Ühinenud Metsaomanike esindus Põlvamaal

„Ühistute ees seisvad probleemid ja ülesanded on igal pool ühesugused,“ tõdes Ühinenud Metsaomanike tööd koordineeriv Kadri-Aija Viik. Ja lisas, et ühesugune on ka kõigi ühistute eesmärk – olla parimal võimalikul moel metsaomaniku teenistuses. Et aga suhteliselt noore ühistuna (ÜMO asutati 2012 aastal mitme metsaühistu poolt) rohkem kogemusi omandada, käiakse aeg-ajalt ka teistel külas. „Enne Põlvasse tulekut käisime mõni aeg tagasi külas Läänemaa Metsaühistul,“ rääkis Kadri-Aija Viik.

Väike meene Pärnumaalt

Kõigile osalejatele oli huvipakkuv ka Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi võrdlev ülevaade Põlvamaa ja Pärnumaa metsandusest. Alustada tuleb sellest, et Pärnumaa on ligi kaks korda suurem kui Põlvamaa, sama võrdluse saab tuua ka metsade kohta – Pärnumaa metsade üldpindala (2578 km2) on suurem kui Põlvamaa pindala üleüldse.

Ühinenud Metsaomanike värvides on (vasakult) metsameister Risto Kaljund, juhatuse liikmed Kadri-Aija Viik ja Tiit Kosenkranius ning metsameister Raigo Rõõmussar.

Mõtlemapanev on ka ühistute andmete võrdlus – Põlvamaa Metsaühistus on 885 metsaomanikku, kellele kuulub 32625 hektarit metsa, Ühinenud Metsaomanikes 654 liiget 165 tuhande hektari metsamaaga. Ehk kui Põlvamaal on keskmise ühistuliikme valduses 37 hektarit metsa, siis Pärnumaal 250 hektarit.

The post Põlvamaa Metsaühistu võõrustas külalisi Pärnumaalt appeared first on Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Metsaühistu.