Virumaa Metsaühistu juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul on säästlik metsade majandamine erametsaomaniku jaoks väga oluline. „Suured masinad tallavad maapinda, eriti hooldusraiete puhul on suur oht, et vigastatakse kasvavate puude juurekava. Väike tehnika säästab pinnast ning sellega on ka parem puude vahel liikuda. Masinal on efektiivsem kui saemees, ka pole vaja nii palju ränka käsitsitööd teha,“ selgitas Lehtse. Ökopesa esindajad lisasid, et näiteks Soomes ja Rootsis tehakse praegu juba ligi 90% hooldusraietest metsamasinatega, ka meil on kogenud saemehi leida üsna raske. Samas on hooldusraiete tegemine väga oluline, nii on võimalik korralikult tehtud hooldusraietega võita metsa kasvus paarkümmend aastat.

Masinate – harvesteri ja väljavedaja tööd said kõik huvilised näha Iisaku lähistel metsas, kus kord juba hooldusraiet on tehtud. Paaritunnise demonstratsiooni tulemuseks oli just paras väljavedaja koorem langetatud-laasitud-järgatud puitu. Langetusmasina tööjõudlus on muidugi suurem, kuid esitluspäeval masin täisjõuga ei töötanud, ikka tuli töö peatada ning vastata huviliste küsimustele. Nii selgus, et Usewoodi harvester kaalub ligikaudu kaks tonni, selle laius on poolteist meetrit ja pikkus 3,8 meetrit. Väike masin tõestas, et ligipääsmatuid kohti ka üsna tihedas metsas tema jaoks peaaegu ei eksisteerigi. Samasugust liikuvust näitas ka väljavedaja Bison 10000, mille laius on samuti vaid poolteist meetrit. Masina tühikaal on poolteist tonni, maksimumkoorem kaks ja pool tonni.

Ka pealtvaatajad tunnustasid masina liikuvust ning langetaja puhul seda, et masin suudab lõigatud puu teiste võrast välja sikutada. Käsitsitöö puhul on see tõsine probleem, mis muudab saemehe töö veelgi rakemaks. Kas hooldusraideid hakatakse tulevikus Virumaa erametsades tegema masinatega, näitab aeg. Kohalviibinud metsaomanikud jäid esialgu äraootavale seisukohale, kuid teadmine, et ka selle töö jaoks on olemas õiged masinad, on nüüd Virumaal olemas.

Õppepäeva läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Erametsaliit.

The post Masinaga saab teha ka hooldusraideid, tõestas õppepäev Virumaa Metsaühistus appeared first on Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Metsaühistu.