Laevaehituse puit

Tamme puit on väga raske ja kõva ning seda on läbi ajaloo kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Peamiselt on seda muidugi kasutatud ehituses ja tootmises ning ajalooliselt üks tuntumaid valdkondi oli laeva- ja paadiehitus. Tamme puit sisaldab erinevaid parkaineid, mis annavad talle suurema vastupidavuse mädanemisele. Just seetõttu säilib tamme puit vees isegi aastatuhandeid. Selline väga pikalt vees olnud puit värvub rauaühendite mõjul tumedaks ning sellist puud nimetatakse mustaks tammeks. Must tamm on eriti hinnaline. Väga levinud on tamme puidu kasutamine joogitööstustes, kus näiteks viskisid ning veine laagerdatakse mitmeid aastaid kui mitte aastakümneid. Puidu omadused aitavad vaadis säilitataval veinil areneda ja küpseda.

Tamm maitseb ka ulukitele hästi. Sellel pildil oleme tabanud põtrade toidulaua.

Vastupidav mööbel

Tänapäeval kasutatakse tamme kõige enam mööbli valmistamisel. Peamiselt just seetõttu, et puit on väga vastupidav ning tugev. Samuti on tamm omapärasema ja huvitavama mustriga kui okaspuit või kask. Selle annavad tammele suured sooned ja säsikiired. Kuna puit on tugev, siis on teda hea kasutada mitmetes tapp-ühendustes. Ta on hästi liimitav ja töödeldav, kuigi kannatlikkus, teravad tööriistad ning täpsus on puiduga töötamisel kindlasti vajalikud. Tamme puit on tänapäeval üsna levinud ka suveniiride valmistamisel, samuti leiab üha rohkem nii parketti kui põrandalaudu.

The post Tänavuse aasta puu tamme puit on väga kõva appeared first on Metsaühistu.

Nii õnnelikult aga paljudel juhtudel see asi ei lähe. Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, kus toimeaineks on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti aluseks on repellendi koosseisus olevad mehhaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Tööd tuleb teostada plusskraadidega. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada. Kummikindaid kasutades kanda Cervacol mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Vihm peseb tõrjevahendi maha, seega tuleb vältida vihmase ilmaga töötamist. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste poolt tehtavate kahjustuste vältimiseks pritsida taimede tüvesid ja alumisi leht.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2019. aastal on repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta. Tuletame siinkohal meelde, et ulukikahjustuste ennetamise toetuse saamiseks tuleb vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist teavitada ühistut töö tegemise kuupäevast ning metsamaa peab olema inventeeritud.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Sel aastal toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• Ulukikahjustuste ennetamist
  • repellendi soetamine ja kasutamine (toetuse suurus 70 €/ha)
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist
  • kahjustuse kõrvaldamine (toetuse suurus 1050 €/ha)
  • uue metsakultuuri rajamine (731 €/ha)
  • maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks (146 €/ha)
  • metsauuenduse hooldamine (146 €/ha)
• Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist  (95 €/ha)

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Õigeaegne hooldusraie võib saadava puidu väärtust kahekordistada

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite või –murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetuse taotlemiseks pöördu Metsaühistu poole.

The post Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel lisaks rohttaimi. Puuliikidest sobivad mitmed lehtpuud (haab, pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. Mändidel sööb põder nii okkaid-võrseid kui ka koort, kuusel koort. Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö.

Metsakitsel on suvel toiduks põhiliselt rohttaimed, talvel süüakse lehtpuude võrseid ja koort. Metsakultuurides kahjustatakse siis rohkem võrsete söömisega noori kuuski. Meelsamini valiti toiduks hästi kasvanud seemikuid.

Punahirvede toiduks on rohttaimed, alusmetsapõõsad, aga samuti ka lehtpuude võrsed ja koor (haab, kõvad lehtpuud). Peamiselt kevadperioodil koorivad punahirved kuuskede tüvesid. Kahjustus algab sageli juba maapinna lähedalt, koor veetakse lahti nii kõrgele, kui hirv ulatub. Punahirvede poolt tekitatud metsakahjustused kipuvad olema suuremad kui põdra puhul.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli vees emulsioon, kus toimaineks lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti aluseks on repellendi koosseisus olevad mehhaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Tööd tuleb teostada plusskraadidega. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada. Kummikindaid kasutades kanda Cervacol mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Vihm peseb tõrjevahendi maha, seega tuleb vältida vihmase ilmaga töötamist. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste poolt tehtavate kahjustuste vältimiseks pritsida taimede tüvesid ja alumisi leht.

Kodused tõrjevahendid

Puude kaitsmiseks ulukite vastu on paljud metsaomanikud kasutanud ka mitmesuguseid koduseid vahendeid – näiteks kalarasv, tõrv, suitsukonid, küüslauk, seep, higised riided, kampriõli, pesemata lambavill ning isegi heeringarapped ja värskelt kasutatud mähkmed. Sealjuures peab aga arvestama asjaoluga, et loomad harjuvad ühe lõhnaga, seega on soovitav peletusvahendeid aeg-ajalt vahetada.

Puukeste latvu saab kaitsta, kui kasutada plastmassist ladvakaitsmeid, samuti võib ladva külge kinnitada võrgu. Puulatva võib panna ka plasttopsi (jogurti- või kohvitops) või pudeli. Ka pesemata lambavilla panek puukeste latva vähendab ulukite isu.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2018. aastal oli repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta.

The post Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem appeared first on Metsaühistu.

Viljakale maale istutatud metsakultuuri tuleks hooldada istutamisjärgsetel aastatel mitu korda, viimane hoolduskord ongi õige ette võtta sügisepoole, septembrikuus. Kindlasti tuleb siis eemaldada kulu, mis taimedele langedes võib need maha koolutada. Kuivanud heina all võivad liikuma hakata ka hiired, kes hea meelega närivad noori puukesi. Kasetaimele on eluliselt vajalik, et sügisel, kui tirdid tahaks just kasetüvedele muneda, oleks taime lähiümbrus rohust puhas. Tirdikahjustuste tõttu võib kasetaim nakatuda võrsepõletikku.

Kevadist istutust hooldades tuleb metsaomanikul kindlasti jälgida ka istutatud taimede kasvamaminekut. Kui ära on kuivanud või mingil muul põhjusel pole kasvama läinud kolmandik või rohkemgi taimi, tuleb istutatut kindlasti täiendada juba sel sügisel. Kiiresti tuleks ühendust võtta Metsaühistuga ja oma soovist teada anda, nii jõuab metsaomanik liituda veel Metsaühistu sügisese taimetellimusega.

Kui kevadel tehtava kultuurihoolduse puhul soovitasime hein taimede ümber maha tallata, mitte välja kitkuda või ära niita, siis sügisel tuleks teha just seda.

Hooldust vajavad ka vanemad metsaistutused. Kui soovimatud puud-põõsad on istutatud taimedest kõrgemad, tuleb needki välja raiuda. Kas teha seda kogu istutusalal või istutatud puu ümbruses meetri raadiuses, sõltub metsaomaniku jaksust.

Kogemused näitavad, et võsatõrjet on kasulikum teha ajal, mil puud on lehes – nii kurnatakse tõrjutavat taime rohkem ja uus võsu kasvab hiljem. Samas on lehtede langemise järel lihtsam märgata istutatud okaspuid.

Enneta ulukikahjustusi

Sügis on õige aeg mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Repellentidest on kõige levinum looduslik lambarasval põhinev kaitsevahend Trico.

Parim repellemdi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Tõrjevahend tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Telli kultuurihooldus tööd Metsaühistust

The post Sügisene kultuurihooldus ennetab taimede kahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Kas teadsid, et selliste ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taotleda ka toetust? Jah, ent oma tegevus tuleb hoolega läbi mõelda, sest mitmeid ennetavaid töid, nagu näiteks tõrjevahendite pritsimine, tuleks teha alles sügisel. Ent toetust selleks saab tänavu taotleda vaid veebruarikuus.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust ulukikahjustuste ennetamiseks ning seda on võimalik saada näiteks repellentide soetamisel kuni 70€ hektari kohta.

Repellentidest on kõige levinumad Trico, Cervacol ja Plantskydd. Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli emulsioon vees, kus toimaineks on lõhna andev lambarasv. Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Plantskydd on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Parim aeg nende kõigi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Toetust antakse ka mehaaniliste tõrjevahendite – ladva- ja tüvekaitsmete soetamiseks ning kasutamiseks, kuni pool kaitsmete hinnast.

Selleks aga, et neid vahendeid soetada toetuse abiga, oleks vaja juba täna teada, kus metsaosades kaitsetöid sügisel ette võtta. Pikalt ette mõtlemise tingib loodus ise. Nimelt on kõige kahjutusterohkem periood selle aasta hilissügisest järgmise aasta varakevadeni. Nii ongi, et kui soovida oma metsakultuure või noorendikke kaitsta kahjustuste eest toetuse abiga, tuleks veel veebruaris ühendust võtta oma Metsaühistuga.

Tööde tegemiseks on aega peaaegu kaks aastat. See tähendab, et näiteks ulukitõrjet saab teha ka sel ning tuleva aasta kevadel ja sügisel istutatavas metsas. Kindlasti aga peavad tööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks.

Siinjuures on oluline meeles pidada ka seda, et Euroopa Liidu toetustelt arvestatakse füüsiliste isikute puhul maha tulumaks ning et näiteks repellendi kasutamisel tuleb Metsaühistut teavitada vähemalt neli tööpäeva enne tööga alustamist. Ühistule tuleb teatada töö tegemise kuupäev, koht ja kasutatava repellendi või tõrjevahendi nimetus. Mida aga teha, et toetust taotleda? Metsaühistule tuleks saata oma isikukood (juriidilistel isikutel ettevõtte registrikood), planeeritud tööde ala pindala, selle katastri- ja eraldise numbrid, ning millise vahendi soetamiseks toetust soovid – kas repellandi (toetus on pindalapõhine) või mehhaaniliste kaitsemete jaoks. Tüve- ja ladvakaitsmete puhul tuleb juurde lisada ka kaitsemete tükiarv, arve ja maksekorralduse numbrid ning nende koopiad.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust erinevatest kaitsevahenditest ja -meetoditest.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda appeared first on Metsaühistu.

LOE VÄRSKET ÕPPELEHTE SINU METS

The post SINU METS – JUUNI 2020 appeared first on Metsaühistu.

Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik puuliigid, välja arvatud haavapuu, mille koor on kitsede jaoks liiga mõru. Nii teevadki kitsekasvatajad oma karjale lisaks heinale talveks oksavihtu, isegi oma aja ära elanud jõulupuu on sobilik ninaesine.

Armas loomake, kes vabalt liikudes puudele ei halasta.

Kuna puukoor soodustab kodukitsede seedimist ning annab loomadele vajalikke aineid, soovitavad kitsekasvatajad võimaldada kitsedel puid koorida, aga ka sarvi sügada. See aga tekitab puutüvedele sügavad haavad.

Sellistest kahjustatud kohtadest algab puu nakatumine.

Artikli juures olevad pildid on tehtud Põlvamaal Veriora vallas. Juba aastaid on seal ühe kitsekasvataja paarikümnepealine kari pääsenud aeg-ajalt naabrite metsa ning lasknud seal võrsete, koore ja lehtedega hea maitsta. Alates 2012. aastast on kitsed kahjustanud poolt ühe metsaomaniku kümnehektarilisest metsast, valdavalt noort puistut. Tänaseks on läinud eineks hektar 2012. aastal istutatud kuuske. Valmiv ja küps mets kitsedele ei meeldi, põhiliselt nosivad kodukitsed metsas kuuske, paju ja leppa.

Kodukits koorib ära ka männipuu.

Kitsekasvatajad on oma foorumis kodukitsede puulembuse kohta kirjutanud, et „Kits ja võsa on lahutamatud sõbrad,“ samuti et „Tõelised kärnerid, mida pikema kerega, seda kõrgemalt on puud pügatud“. Lisaks veel, et kitsed on suurepärased ronijad ja hüppajad, kelle tõkestamiseks peab aedik olema vähemalt poolteist meetrit kõrge. Elektritara peaks olema vähemalt 3–4 traadiga, soovitavalt siiski 5 traadiga. Alumine traat peaks olema üsna madalal, 15–20 cm, et kitsed alt läbi ei pääseks.

Seega pole üllatav, et metsa lähistel lahtiselt peetavad kodukitsed võivad muutuda metsaomanikule tõsiseks peavaluks – kui kitsekari pääseb metsa, toob see kaasa tõsiseid kahjustusi.

Puutumata pole jäänud pea ükski puu.

Erki Vinni sõnab, et on metsades näinud palju ulukikahjustusi, kuid kodulooma kahjustusega pole ta varem kokku puutunud. „Üllatav, et kodukits sellist asja teeb“ ja lisab, et „Kahjustus on kahtlemata ränk. Piltidelt paistab, et kahjustatud on eelkõige puude alumine osa, see, kust palki saaks. Nüüd aga võib puu selle kooreta osa kaudu nakkuse saada, puidu struktuur saab kahjustada ja suurema tuulega hakkavad puud just selle koha pealt murduma. Mina isiklikult soovitaksin selle puistu maha raiuda ja uue rajada, aga eks Keskkonnaameti spetsialistid kohapeal otsustavad, mis oleks metsa jaoks parim.“

„Ulukikahjustused metsas on tavaline asi, nüüdseks on natukenegi reguleeritud kahjude katmise kord. Aga kui tegu on koduloomadega, siis kes katab kahju? Kitsede omanik? Kui ta vastutust ei võta, peab asja lahendama politsei ja kohtu kaudu,“ leiab Priit Põllumäe.

Nii ongi metsaomanik tõsise probleemi ees – kahju on suur, kuid kes hüvitab? Kitsepidaja vastutust endale ei võta. Lahendust antud probleemile püütakse leida Metsaühistu kaasabil.

Tõsi on ka see, et kodukitsede pidamine pole lihtne. Praegu ilmselt Eesti tuntuim kitsekasvataja Martin Repinski on öelnud: «Ütlen ausalt, et nii palju kui olen kitsekasvatajatega suhelnud, siis ühelgi kitsekasvatajal ei ole naabritega häid suhteid.“

The post Kodukits võib metsas palju kahju teha appeared first on Metsaühistu.

Metsaomanikud saavad metsameetme toetust taotleda hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Kuna tormi ja tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning taimehaiguste ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud raha on otsas, siis nendeks tegevusteks 2018. aastal toetust küsida ei saa.

Sel aastal toetatakse:

• hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• ulukikahjustuste ennetamist (repellendi soetamist ja kasutamist, toetuse suurus 70 €/ha)
• tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• metsamajandamise seadmete ja tarvikute soetamist (toetust antakse kuni 30% seadmete hinnast)

Hooldusraied on üks olulisemaid tegevusi noores metsas. 

Hooldusraie

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Hooldusraieks peab taotlema toetust vähemalt 1 hektari kohta, maksimummäär on kuni 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Puude laasimine

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustus

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Seadmed ja tarvikud

Seadmete ja tarvikute ostmiseks võib taotleda toetust ainult metsaühistu.

Taotlemine

Toetuse taotlusi saab esitada ainult e-PRIAs. Taotlusi saab oma liikmete eest esitada ka metsaühistu. Taotluste vormistamisel ning hiljem vajaliku aruandluse tegemisel aitavad metsaomanikke kõik metsaühistud.

The post Metsameede ootab taotlejaid appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.