„Käisin oma metsa vaatamas, ikka üsna palju puid on maas,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ta lisas, et torm murdis puid seekord vähemalt Võrumaa lõunaosas peamiselt ühe-kahekaupa. „Teede ääres siin-seal on ikka puid maas, kokkuvõttes päris hulga,“ lisas Sok. Kõigile metsaomanikele, eriti nendes piirkondades kus pühapäeval möllas tugevam tuul, paneb Sok südamele üht – kindlasti tuleks oma metsas käia ja vaadata, mis on juhtunud.

Ka Kalle Peterson Põlvamaa Metsaühistust rõhutab, et kindlasti peaksid metsaomanikud käima kontrollimas, mida torm metsas tegi. Eriti tuleks tema sõnul tähelepanu alla võtta maas olevad kuused. „Need tuleb kindlasti enne kevadet ära koristada. Muidu on ees oodata üraskirüüstet, mis võib olla veelgi hullem kui praeguse tormi tagajärjed,“ sõnab Peterson.

Nende nõuannetega liitub ka Keskkonnaameti metsaosakonna nõunik Jaanus Kala, kelle sõnul on praegu kõige olulisem saada kahjustuste ulatusest hea ülevaade. „Kui murdunud on üks-kaks puud ja need on sellises kohas, kust puid hõlpsalt kätte ei saa, siis võib need sinna jättagi. Kui need paar puud on tee ääres või muus kohas, kuhu hea ligipääs, võib need ära lõigata. Üks-kaks puud läheb ka selle reegli alla, et kuni 20 tihumeetrit võib metsaomanik oma metsast puid lõigata ilma asjale ametlikku käiku andmata,“ selgitab Kala.

Küll aga on olukord keerulisem, kui maas on suurem hulk puid või terve metsaosa. „Siis tuleb kindlasti teatis esitada,“ rõhutab Kala. Metsateatist on mugav esitada Metsaportaali kaudu, aadressil register.metsad.ee. Küll aga tasub enne teatise esitamist metsaomanikul konsulteerida näiteks metsaühistuga, sest vajalikud tööd võivad olla erinevad. „Kui tegemist on küpse metsaga, võib esitada kohe lageraieteatise ja kahjustatud metsaosa raiesse suunata. Keskealise ja noorema metsa puhul tuleb aga hinnata, millised tööd kõige otstarbekamad on. Mõnel juhul võib piisata harvendusraiest, rängemal juhul tuleb aga teha sanitaarraie,“ räägib Kala. Ja rõhutab veelkord, et kui metsaomanik kahtleb, mida oleks kõige otstarbekam teha, tuleb kindlasti metsaühistu spetsialistiga konsulteerida.

Metsaomaniku jaoks tähendab erinevate tööde vahel valimine ka erinevat ajakulu enne töödega alustamist – kui lageraie ja harvendusraie teatised läbivad üldjuhul automaatkontrolli ja vastus saabub minutitega, siis sanitaarraie või kahjustuse teatis läbib inimkontrolli. „See tähendab, et ametnik kontrollib asja, vajadusel käib ka metsa üle vaatamas. Kõige selle peale võib aega minna kuni paar nädalat, seaduse järgi oleme kohustatud vastuse andma kuni viieteistkümne päevaga,“ selgitab Jaanus Kala Keskkonnaameti tööd. Ja kuna kahjustusi on tormi järel palju, läheb rohkem aega neil, kes oma teatised esitavad hiljem.

Nii Keskkonnaamet kui Metsaühistu panevad kõigile erametsaomanikele südamele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut. Ning kui kahjustusi on, siis neist andma teada nii Keskkonnaametile kui oma metsaühistule.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Pühapäevane sügistorm räsis ka metsi appeared first on Metsaühistu.

„Metsameestel tasub tänavu valmis olla üraskirüüsteks,“ „Metsamehed mures: pärast põuast suve hävitab kooreürask kuusemetsi“ – need on pealkirjad sellekevadistest ajalehtedest. Keilast, Rakverest, Põlvast ja mujaltki tulid teated, et üraskihordid järavad linnametsi ja kuused on tõsises ohus.

Kaks põlvkonda üraskeid aastas

Kas selline kuuse-kooreüraskite (üraskite perekonna esindajaid on Eestis ligi 70 liiki) levik on midagi enneolematut? Jah ja ei. Jutuks olev ürask on meie põline liik. Küll aga on paaril viimasel aastakümnel tähele pandud, et selle putuka lendlus toimub varem, areng on kiirem ja varasema ühe põlvkonna asemel areneb tal reeglina kaks põlvkonda aastas. „Teine põlvkond on sageli arvukam kui esimene ja selle tekitatud kahjustused võivad olla oluliselt suuremad,” hoiatas 2013. aastal keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ajakirjas Eesti Mets.

Üraskite leviku kasvu üks põhjus on kliimamuutused, mille tagajärjel on me suved kuivemad ja talved soojemad. Need on üraskitele vägagi sobivad tingimused – kuna kuuse-kooreürask talvitub pinnases, on karmil talvel sügavalt läbikülmuv pinnas talle hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb ka rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve üle elanud üraskid kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini.

Kuuse-kooreüraski lendlus Poola, Bialowieža metskonnas. Video autor Tomasz Ginszt.

Kus on, sinna tuleb juurde

Mullast väljunud mardikad hakkavad kohe otsima asustamiseks sobivaid puid. Kui isasputukas on selle leidnud, hakkab ta koorde sisenemisava närima ja samal ajal eritama kogunemisferomooni. See lõhnaainete segu viitab liigikaaslastele, et puu on asustamiskõlblik ja meelitab neid ligi – nii isas- kui ka emasputukaid. Üraskid asuvad kaevandama käike piki puutüve, mis ei ole puule väga ohtlik. Ohtlikuks muutuvad nende rohkearvulised vastsed, kes kaevandavad käigu risti emakäiguga, see aga lõikab läbi puu juhtsooned ja lõpuks kuivab puu ära.

Asja teeb hullemaks see, et üraskitest äsja asustatuid puid ära tunda on väga raske. Kui puu juba kuivab, on õige tõrjeaeg enamasti juba möödas. Kui on aga kahtlus, et üraskid on metsas, saab kasutada püünispuid.

Püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus allajäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu ja -heidet, samuti lume raskuse all murdunud kuuski.

Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Koha valikul peab arvestama ka seda, et veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Silmas tuleb pidada, et hoolimata püünispuude kasutamisest asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Sügistormide järel
Sel sügisel käis Eestist üle kaks tormi – oktoobri lõpus ja detsembri keskel. Sajandi tormideks nimetatud 1967. ja 1969. aastate tormidega kahjud muidugi võrreldavad pole, kuid kuusikutes tekkis ikkagi üsna hulgaliselt tuulega murtud ja heidetud puid. Need aga on potentsiaalselt üraskite levikut soodustavad asjaolud.

Mida siis metsaomanik saaks teha? Heino Õunap Keskkonnaametist rääkis sel teemal ka novembri lõpus toimunud metsanduse infopäeval ning järgnevalt mõned soovitused seal peetud ettekandest.
Esiteks tuleb arvestada sellega, et suurem enamus üraskitest talvitud maapinnas ning puid asustama hakkavad nad aprillis-mais, täpne aeg sõltub ilmast – mida soojem ja kuivem on ilm, seda varem see toimub. Nii tulekski tormimurdu kasutada püünispuudena ja vedada need metsast välja alles kevadel, peale üraskihaude tekkimist. Tegemist on üsna kiire tööga, sest noormardikad kooruvad juuni alguses või keskpaigas ning augustis või varemgi lähevad pinnasesse talvituma.

Metsaomanik saab muuta oma kuusikuid ka üraskikindlamateks, kui arvestab järgmiste nõuannetega (Õunap, 2019)

Kuusikuid ei tohi liiga hõredaks raiuda.

Harvendusraiet tuleks teha nooremates ja vältida vanemates puistutes.

Segapuistute kasvatamine, vanemate kuusikute vaheldumine noorematega ja teiste puuliikidega. Kõige üraskiohtlikumad on suurtel aladel laiuvad ühevanused kuusikud.

Tormiheite ja -murru, samuti lumemurru ning põlengus hukkunud puude õigeaegne metsast kõrvaldamine, et nendest ei saaks üraskitele soodsat sigimispaika. Ühe omaniku hoolimatusest tingitud üraskile soodsad sigimistingimused võivad nurjata mitme naabri pingutused kahjustusi vältida.

Värskelt asustatud puud ja püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida või koorida ja koored maha matta või üraskid mingil muul viisil hävitada mõne nädala jooksul pärast puu asustamist üraskite poolt.

Talvine üraskipuude raie soodustab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise põlvkonna asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma. Kuuse-kooreürask talvitub reeglina pinnases, tema looduslikud vaenlased jäävad aga talveks arengukohale koore all.

Pärast sanitaarraiet raiesmikule alles jäänud üraskite püüdmiseks on soovitav kasutada feromoonpüüniseid. Need paigaldatakse üraski lendluse ajaks raiesmikule, kasvama jäänud kuusepuistu serva. Püünised tuleb paigaldada raiesmikule metsaservast vähemalt 20 m kaugusele.

Kui kahjustuskolle ei ole suur (paarkümmend puud), on parem seda üldse mitte torkida kui et teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibuvad väikesed kahjustused enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib kahjustus suureneda ja jätkuda aastaid.

The post Kooreürask – putukas, kes ohustab metsi appeared first on Metsaühistu.