Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. „Tegelikult üllatas tänavu kõige enam suur huvi ja nõudlus kase taimede osas. 40% ühistu liikmetele hangitud taimedest olid nimelt kased, kusjuures viimase 3-4 aasta keskmisena on see osakaal olnud vaid umbes 20%“ täpsustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Täpsema väljavõtte järgi ilmnes, et üle poole ehk 60% hangitud kaskedest olid avajuursed.

Kuuse osakaal püsis sarnaselt 2023. aastale umbes kolmandiku juures. Samuti pigem stabiilselt alla kolmandiku moodustasid männi taimed. Tähelepanuväärne on olnud aga huvi kasv erinevate muude liikide suhtes. Kui varasematel aastatel on muud liigid moodustanud umbes 1% hangitavatest taimedest, siis eelmisel aastal 4% osakaalu juurde tõusnud nö eritaimed moodustasid tänavu juba 5% hangitavatest taimedest. Lõviosa sellest moodustas muidugi sanglepp, mille populaarsus on aasta-aastalt kasvanud. Nii jõudis ühise hankimise kaudu sel kevadel erametsadesse üle 55 000 sanglepa taime. Nii metsa kui mittemetsamaale aga hangiti veel erinevaid lehiseid (üle 12 000 taime), hübriidhaaba (5400 taime) ning punast tamme (2500 taime).

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Metsaühistute ühise taimehankega jõudis metsadesse üle 1,5 miljoni taime appeared first on Metsaühistu.

„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.

Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Metsaühistu üks suurimaid metsataimede müüjaid. Metsaühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde. Sel aastal osales ühishankes üle kahekümne metsaühistu kõigist Eesti piirkondadest.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Istutamisel eelistavad erametsaomanikud traditsioonilist avajuurset metsataime. Ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle poole (avajuurseid taimi 55%, potitaimi 45%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Eriti paistab avajuurse taime eelistus välja kuusetaimede puhul, millest kaks kolmandikku olid avajuursed. Ka männitaimede puhul soovivad metsaomanikud istutada avajuurseid taimi, kuid neid praegu veel turul piisavalt ei ole. Seepärast moodustasid männitaimede mahust 76% potitaimed.

Oluliselt on kasvanud erametsomanike huvi ka männikärsaka kaitseks vahatatud taimede vastu. Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle poole miljoni vahatud taime (ligikaudu 380 tuhat kuuse- ja 160 tuhat männitaime). See on üle kahe korra rohkem kui läinud aastal (240 tuhat vahatud kuusetaime). Vahatud männitaimed olid sel kevadel saadaval esmakordselt.

Metssaühistu kevadises metsataimede ühishankes suurenes ka kodumaiste taimede osakaal. Kui eelmisel aastal oli kodumaisi taimi pool kogu taimekogusest, siis sel aastal on kodumaiste taimede osa juba üle 60%. Hetkel on peamiselt avajuurse kuuse järele nõudlus suurem kui kodumaised taimetootjad seda pakuvad ning seetõttu tuli importida neid lõunanaabrite juurest. Siiski on loota, et pooleteist-kahe aasta pärast on Metsaühistu koostööpartnerite kodumaised taimemahud sellised, mis katavad metsaomanike vajadused täielikult.

Metsaühistu metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivate koostööpartneritega.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.
 

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsaühistu kevadine istutusmaht oli rekordiline appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär lisas, et sel kevadel sooviti palju nii kuuse kui männi potitaimi. „Metsaomanike huvi nende taimede vastu oli väga suur. Veidi ootamatuna tuli suurenenud nõudlus männi potitaime osas, nii et ei saanud isegi kõiki tellimusi rahuldada,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ostab taimi varakult sõlmitud lepingute alusel eelistatult Eesti taimlatest, kuid kui Eesti taimlates taimi ei jätku, hangitakse neid ka kaugemalt. „Avajuurse kuuse taimed pärinevad sel aastal enamus Läti ja Leedu taimlatest. RMK taimlad on küll Eesti suurimad, kuid nende kasvatatud metsataimedest  erasektorile ei jätku, nõudlus on lihtsalt niivõrd suur ning RMK rahuldab eelkõige oma vajadused,“ lisas Jõeäär.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Ühishanke tulemusena saadud taimed jagunevad vastavalt varem esitatud tellimustele metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle neljasaja tuhande taime. Võrumaale läheb üle 340 tuhande metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 tuhat taime. Kõige enam soovitakse Põlvamaal istutada avajuurset kuuske (ligikaudu 283 tuhat taime) ning männi potitaimi (peaaegu 78 tuhat taime), kuuse potitaim on populaarseim Võrumaal (ligikaudu 113 tuhat taime) ning kase potitaim Kohila Metsaühistu liikmete hulgas (peaaegu 37 tuhat taime).

Võrreldes eelmise aastaga on metsauuendamine oluliselt kasvanud näiteks Võrumaal, rääkis Võrumaa

Metsaomanike Liidu esindaja Erki Sok. „Sel kevadel on toimunud Võrumaal hüppeline metsuuendustööde kasv. Istikuid telliti meie metsaühistu kaudu möödunud aastal 156 tuhat, sel aastal üle 340 tuhande. Samas proportsioonis on kasvanud ka maapinna ettevalmistamise soovid, kui arvestada juurde selle kevade tarbeks eelmisel sügisel tehtud tööd. Kui eelmisel aastal sooviti abi istutaja leidmisel vaid mõnele tuhandele istikule, siis sel aastal aitame istutada peaaegu 20 000 istikut“, ütles Sok. „Taimede ühistellimise mahud on aasta-aastalt kasvanud. Kuigi igal aastal on pidevalt kimbutanud taimede nappus mõne istiku osas, oleme siiski suutnud peaaegu kõigile istutusmaterjali organiseerida.“

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem tõusis taimede arv pea üheksasaja tuhandeni ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv tõusis üle kahe miljoni – 2 020 350 metsataime.

SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari ulatuses, 2014. aastaks oli taotluste maht kasvanud üle kahe korra (2374 hektarit), ning kasv jätkus ka 2015. aastal (2559 hektarit).

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv (üha rohkem on neid omanikke, kes metsa omamisse tõelise peremehetundega suhtuvad), otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Toetusraha kipub paraku nappima. Õnneks on toetuse jagamise mehhanism üles ehitatud põhimõttel, et väiksema toetussumma küsijad saavad toetuse täies mahus kätte ning suurematele jääb samavõrd, kui väiksematele jagus. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Erametsadesse istutatakse miljoneid uusi puid appeared first on Metsaühistu.

Ühistu liikmete üldkoosolek kinnitas ka ühistu 2015. aasta majandus- ja tegevusaruande. Üheks olulisemaks ühistu tegevusvaldkonnaks oli läinud aastal metsauuendus. Ühistu abiga uuendas oma metsa ligi viiendik ühistu liikimetest, kogupindalaga 121,1 hektarit. Põhja-Eesti Metsaühistu korraldas ka ühishanget istutusmaterjali soetamiseks mahuga 175 050 taime ning ühishanget maapinna ettevalmistamiseks 102,8 hektaril, samuti ulukitõrjeaine cervacoli ja üraskipüüniste hanget.

Ühistu liikmeskond kasvas 2015. aastal 506 liikmeni.

2016. aastal on Põhja-Eesti Metsaühistul kavas laiendada koostööd teiste metsaühistutega läbi Keskühistu Eramets.

The post Põhja-Eesti Metsaühistu panustab ühistegevusele appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on tellimuste esitamine ühistu kaudu erametsaomanikule kõige lihtsam ja mugavam viis. „Metsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,“ rääkis Jõeäär. Tasuda tuleb peale taimede kättesaamist arve alusel.

Priit Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3.-4. aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. „Taimi vahatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,“ selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul kindlasti tellida metsataimed läbi ühistu. „Põhjusi selleks on mitu. Kuna taimi tellitakse korraga suurtes kogustes, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo.“

Metsataimed taimlas

Aasveri sõnul saab metsaomanik ühistust alati ka nõu ja abi. Tavaliselt uuritakse, kui palju taimi tuleb varuda, kust saada istutustorusid, kuidas taimi istutamiseks ette valmistada, kuidas neid säilitada jne.

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013. Eelmisel kevadel oli ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Metsaistutamine Põhja-Eesti Metsaühistus

The post Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu appeared first on Metsaühistu.

„Keskühistu Eramets korraldatav metsataimede ühishange muutub järjest populaarsemaks,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimedest on meil jätkuvalt nappus, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaomanikud, kes esitasid oma soovid metsaühistule õigeaegselt. Tulemas on veel sügisene taimede ühishange, nii mõnedki ühistud on juba oma liikmete soovidest teada andnud. Võib olla kindel, et koos sügisese taimehankega tõuseb istutatud taimede arv üle nelja miljoni,“ rääkis Jõeäär.

Keskühistu Eramets korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 3,3 miljoni. Erasektori istutusmahtudest (2017 aastal 10 miljonit taime) üle kolmandiku tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Keskühistu Eramets üks suurimaid metsataimede müüjaid. Keskühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (2,8 miljonit ehk 86% taimede kogumahust), järgnesid mänd (333 tuhat taime ehk 13% taimede koguarvust) ja kask (124 tuhat taime). Lisaks jõudis metsadesse väikeses koguses sangleppa, hübriidhaaba ja lehist.

Kõige aktiivsemad istutajad olid kevadel Võrumaa Metsaühistu liikmed, Võrumaale istutati rohkem kui 350 tuhat väikest puud. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanike seas on metsaistutamine muutunud järjest populaarsemaks ja istutusmahud on Võrumaal järjest kasvanud.

Kodumaist taime kõigile ei jätku

Kodumaiste istikute nappusega puutub Keskühistu Eramets kokku taimede ühishanke korraldamisel. „Kuigi meie eesmärk on varustada metsaomanike kodumaiste taimedega, ei ole Eesti taimlate mahud piisavalt suured. Ikkagi alla poole taimedest tuleb importida meie naabrite juurest. Viimastel aastatel on impordi osakaal vähenenud, kuid ligi pool vajalikust mahust jääb puudu,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär.

Erametsaomanikud eelistavad istutamisel traditsioonilist avajuurset metsataime. Kevadise ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle kahe kolmandiku (avajuurseid taimi 71%, potitaimi 29%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Erandiks on mänd, mille mahust 85% moodustasid potitaimed. Põhjuseks on see, et paljasjuurse männi seemiku kasvatajaid on vähe ning paljasjuurseid männitaimi liigub turul vähem. Kuusetaimede kogumahust moodustasid potitaimed alla kolmandiku (27%).

Keskühistu Eramets metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivad koostööpartnerid.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.

The post Istutusmahud erametsades kasvavad appeared first on Metsaühistu.