Nagu ikka, sattus linnapoiss aeg-ajalt maale vanaema juurde, Tade külla. „Sõitsime sinna tihti, mulle meeldis metsas ning Pirita jõe ja Kuivajõe ristumiskohas kolada: sealt mul huvi metsa vastu tekkis. Nii läksin linnavurlena ka EPA-sse õppima. Olin „dünastiaväline“ metsahuviline, kellel polnud vanemate pärandatud metsateadmisi taskus,“ meenutab Kalle Põld.

Pärast õpinguid metsaülemana töötades jäi Põld maainimeste jaoks ikka linnakaks, linnainimeste jaoks muutus aga üsna pea maakaks. Põllu vastutada oli Harjumaa suuruselt teine põllumajandusmets, oma kümneaastase töö eest sai mees suisa teenetemärgi. Metsaülemana pidas Põld ka loomi: „Terve laut oli loomi täis: 30 lammast, kaks pulli, lisaks haned, kanad, kalkunid. Linna polnud enam asja ja maatööd sain selgeks!“

Uue ehitamise aeg

Siis tulid muutuste ajad. Kõue valla maa- ja metsanõunikuks saades hakkas Põld läbi viima põllumajandus-, maa- ja omandireformi. „Kõik need reformid olid valulised, aga samal ajal ka huvitavad. Põllumajandusreform võimaldas vara laiali jagada endistele omanikele või seda riiklikult kompenseerida. Kui nägime, et lüpsilehmad hakkavad tapamajadesse liikuma, panime selle kohe seisma: kes põllumajandustootmisega tegeleda ei tahtnud, sai riigilt kompensatsiooni. Loomad ja põhivara said kohalikele talunikele ja ühistutele laiali jagatud,“ meenutab Põld.

Aeg oli huvitav, entusiasm ja tahtmine midagi ära teha väga suur. 1994. aastal sai Kalle Põllust konkursi korras põllumajandusminister Jaan Leetsaare nõunik. „Nüüd võetakse nõunikeks erakonnakaaslasi, tookordne kaalukivi minu valimisel oli ilmselt kogemus kohalikul tasandil. Töötasime kirega, meid ei huvitanud ei positsioon ega palk. See oli periood, kus hakkasin maaelu laiemalt vaatama – kui töötasin juba regionaalarengu osakonna juhatajana, kujundasime asekantsler Ruve Šankiga sellest maaelu arengu osakonna. Tahtsin luua ka maakasutuspoliitika üksuse, aga arvati, et olemasolev maareformi seadus lahendab kõik ära. Tol ajal jäi see tegemata, kuid tänaseks on olemas,“ räägib Põld.

Ühistegevusele hoog sisse

Kalle Põld usub, et koos tegutsemises peitub jõud. „Tahtsime ühistegevust ka metsanduses arendada. Üheksakümnendate algusaastatel pidi tulema initsiatiiv ülevalt alla – see oli lihtsalt selline aeg. Nii asutati Eesti Talumetsa Liit, mis saab tänavu juba 30-aastaseks, kandes praegu Eesti Erametsaliidu nime,“ meenutab Põld, kes oli selle organisatsiooni eesotsas aastatel 1996–1997.

Erametsaomanikke oli aga 1990. aastate keskel väga raske ühistegevusse kaasata, vaevaliselt tekkisid mõned üksikud ühistud. „Raha ühistute loomiseks sai muretsetud, kuid huvi ei olnud,“ nendib Põld. Ühistute loomine sai hoo sisse, kui aastal 1999 loodi Sihtasutus Erametsakeskus. „Hakkasin tuttavaid läbi käima, et tee ühistu, aitame sind rahaliselt. Hiljem hakkasid ühistud juba n-ö altpoolt tekkima,“ meenutab Põld, kes 1999. aastal oli sihtasutuse nõukogu esimees, aastatel 2000–2007 organisatsiooni eesotsas.

„Paljude asjadega oli vaja nullist pihta hakata, näiteks hakkasime omanikele pakkuma konsulenditeenust, vaja oli välja mõelda siseriiklike toetuste skeemid. Võtsin sihi, et Erametsakeskus peab hakkama jagama ka EL-i toetusi, muidu jääme sihtasutusena liiga pisikeseks. Meil polnud esialgu ühtegi õigusakti ei keskkonna- ega põllumajandusministeeriumist, mis oleks ses suunas laienemist toetanud, samuti puudus eelarve. Taotlesin Keskkonnainvesteeringute Keskusest projektirahad ning võtsin inimesed omal riskil tööle, kelle abiga hakkasime sihtasutust välja arendama, et saaks PRIA-lt akrediteeringu,“ meenutab Põld toonast julgust.

Kõik unistused pole täitunud

Seoses ühistulise tegevusega olid toonased mõtted ja soovid suured. „Isemajandava Eesti tuules nägime ette, et tekivad finantsiliselt iseseisvad ühistud. Tänapäeval on meil umbes 30 toimekat metsaühistut ja vaid loetud neist saaksid riigi toetuseta hakkama. Unistasime ka sellest, et metsaühistutel saavad olema oma puukoolid ja saetööstused. Ikka selleks, et pakkuda metsaomanikele õiglasemat hinda. Puukooli küll üritati luua, saetööstuse jaoks on aga rong tänaseks läinud,“ möönab Põld.

Kokku on Eestis praegu 113 000 metsaomanikku, ühistutega on neist 30 aasta jooksul liitunud umbes 12 000. „Seega ei saa ühistute arenguga kuidagi rahul olla – terve Eesti on küll kaetud, kuid metsaomanike liitumine on suhteliselt vaevaline. Kui võtta eesmärgiks vähemalt poolte metsaomanike liitumine metsaühistutega, võtaks see 80 aastat.“

Ainus nimeline metsaühistu

Kalle Põllu nägu on ka Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu, mis loodi aprillis 2004. Nüüd, 17 aastat hiljem, on 30-liikmelisest ühistust saanud üle 740 liikme koondav organisatsioon. „Algul tegutsesime Harjumaa Metsaomanike Liidu nime all. Kui meiega liitusid väiksemad ühistud ka mujalt, sai nimeks Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu. Me ei ole vanim metsaühistu, kuid siiani ainuke nimeline.“ Põld hindab Viirlaiu loomingut sedavõrd, et ühistu kontoris ootab uusi lugejaid terve riiulitäis Viirlaiu raamatuid. Ka siinkirjutaja lahkub, näpus kolm teost.

Koostöö eri maamajandusvaldkondade ja organisatsioonide vahel on Eestis läinud üle kivide ja kändude. 2009. aastal sai Kalle Põllu initsiatiivil loodud ühistute tulunduslik katusorganisatsioon Keskühistu Eramets, mis aastal 2016 ühines põllumajandus-kaubanduskojaga (EPKK).

Liitmist vedas taas Kalle Põld. „Jalgratast me ei leiutanud, ka Skandinaavias on põllumajandustootjad ja metsakasvatajad koondunud ühise katuse alla. Imestasin, kuidas aastaid arenesime paralleelselt ning kellelgi ei tekkinud soovi ja mõtet vaadata põllu- ja metsameeste huve ja probleeme koos üle. Meil on ühiseid murekohti küll ja veel: teede kasutus, keskkonnanõuded, omanikuõigused. Lõpuks oleme kõik mullaressurssi kasutajad,“ räägib Põld.

Põld on kindel, et maaelu tuleb vaadata tervikuna: „Kui organisatsioonid kaitsevad oma seisukohti eraldi, anname riigiasutustele võimaluse tulla lauale n-ö kolmanda variandiga. Koos EPKK-ga oma positsioonide esitamine on seni hästi töötanud, see oli oluline muutus.“ Tugevam kõlapind metsandusvaldkonna seisukohadele on tekkinud ka koostöös erametsaliiduga.

Eestlased kui metsarahvas?

Metsa kasvatamine on kui loominguline pintslitõmme, mida näevad tulevased põlved. „Metsa, mille mina kasvama panen, lõikab minu lapselaps. See annab kolmele põlvkonnale võimaluse koos mõelda ja tegutseda,“ räägib Põld.

Keskmiselt on füüsilisest isikust erametsaomaniku metsamaa pindala täna veidi üle kuue hektari – tulu sellest teenida on keeruline. Kalle Põld: „Väikeomandi majandamine on ebaefektiivne, see on selge. Metsaomanikuks olemise mõte on aga palju laiem: nii toetatakse maalist elulaadi, mida pean väga oluliseks. Inimesed on jäänud eluvõõraks, neil pole aimu, kuidas käib maaharimine, metsa- või loomakasvatus. Tahame ju, et inimesed elaksid maal ja oleksid loodusega seotud. Selline seotus tekib ainult maaomanikul.“

Põllu sõnul ei saa öelda, et eestlane on metsarahvas. Ühes on ta aga kindel: mida rohkem on maa- ja metsaomanikke, seda tugevam on ka nende hääl maaelupoliitiliste otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel.

Erametsaomanikest on 95% füüsilised isikud ja 5% juriidilised isikud. Üldise suundumusena kasvavad äriühingute maavaldused üha suuremaks, füüsilisest isikust metsaomanike arv aga väheneb.

Suuri metsamassiive ongi tunduvalt odavam majandada, kuid medalil on teinegi pool: „Metsad on järjest enam koondumas juriidiliste isikute kätte – nende arv on väike, kuid võim on suur. Läbi peaks mõtlema, kuidas maale tagasipöördunud noortele luua keskkond, et nad paikseks jääksid ja maaelu arengule kaasa aitaksid,“ mõtiskleb Põld. Põllumajanduses plaanitakse reformida suuremaid tootjaid soosinud ühist põllumajanduspoliitikat ja toetada ka väiksemaid tootjaid ning põllumajandusega alustavaid noori. Tulevik näitab, kas see toob soovitud tulemuse ja kas suudetakse ka metsandussektor kaasa tõmmata.

„Kui me ei saa inimestele anda oma maad, võiksid moodustuda kogukonnametsad, mida kohalikud tahavad säilitada ja hoida. See annaks neile tugevama sideme maaga. Mets tahab igal juhul majandamist – kas seda teeb RMK või kohalik metsaühistu, kuid kindlasti peab ka kogukond vastutama metsa hea tervisliku seisundi ja õigete metsakasvatuslike võtete rakendamise eest. Sa mitte ainult ei kasuta metsa, vaid ka otsustad ja vastutad.“

Jutu lõpetuseks räägib Kalle Põld veel ühest unistusest. „Mu kodutee läks mööda viljakuivatist, mäletan, kuidas sügisese viljakoristuse aegu vurasid täislastis autod, kuivati juures oli tulede meri ja vilja lõhn levis üle asula – maal oli elu, inimesi, tegevust. Tahaks, et maal oleks taas rohkem elu ja looduslähedast eluviisi. Kõik ei pea alati rahalises mõttes efektiivne olema, nagu praegu tahetakse teha koolivõrgu „korrastamisega”.“

Ülle Läll, metsanduse konsulent, metsaühistu Minu Mets asutajaliige ja eestvedaja

Mul on olnud õnn töötada Kallega ühes valdkonnas juba enam kui 15 aastat. Kalle on inimene, kelle kohta käib ütlus: põhimõtetega ei kaubelda, nende järgi elatakse! Ta on siiras, abivalmis, otsekohene ja sõnapidaja mees ning julgeb öelda seda, mida tegelikult arvab. Neile, kes Kallet ei tunne, võib tema otsekohesus tunduda rünnakuna, kuid kui inimesed võtavad vaevaks öeldut analüüsida, jõuavad nad tõdemuseni, et karmide sõnade taga on suure pildi nägemine ja talupojatarkus.

Kadri Tamme artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Kalle Põld, eestvedamise meister appeared first on Metsaühistu.

Praegu kehtib Eestis kord, mille alusel on võimalik taotleda üle kümne erineva toetuse. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule.“ Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Tähele tuleb panna, et ainuüksi metsamajandamise kava koostamiseks toetust ei maksta. Seepärast on metsaomanikul otstarbekas need kaks tööd ühitada – tellida metsa inventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine üheskoos.

Metsade inventeerimist võivad teha vaid vastavat litsentsi omavad metsakorraldajad. Tööd tasub tellida Metsaühistu kaudu, kuna ühistutel on kontakte usaldusväärsete ja sõltumatute metsakorraldajatega. Kindlasti tasub hoiduda pakkumistest stiilis „inventeerime teie metsa ja teema metsakorralduskava tasuta,“ kuna selliste pakkumiste taga võib olla kellegi ärihuvid.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.  Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda vaid metsaühistu kaudu. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks.

Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis.

Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel).

Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.

Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

Metsamaaparandustööde toetus

Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks. Kuna tegu on keeruliste töödega, konsulteeri kindlasti Metsaühistuga juba maaparandustööde planeerimisel!

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Tähele tuleb panna, et toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sh tagama sellele avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul peal toetuse saamist.

Taotlemine ühistu kaudu

Toetusi tasub taotleda Metsaühistu kaudu! Ühistu annab nõu taotlemise protsessi juures, annab teada, millal erinevaid toetusi taotleda ning aitab täita vajalike dokumente. Kuna Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi maksustatakse ning siseriiklike toetusi mitte, on Metsaühistu abiks ka maksuküsimustes orienteerumisel.

Mitmete toetuste taotlemine käib ainult läbi ühistu ning seda teeb Metsaühistu metsaomaniku eest.

NB! Kirjeldatud toetused ning nende andmise kord kehtib samasugusena kindlasti veel 2020. aastal, peale seda algab aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis võib endaga kaasa tuua muudatusi Euroopa Liidu rahastatavate toetuste osas. Siseriiklikud toetused ja nende maksmise kord sõltub Eesti riigi otsustest.

The post Erametsaomanikel on võimalik taotleda väga erinevaid toetusi appeared first on Metsaühistu.

Teiste seas nõustab erametsaomanikke ka Ülle Läll. Ja just Järvamaal, kuigi teatakse teda palju laiemalt. Ülle on tõeline „metsamees“ – kindla sõna ja argumenteeritud jutuga, rahulik ja autoriteetne, avara pilgu ja laialdaste teadmistega.

Haanjamaalt pärit Ülle kokkupuude metsandusega algas peale põhikooli, kui ta asus metsandust õppima Kaarepere Sovhoostehnikumi (praegune Luua Metsanduskool), edasi aga samal erialal EPAs. Kusjuures eelnevalt tema peres metsamehi ei olnud. Aga amet hakkas meeldima ja nii Ülle metsanduse juurde jäigi.

Metsamehe amet on jäänud eluajaks?

Jah, pärast EPAkooli lõpetamist olin ma metsnik, pärastpoole abimetsaülem ja siis kui lastega pikalt sai koju jäädud ja metskondi hakati liitma, siis oli meil oma pereettevõte, mis siiamaani tegutseb. Me majandame oma pere ja suguvõsa liikmete metsa ja väljaspoole teenust ei tee. Kunagi me tegime, aga enam mitte. Ja siis selle kõrvale tekkis Minu Mets MTÜ ja pärast seda olen mina siis sellele rohkem pühendunud ja hakanud metsaühistut vedama.

Kui interneti otsingust lasta läbi nimi Ülle Läll, siis tuleb vastuseks kolm rolli – metsaomanik, metsaühistu eestvõtja, metsanduskonsulent. Kõige rohkem neist paistabki silma konsulendi-roll. Kuidas elu selleni viis?

Konsulent olem ma aastast 2005 ja eks ta tuli sellest, et metsaomanikud vajasid nõuandeid. Et oleks endal ka nõu andes kindlustunne, oli võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust, läbida prooviülesanne ja vaadata, kas olen ka teiste arvates konsulendikutset väärt. Ja siis saigi see konsulendieksam ära tehtud, kolm esimest aastat oli viienda taseme konsulent, pärast seda sain kohe kuuenda taseme. Sellega kaasnevalt olen Järvamaa Kutsehariduskeskuses andnud ka metsanduse koolitust õpilastele. Eks ta tuleb ikka vajadusest, sest neid nõu küsijaid on nii palju.

Kuidas sulle tundub, kas erametsaomanik saab igal pool Eestis piisavalt kvaliteetset nõu?

Ma usun, et metsaomanik saab kvaliteetset nõuannet. Pigem teeb murelikuks see, et konsulendi poole pöördutakse siis, kui on juba veidi hilja ja vaja on lahendada probleeme. Julgusest või tahtmisest pöörduda konsulendi poole enne, kui asjaga tegelema hakata, jääb praegu metsaomanikel puudu. Konsulent leitakse üles küll, aga tavaliselt on pöördumised sellised, kus vajatakse abi olukorra lahendamiseks, mitte ei konsulteerita enne, et saada head lahendust.

Samasugune olukord on ju ka metsaühistutes, kuhu inimesed jõuavad liituma tihti siis, kui on mingi probleem.

Just, eks tihtilugu metsaühistuni jõudmine käibki läbi konsulendi, et leitakse üles konsulent ja siis selgub, et oleks olnud võimalus tegutseda ka läbi metsaühistu. Ja siis astutakse metsaühistu liikmeks.

Aga kas konsulendid peaksid olema metsaühistutega seotud? Praegu on nad iseseisvad.

Metsanduskonsulent peaks kindlasti olema metsaühistuga seotud, aga ei tohiks segamini ajada metsaühistu juures tegutsevat metsameistrit ja metsakonsulenti. Konsulent kindlasti ei peaks metsaomanikku suunama otse metsaühistusse, vaid metsaomanik tänu konsulendi tööle peaks saama aru, et tal on kasulik liituda metsaühistuga. Selles on suur vahe. Isegi kui konsulent on seotud metsaühistuga, siis ta peab olema neutraalne ja andma sõltumatut nõuannet. See on hästi oluline, et seotus metsaühistuga ei võtaks ära konsulendi sõltumatust. Et ta pakuks metsaomanikule mitu erinevat varianti. Seda tuleb ka teinekord konsulentide töid vaadates välja, et pakutakse vaid ühte varianti – ühistut, aga variante peaks olema erinevaid.

Kuidas seda tagada?

Ega seda tagada saab ainult konsulent ise. Seda kindlasti ei saa tagada mingite meetmete või toetustega, vaid ainult nii, et konsulent ise saab aru, et ta peab andma sõltumatut nõuannet. Ka hinges peab olema konsulent! Konsulent ei tohi sõltuda täielikult ühistust, tal peab olema võimalus anda nõuannet ka siis, kui ta ei ole ühistuga seotud. Aga ühistul on kasulik, kui tal on teada konsulent, kelle juurde saab metsaomanikke suunata.

Metsandus on viimastel aastatel tõusnud kuumaks teemaks. Kas sinu arvates on seda juttu liiga palju või hoopiski liiga vähe?

Metsandus on muutunud väga emotsionaalseks teemaks ja seda ma kindlasti ei saa lugeda õigeks. Olukord, kus teaduspõhiseid fakte seavad kahtluse alla asjaomast haridust või kogemusi mitteomavad inimesed – see näitab pigem seda, et metsandust mõjutatakse emotsionaalselt. Aga olukorda, et kõike tahetakse muuta ja seisukohad kõiguvad seinast-seina, ei tohiks metsanduses kui väga pika tsükliga tegevuses lubada. Ta peaks olema ikkagi rahulik ja teadusele põhinev tegevus, mitte emotsionaalselt mõjutatav. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et unustatakse ära eraomandi puutumatus, ka õigusaktid kohtlevad maa- ja linna maaomanikke ebavõrdselt.

Liiga palju emotsioone?

Kindlasti! Ja ma usun, et ei ole viimase viie aasta jooksul olnud Eestis ühtegi teist eriala, kus tuntaks ennast nii ahistatuna. Vahepeal metsandusega tegelejad tembeldati ju põhimõtteliselt kurjategijateks. See vaimne surve metsameeste suhtes on jätkuvalt väga suur.

Kogu maaelu on selline, mida enam väga ei tunta, seda räägivad lisaks metsameestele ka põllumehed. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üks tegevussuundi ongi maaelu tutvustamine ja teadvustamine. Sinagi lülitud lähiajal koja tegevusse aktiivsemalt, hakates esindama Keskühistut Eramets koja metsanduse grupis. Kas oled endale juba ka mingeid eesmärke seadnud?

Võõrandumine maaelust on väga suur.  Minu nägemust mööda on põllumajandus, loomakasvatus ja metsandus täiesti lahutamatud. See on ka see nägemus, mida ma tahaksin EPKKs edasi arendada, et metsanduse pool paistaks rohkem välja ja tugevneks arusaam – maaelu on üks tervik, mille lahutamatu osa on metsandus. Ja mis puutub maaelusse, siis ka meie peame lambaid juba kaheksa aastat ja mesindusega tegelen ma juba üle viie aasta, lisaks olen ka jahimees,  selles osas on maaelu terviklikkus mulle selge. Ma näen, et läbi EPKK võimalik metsandust rohkem tutvustada ja esindada. Tugevus tulebki koostööst põllumeestega. Maaelust ei tohi ühte valdkonda välja rebida!

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

Ülle Läll pidas ettekande ka Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud Maaelufoorumil. Avaldame ettekande täismahus.

Tee püha tõeni, kuidas siis ikkagi metsa jätkusuutlikult majandada, on keeruline. Juba praegu valitsev ebavõrdne kohtlemine ei aita kaasa valdkonna säästvale arengule. Ja kuigi murekohti on rohkem, toon aja piirangu tõttu välja vaid mõned.

Kui majandusmetsana erastatud või ostetud kinnistule on tulevastele põlvedele loodusväärtuste säilitamise tähe all kehtestatud looduskaitselised piirangud, mis omandi kasutamist väga olulisel määral piiravad või selle sootuks keelavad, on metsaomanikul võimalus kaitsealune maa pärast aastatepikkust ootamist riigile tagasi müüa. Võrdluseks toon välja, et välisriigi kodanikule kuuluvat kinnisasja võib investeeringut kaitsva leppe kohaselt võõrandada või natsionaliseerida või sarnaselt piirata üksnes kohese kompensatsiooni eest.

Veel omandab riik avaliku huvi tagamiseks kinnistuid näiteks teede ehitamiseks, kaevanduste ja puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks.

Ja kuigi eesmärk on üks – avalikkusele hüvede tagamine – ei kohelda metsaomanikke võrdselt. Looduskaitsealuste maade müügist saadavat tasu maksustatakse tulumaksuga, mis ei võimalda saadud tasu eest samaväärse kinnisasja soetada.

Teatud huvigruppide surve majandada kõiki metsi püsimetsana või seada järjest uusi piiranguid sõltumata omandist, viidates metsa kõrvalkasutusele, loodusturismile või mõne muu mittepuiduliste väärtuste propageerimisele, seisneb tihti emotsioonidel või isiklikul huvil. Paraku mitte metsaomaniku huvil.

The post Ülle Läll – metsaomanik, ühistegevuse esindaja ja metsanduskonsulent appeared first on Metsaühistu.

„See on väga hea küsimus, esimese hooga ei oskagi lühidalt vastata,“ muigab metsanduskonsulent Ülle Läll. Viisteist aastat atesteeritud konsulent olnud Ülle on muude toimetamiste seas tegelenud aktiivselt ka metsanduse nõuandeteenuse edendamise ja selle kvaliteedi tõstmisega. Küsimusele vastates toob ta aga paralleeli ettevõtlusest: „No ütleme, et konsultant oleks see, kes nõustab mingit ettevõtet juhtimise osas, strateegiliselt. Konsulent aga annaks nõu ühe kindla protsessi tegemiseks. Nii on see ka metsanduses – metsanduskonsulendid nõustavad metsaomanikke metsandusküsimustes.

Eestis on konsulentide süsteem väga hästi välja arenenud, probleem on aga selles, et metsaomanikud ei taha alati seda nõu küsida. Pahatihti jõutakse konsulendi juurde alles siis, kui midagi paha on juba toimunud, aga võiks ju varem nõu küsida,“ räägib Ülle.

Suurem osa metsanduskonsulentidest tegutseb metsaühistute juures, olles vahel ühistus ka ametis. Üks neist on Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister ja konsulent Tarvo Aasver. Tema sõnul võib nõustamised jaotada kaheks – ühed on lühinõustamised, kui inimene helistab küsib mingi konkreetse küsimuse – puidumüügi, istutamise, raiete või mingi muu sellise asja kohta. Teine variant on pikem koostöö, kus väga tihti algab kõik metsamajandamise kava tellimisest. „Tuleb inimene ja uurib, mida oma metsaga teha võiks. Kava tal reeglina ei ole, siis soovitan selle tellida ja vajadusel aitan tellida. Kui metsamajandamise kava on valmis, vaatame selle koos üle ja seletan inimesele, mida seal on öeldud ja milliseid töid võiks selle alusel ette võtta. Koos arutame, kuidas oleks mõistlik tegutseda. Väga tihti jõuame ka uuendustöödeni välja – milliseid taimi oleks vaja istutada, kuna ja kuhu. Põhiline ongi töödega seotud küsimused. Palju on ka toetustest juttu, aga tihti olen ma ise inimesi toetusteni suunanud, sest metsaomanikud alati neist ei tea. Nii ma räägingi neile siis, et kui teeme mingit tööd, siis on ka toetuse saamise võimalus. Ja kui vaja, paneme ka tööde plaani paika ning ühistu abil korraldame nende tegemise.“

Aeg-ajalt on ka küsitud, kas konsulentide ja metsaühistute seos ei tekita huvide konflikti. Tarvo sõnul pole seda vaja karta. „Esiteks ei varja ükski konsulent oma seotust ühistuga. Teiseks ei ole ühistud kasumi peal väljas, vaid on metsaomanike mittetulundusühingud. Ja kolmandaks pakub konsulent välja vaid võimalusi, mitte ei ütle, et nüüd peab nii või naa tegema. Metsaomanikul on alati valikuvabadus.“

Ka Ülle Läll ei pea konsulentide sidet ühistute või üldse metsanduse ettevõtlusega suureks ohuks. „Muidugi ei saa ma anda välja garantiid , et absoluutselt kõik konsulendid on absoluutselt ausad ja omakasupüüdmatud. Aga selleks ongi konsulentide sõltumatuse deklaratsioon, et vältida nõustamise erapoolikust. Metskonsulendi metsanduslik ettevõtlus nõu andmisel on pigem hea, sest nii on tal ka praktilised kogemused neist asjadest, mida ta metsaoomanikele soovitab.“

Kes on konsulent?

Konsulendid on metsanduse spetsialistid, kes oma teadmisi ka kutseeksamil tõendanud. Nende ülesandeks on anda metsaomanikele erapooletut nõu erinevatel metsateemadel, võttes arvesse metsaomaniku huve ja eesmärke oma metsa hoidmisel ja majandamisel. Konsulentide erapooletust nõuab nende kutse-eetika. Lisaks on suur osa neist allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, kus avalikustanud oma võimaliku seotuse metsandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega (allikas: Erametsakeskus).

Kellele annab konsulent nõu?

Tavaliselt tegutsevad konsulendid metsaühistute juures. Need on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, mille liikmeteks on kohalikud metsaomanikud. Metsaühistu kaubamärgiga liitunud kaheksas ühistus on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta, arve võidakse esitada otseste kulude eest – näiteks konsulendi sõidukulud metsa. Selle teenuse osutamist rahastab osaliselt Eesti riik läbi ühistutele suunatud nõuandetoetuse. Samas on meil ka ühistuid, kes seda toetust ei saa ning nende teenuste eest tuleb tasuda metsaomanikel endil.

Küsi konsulendilt nõu

Sa ei ole kindel, mida oma metsaga teha või kuidas selle väärtust tõsta? Tule ja pea konsulendiga nõu! Metsaühistu kohalikes ühistutes on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta.

Leia lähim Metsaühistu ja tule tasuta nõustamisele

Koos oleme paremad peremehed

Metsaühistu tähistab kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Konsulent on metsaomaniku esimene abiline appeared first on Metsaühistu.

Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal tegutsevast metsaühistust Minu Mets sõnas, et nende piirkond – Aravete kant – jäi tormi keskmest napilt kõrvale. „Siit viis-kuus kilomeetrit põhja poole oli aga päris hull möll, lisaks katustele ja korstnatele lõhkus ka metsa. Ilmselt kõik metsaomanikud pole veel asjaga kursiski,“ rääkis Läll. Ja soovitas kõigil metsaomanikel oma metsad üle kontrollida ning tormikahjustuste korral tegutsema hakata.

Ka Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson, kelle tormikogemused pärinevad eelmisest aastast, soovitab metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib pöörduda abi saamiseks lähimasse metsaühistusse,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib alles siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik. Küll aga peab ise metsas tööd tehes olema väga ettevaatlik ja järgima ohutusnõudeid. Eriti ohtlikud on paindes ja risti-rästi langenud puud.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut.

The post Torm kahjustas metsa. Mida teha? appeared first on Metsaühistu.