei tea. Kuna keskmine Eesti metsaomanik on keskealine meesterahvas, uurin Tarvolt, et kas noore mehe juttu ka kuulatakse? Või öeldake, et mida sa ka tead, saa enne vanemaks? Selle küsimuse peale hakkab Tarvo aga naerma ja selgitab: „Metsaomanikke on muidugi mitmesuguseid, aga keegi pole veel öelnud, et mis sa poiss seletad siin. Võibolla mõni mõtleb, et tuleb siin mingi noor õpetama, aga nii öeldud ei ole. Vast ikka kuulatakse seda, mida räägin, mitte ei vaadata, kes räägib.

Teine teema on muidugi nende inimestega, kes tulevad nõu küsima, aga enda arvates teavad juba ennegi väga täpselt, kuidas asjad metsas ja metsanduses peavad käima. Nendega suhtlemine on jah … keeruline, aga see ei sõltu vanusest. Ega nad minust kaks korda vanemat metsameest ka ei kuulaks,“ muigab Tarvo.

Hetkel metsanduse ümber valitsevast poleemikast Tarvo rääkida ei soovi. Mainib vaid, et praegu räägitakse metsandusest liigagi palju. „Mina neil aruteludel silma peal ei hoia, keskendun töötegemisele,“ sõnab ta. Ja seda töötegemist metsanduses kavatseb ta jätkata veel pikkade aastate jooksul. „Praegu küll ei näe põhjust siit välja minna,“ kinnitab mees.

The post Juhus tõi Tarvo metsa appeared first on Metsaühistu.

„See on väga hea küsimus, esimese hooga ei oskagi lühidalt vastata,“ muigab metsanduskonsulent Ülle Läll. Viisteist aastat atesteeritud konsulent olnud Ülle on muude toimetamiste seas tegelenud aktiivselt ka metsanduse nõuandeteenuse edendamise ja selle kvaliteedi tõstmisega. Küsimusele vastates toob ta aga paralleeli ettevõtlusest: „No ütleme, et konsultant oleks see, kes nõustab mingit ettevõtet juhtimise osas, strateegiliselt. Konsulent aga annaks nõu ühe kindla protsessi tegemiseks. Nii on see ka metsanduses – metsanduskonsulendid nõustavad metsaomanikke metsandusküsimustes.

Eestis on konsulentide süsteem väga hästi välja arenenud, probleem on aga selles, et metsaomanikud ei taha alati seda nõu küsida. Pahatihti jõutakse konsulendi juurde alles siis, kui midagi paha on juba toimunud, aga võiks ju varem nõu küsida,“ räägib Ülle.

Suurem osa metsanduskonsulentidest tegutseb metsaühistute juures, olles vahel ühistus ka ametis. Üks neist on Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister ja konsulent Tarvo Aasver. Tema sõnul võib nõustamised jaotada kaheks – ühed on lühinõustamised, kui inimene helistab küsib mingi konkreetse küsimuse – puidumüügi, istutamise, raiete või mingi muu sellise asja kohta. Teine variant on pikem koostöö, kus väga tihti algab kõik metsamajandamise kava tellimisest. „Tuleb inimene ja uurib, mida oma metsaga teha võiks. Kava tal reeglina ei ole, siis soovitan selle tellida ja vajadusel aitan tellida. Kui metsamajandamise kava on valmis, vaatame selle koos üle ja seletan inimesele, mida seal on öeldud ja milliseid töid võiks selle alusel ette võtta. Koos arutame, kuidas oleks mõistlik tegutseda. Väga tihti jõuame ka uuendustöödeni välja – milliseid taimi oleks vaja istutada, kuna ja kuhu. Põhiline ongi töödega seotud küsimused. Palju on ka toetustest juttu, aga tihti olen ma ise inimesi toetusteni suunanud, sest metsaomanikud alati neist ei tea. Nii ma räägingi neile siis, et kui teeme mingit tööd, siis on ka toetuse saamise võimalus. Ja kui vaja, paneme ka tööde plaani paika ning ühistu abil korraldame nende tegemise.“

Aeg-ajalt on ka küsitud, kas konsulentide ja metsaühistute seos ei tekita huvide konflikti. Tarvo sõnul pole seda vaja karta. „Esiteks ei varja ükski konsulent oma seotust ühistuga. Teiseks ei ole ühistud kasumi peal väljas, vaid on metsaomanike mittetulundusühingud. Ja kolmandaks pakub konsulent välja vaid võimalusi, mitte ei ütle, et nüüd peab nii või naa tegema. Metsaomanikul on alati valikuvabadus.“

Ka Ülle Läll ei pea konsulentide sidet ühistute või üldse metsanduse ettevõtlusega suureks ohuks. „Muidugi ei saa ma anda välja garantiid , et absoluutselt kõik konsulendid on absoluutselt ausad ja omakasupüüdmatud. Aga selleks ongi konsulentide sõltumatuse deklaratsioon, et vältida nõustamise erapoolikust. Metskonsulendi metsanduslik ettevõtlus nõu andmisel on pigem hea, sest nii on tal ka praktilised kogemused neist asjadest, mida ta metsaoomanikele soovitab.“

Kes on konsulent?

Konsulendid on metsanduse spetsialistid, kes oma teadmisi ka kutseeksamil tõendanud. Nende ülesandeks on anda metsaomanikele erapooletut nõu erinevatel metsateemadel, võttes arvesse metsaomaniku huve ja eesmärke oma metsa hoidmisel ja majandamisel. Konsulentide erapooletust nõuab nende kutse-eetika. Lisaks on suur osa neist allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, kus avalikustanud oma võimaliku seotuse metsandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega (allikas: Erametsakeskus).

Kellele annab konsulent nõu?

Tavaliselt tegutsevad konsulendid metsaühistute juures. Need on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, mille liikmeteks on kohalikud metsaomanikud. Metsaühistu kaubamärgiga liitunud kaheksas ühistus on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta, arve võidakse esitada otseste kulude eest – näiteks konsulendi sõidukulud metsa. Selle teenuse osutamist rahastab osaliselt Eesti riik läbi ühistutele suunatud nõuandetoetuse. Samas on meil ka ühistuid, kes seda toetust ei saa ning nende teenuste eest tuleb tasuda metsaomanikel endil.

Küsi konsulendilt nõu

Sa ei ole kindel, mida oma metsaga teha või kuidas selle väärtust tõsta? Tule ja pea konsulendiga nõu! Metsaühistu kohalikes ühistutes on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta.

Leia lähim Metsaühistu ja tule tasuta nõustamisele

Koos oleme paremad peremehed

Metsaühistu tähistab kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Konsulent on metsaomaniku esimene abiline appeared first on Metsaühistu.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver rääkis, et keskkonnainstituudi töötajad on metsa istutanud igal aastal, kuid sel aastal jõuti esimest korda metsaühistuni. Poole päevaga pandi kasvama ligikaudu 1500 männi potitaime.

„Sel aastal korraldasime ühe talgupäeva,“ rääkis Aasver. „Kui soovijaid on, oleme ikka istutamistalgusid korraldanud. Lisaks korraldavad paljud metsaomanikud ka ise talguid, ühel juhul kaasati ka meid, kus meie ülesanne lisaks istutamisele oli ka talgulisi juhendada,“ selgitas metsameister.

The post Põhja-Eesti Metsaühistu istutustalgud appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on tellimuste esitamine ühistu kaudu erametsaomanikule kõige lihtsam ja mugavam viis. „Metsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,“ rääkis Jõeäär. Tasuda tuleb peale taimede kättesaamist arve alusel.

Priit Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3.-4. aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. „Taimi vahatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,“ selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul kindlasti tellida metsataimed läbi ühistu. „Põhjusi selleks on mitu. Kuna taimi tellitakse korraga suurtes kogustes, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo.“

Metsataimed taimlas

Aasveri sõnul saab metsaomanik ühistust alati ka nõu ja abi. Tavaliselt uuritakse, kui palju taimi tuleb varuda, kust saada istutustorusid, kuidas taimi istutamiseks ette valmistada, kuidas neid säilitada jne.

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013. Eelmisel kevadel oli ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Metsaistutamine Põhja-Eesti Metsaühistus

The post Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu appeared first on Metsaühistu.