Raieõiguse müügi puhul sõlmitakse leping, millega antakse üle õigus puid langetada, neid omandada, neist puidusortimente valmistada ja saadud sortimendid metsast välja vedada. Raieõiguse leping võib olla kas fikseeritud hinnaga või sortimendi leping. Neid eristab tasu maksmise aeg ja alused. Kohtupraktikas on leitud, et raieõiguse lepingud liigituvad võlaõigusliku rendilepingu alla, millele rakendatakse üürilepingu sätteid.

See tuleneb metsaseaduses toodud raieõiguse lepingu mõistest, mille kohaselt annab metsaomanik raieõiguse lepinguga raiete tegemiseks kasutada ka oma maa. Kohtud on leidnud, et seega osa raieõiguse tasust moodustub ka maa kasutamise tasu, isegi kui seda lepingus eraldi pole kajastatud.

Raieõiguse lepingu vorminõuded ja kehtivus

Raieõigus on tavaliselt seotud metsateatise kehtivuse tähtajaga. Seega on hea teada, et kui metsafirma ei tee raiet tähtaja jooksul ja leping lõpeb, siis fikseeritud lepingu puhul pole tal õigust kogu tasu tagastamiseks, kuna tasu hõlmab ka maakasutuse tasu.

Metsaseadus näeb ette, et raieõiguse leping peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalik vorm tähendab, et leping peab olema kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab e-posti teel pakkumuse ja nõustumise andmist. Kui raieõiguse leping sõlmitakse suulises vormis, siis on tegemist vorminõude eiramisega, mis võib kaasa tuua lepingu tühisuse.

Metsamaa müük ja notariaalse lepingu erisused

Kui me võrdleme raieõiguse lepingut metsamaa (kinnisasja) võõrandamise lepinguga (tavaliselt müügiga), siis esimesel juhul jääb maa metsaomanikule ilma raiutud puudeta ja teisel juhul läheb metsamaa teise isiku omandisse jäädavalt. 

Kuna metsamaa müügi korral lähevad nii maa kui ka mets ostja omandisse, peavad nii metsamaa müügileping kui ka eelleping olema notariaalsed, sest omandi muudatused kantakse kinnistusraamatusse.

Metsamaa müügi korral lähevad uuele omanikule üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kehtivad servituudid ja sõlmitud raieõiguse lepingud. Nendest tuleb uut omanikku kindlasti teavitada, sest reeglina võivad need muuta müügihinda.

Notariga seotud tehingute puhul tuleb arvestada notaritasude (vt siin) ja kinnistusraamatus muudatuste tegemise riigilõivudega (vt siin).  Kulud jagatakse tavaliselt pooleks, kuid saab ka teisiti kokku leppida. Tasude määrad kujunevad maa müügihinnast, millega maa müüakse (turuhind) või ostja-müüja poolt nimetatud hinnast. Viimasel juhul (nt kinkimisel, pärimisel) võidakse maa hind tuletada Maa- ja Ruumiameti  andmetes näidatud maksustamishinnast.

Reeglina peaks  raieõiguse lepingu hind olema alati väiksem kui terve metsamaa müügi hind, sest raieõiguse hinnast arvestatakse maha metsa ülestöötamisega seotud kulud ning raieõiguse omandaja ei saa maad endale.

Mööda ei tohi vaadata ka sellest, et nii raieõiguse lepingu kui ka maa müügilepingu puhul saab müüja tulu, mis on tulumaksuga maksustatav.

Jäta meelde: kui soovid müüa vaid raieküpset puitu, sõlmi raieõiguse võõrandamise leping. Kui müüd metsa koos maaga, sõlmi kinnisasja võõrandamise leping.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Mis vormis tuleb sõlmida raieõiguse ja metsamaa müügi leping? appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja Tiina Mitt annab sel korral nõu metsandustoetuste kohustuste teemal seoses metsamaa võõrandamisega
• Vooremaa Metsaühistu uueks nimeks on Kesk-Eesti Metsaühistu
• Metsainvestor Peeter võtab aasta kokku
• Prügiralli looduses ei näita vähenemise märke
• Ülevaate Baltiriikide metsandusekspertide kohtumisest
• Aasta parim metsamajandaja Meelis Reinart ütleb, et füüsiku haridus tuleb metsaski kasuks

Loe õppelehe Sinu Mets detsembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

The post Sinu Mets – Detsember 2024 appeared first on Metsaühistu.