Soovitame kõigil kuusikute omanikel teha seire nii oma metsas kui ka piirnevatel aladel. Kui naaber võitleb üraskitega, ei ole ka Sinu metsad kaitstud. Ja kui ürask on juba Sinu metsa sisse kolinud, tuleb ka nende tagajärgedega tegeleda, et ennetada nende levikut veelgi. Eelmise aasta teise põlvkonna poolt asustatud puud võivad veel eemalt tunduda terved aga tegelikkuses on puud juba hukkunud ning nende metsa jätmine vaid suurendab kahjusid.

Kuidas neid puid ära tunda?  Eelmise aasta teise põlvkonna poolt asustatud ja juba surnud puud on kas pruunid või veel küll rohelise okkaga, kuid tüvel on juba koor maha tulemas. Ehk et eemalt võib justkui näida roheline ja terve puu, aga tegelikult on koor juba maha tulemas ja puu hukkunud.

Metsaühistu abiga saab korraldada vajalikud raietööd ja puidu müügi, et kahjustatud puud leiaksid veel maksimaalselt kasutust. Juba pikalt seisnud kuivad puud sobivad hiljem vaid energeetiliseks kasutamiseks.

Mis on püünispuud?

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud. Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks võib kasutada ka feromoonpreparaate.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Tõrjeks on võimalik kasutada ka spetsiaalseid plastist püüniseid, milles kasutatakse feromoonpreparaate. Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Telli püünised Metsaühistust

Metsaühistu kaudu on piiratud koguses võimalik tellida püüniskomplekte. Komplekt sisaldab püünist koos vihmavee ärajuhtimissüsteemiga ja kaks pakki soola.

Kaasasolev sool aitab aeglustada üraskite vees roiskumist, et pikendada feromooni lõhna levikut. Tänu soolale ei ole vaja püünist ka iganädalaselt puhastada, vaid seda võib teha alles peale lendlemise lõppemist kui just püünis varem täis ei saa. Püünise vihmavee ärajuhtimissüsteem hoiab ära soolalahuse lahjenemise.

Püünisekomplektide tellimiseks võta ühendust lähima ühistuga.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

The post Kuuse-kooreürask pole kuhugi kadunud appeared first on Metsaühistu.

Mida kuuse-kooreüraskid teevad?

Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kus vastsed kaevandavad oma käigud, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, puu kolletub ja lõpuks kuivab. See on peamine põhjus, miks järjest rohkem jääb nii Eesti metsades kui ka linnades liikudes silma kuivanud kuused. Järjest põuasemaks muutuv kliima soodustab kahjurite levikut veelgi, juba täna jõuavad meie metsades suve jooksul kahju teha kaks põlvkonda üraskeid.

2020. aastal suurenes kuuse-kooreüraski arvukus Eestis plahvatuslikult ja nende levik jätkab kasvamist. Spetsialistid soovitavad praegu isegi iga üksiku kuuse kuivamise põhjusele tähelepanu pöörata, et ennetada võimalikku levikut. Üraskikahjustusega terve kuusik võib 1–2 aastaga saada mõõdukaid kahjustusi ning juba 3–4 aasta jooksul võib olla hukkunud suurem osa metsast.

Kahjustunud puud, nii tormi- ja ulukikahjustuste tagajärgedel, kui ka raiejärgse metsamaterjali vedelma jätmine on üraskite peamine toidulaud. Kuigi kuusikud on kõige suuremas ohus, ei ole ka sega- ja männimetsad päris kaitstud.

Kutsume kõiki kuusikute omanikke tegudele

Soovitame kõigil kuusikute omanikel teha seire nii oma metsas kui ka piirnevatel aladel. Kui naaber võitleb üraskitega, ei ole ka Sinu metsad kaitstud. Ja kui ürask on juba Sinu metsa sisse kolinud, tuleb ka nende tagajärgedega tegeleda, et ennetada nende levikut veelgi.

Kui märkad metsas juba kolletunud või kuivanud puid, siis on suurem kahju juba sündinud. Kuuse-kooreüraski esimese põlvkonna asustatud puud muutuvad pruuniks juunis-juulis ja teise põlvkonna asustatud puud enamasti jaanuaris-veebruaris.

Kõige kindlam on võtta ühendust metsaühistu spetsialistidega ning lasta metsa tervis üle vaadata. Ainult õigeaegse reageerimisega on võimalik kahju vältida.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Üheks tõrjevahendiks on feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised. Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püünised tuleks paigaldada raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel.

Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Telli püünised Metsaühistust

Metsaühistus on piiratud koguses saada püüniskomplekte. Komplekt sisaldab püünist koos vihmavee ärajuhtimissüsteemiga ja kaks pakki soola.

Kaasasolev sool aitab aeglustada üraskite vees roiskumist, et pikendada feromooni lõhna levikut. Tänu soolale ei ole vaja püünist ka iganädalaselt puhastada, vaid seda võib teha alles peale lendlemise lõppemist kui just püünis varem täis ei saa. Püünise vihmavee ärajuhtimissüsteem hoiab ära soolalahuse lahjenemise.

Küsi püüniste saadavust lähimast metsaühistust.

Toetused üraskikahjustuste ennetamiseks

Riik toetab üraskikahjustuste ennetamiseks tehtud töid nii püünispuude kasutamiseks, feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks kui ka värske tormikahjustuse likvideerimiseks.

Loe toetuse suurustest ja tingimustest lähemalt.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

The post Kuuse-kooreüraskite lendlus on alanud appeared first on Metsaühistu.

Kuidas valida püünispuid

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised.  Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

Üraskikahjustuste enntamise toetus

Sellest aastast on võimalik taotleda toetust üraskite poolt tekitatavate kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuste katmiseks. Üraskikahjustuste enntamise toetust saab taotleda nii püünispuude kasutamiseks, feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks kui ka värske tormikahjustuse likvideerimiseks. Loe toetuse suurustest ja tingimustest lähemalt.

The post Kuuse-kooreüraski tõrje aitab ennetada kuusikute kahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel detsembri numbris:

• Puiduhindade tõusu mõjust metsatöödele
• Kuuse-kooreüraskitest
• Eesti metsade seisust
• Intervjuu 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – Detsember 2022 appeared first on Metsaühistu.

Kuidas valida püünispuid

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised.  Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

Üraskikoer – uus trend puidukahjurite avastamisel. Loe lähemalt

The post On aeg asuda kuuse-kooreüraski tõrjele appeared first on Metsaühistu.

Eriti tähelepanelik tuleks olla neil metsaomanikel, kelle metsas tegid sügistormid kahju, kuid murdunud puud jäid metsast välja toomata. Nüüd on viimane aeg seda teha, sest ilmad lähevad järjest soojemaks ja üraskite lendlus võib alata juba varsti. Pinnases talvitunud üraskid ronivad välja siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. Murdunud toored puud on neile parimaks toidulauaks!

Samas annavad need puud ka uue võimaluse – murdunud puid saab kasutada üraskite püünispuudena, kuid käituda tuleb targalt.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunapi selgituse järgi on püünispuud puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-koorüraski püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid need olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud. Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Reeglina ei peaks püünispuude hulk ületama 50% ja vaid üraski väga eduka arengu korral eelmisel aastal võiks see olla 50–100% eelmisel aastal asustatud puude arvust. Tuleb silmas pidada, et püünispuude kasutamisel asustab kuuse-kooreürask sageli ikkagi ka kasvavaid puid.

Püünispuude efektiivsust saab suurendada kasutades sünteetilisi feromoonpreparaate, mille mõjul lendab püünispuudele rohkem üraskeid. See võimaldab püünispuude hulka vähendada 2–3 korda. Püünispuule kinnitatakse üks feromoondispenser päikese eest varjatud küljele tüve juurekaelapoolsele esimesele kolmandikule. Kui püünispuud paiknevad grupina üksteise lähedal või väikese virnana, siis piisab 2–3 dispenserist 5–10 puu kohta. Feromoondispenserid paigaldatakse püünispuudele alles vahetult enne üraski lendluse algust. Kui dispenser paigaldada liiga vara, siis üraski lendluse ajaks on suur osa feromoonist juba lendunud ja dispenser töötab kehvasti. Oluline on, et dispenser jääks kasvavatest puudest vähemalt 10–15 m kaugusele, vältimaks nende puude asustamist üraskite poolt.

Püünispuud, samuti üraskite poolt kevadel asustatud kasvavad puud ning tormimurd ja -heide tuleb metsast välja vedada hiljemalt mai lõpus või juuni esimesel poolel. Materjali võib vedada saeveskisse, kus putukad saagimisel hukkuvad. Kui see pole võimalik, tuleb puud vedada laoplatsile, mis on kuusemetsast vähemalt 2 kilomeetri kaugusel. Nii hajuvad üraskid laiali ja pole võimelised kasvavaid puid asustama. Puud võib ka koorida, siis tuleb koored põletada või matta vähemalt poole meetri sügavusele.

The post Üraskikahjusid saab piirata appeared first on Metsaühistu.

Koerte abil saab metsas avastada üraskikahjustusi.

Koerad on välja õpetatud avastama värsket üraskikahjustust. Väljaõppel kasutatakse kooreüraski feromoone, mille lõhna õpivad koerad ära tundma. Hiljem on terava ninaga abilistel juba lihtne puud üle nuusutada ja tuttava lõhna peale reageerida. Edasi saab juba reageerida metsaomanik, kes saab värke kahjustusega puu välja raiuda ja materjali veel kvaliteetsena müüki suunata. Üraskikahjustusega puu on nagunii juba hukule määratud, seisma jäädes sureks kahjustatud puu juba paari kuu pärast.

Tunniga kontrollib üks koer üle 5-10 hektarit.

Üraskikoerte väljaõpe käib läbi mängu ning ka hiljem tehtav töö on koerte jaoks mõnus mäng. Metsas näeb see välja nii, et koerte omanik tuleb kahe koeraga metsa ning laseb ühe looma „tööle“. Kui koer leiab tuttava feromoonilõhnaga kuuse, hakkab ta selle juures haukuma ja puu peale hüppama. Loomulikult ootab töötegijat selle eest preemia!

Puu nõuab täpsemat kontrolli!

Metsas teevad koerad järjest tööd ühe tunni, siis järgneb tund puhkust, mil puid kontrollib paariline. Ühe tunniga jõuab koer üle kontrollida viis kuni kümme hektarit metsa, täpne „tööjõudlus“ sõltub kahjustuste hulgast.

Tunda on üraskilõhna!

Üraskikoerte väljaõpetaja rääkis, et peab plaani ka juuremädaniku avastamiseks koeri treenima hakata, kuid see töö algab siis, kui selle teenuse vastu leidub huvilisi.

Tubli töö väärib kiitust!

The post Uus trend puidukahjurite avastamisel – üraskikoer! appeared first on Metsaühistu.