2005. aastal liitus ühistuga Helju Leosk, kes pakkus juhatusele ja metsaomanikele tuge igapäevaste tööde korraldamisel ja administreerimisel. Tol ajal käis kogu infovahetus paberkandjatel ja paberitööd oli väga palju. Samuti käis metsaomanike informeerimine läbi vallalehtede, keda regulaarselt kõigest olulisest teavitati. Ka toetuste taotlemine käis sel ajal paberkandjatel, mis tähendas pingelisi perioode, palju bürokraatiat, käsitööd ja metsas kontrollimas käimist. Samas aitas toetuste taotlemine tuua juurde uusi liikmeid.

Helju Leosk ja Enn Tomson on tänaseni Valgamaa Metsaühistus igapäevaselt ühistut ja metsaomanikke teenindamas. Samal aastal koliti kontoriga Valga Maavalitsuse majja aadressil Kesk 12, kus tegutseti järgmised 15 aastat.

Projektid toovad kogukonna metsale ja ühistule lähemale

Ühistu tegevuse algusest peale on aktiivselt osaletud ja korraldatud erinevaid metsaga seotud projekte. 2005ndal aastal alustati Erametsakuskuse toetusega ja jahiseltsidega koostöös Naabrusvalve korraldamise projekti. Koos jahiseltsidega OÜ Tündre ja MTÜ Küti Mets hakati järelvalvet teostama kokku 64 metsaomaniku kinnistul. Projekti käigus paigaldati metsaomanike kinnistutele kenad rohelised sildid kinnistu nime, omaniku kontaktandmete ja naabrusvalvet tegeva organisatsiooniga. Siltide olemasolu oli väga tähtis ennetusabinõu igasuguste rikkumiste osas.

Üheks Valgamaa Erametsaühingu eesmärgiks oli koos koolidega tuua lapsi loodusesse ning jagada teadmisi metsandusest ja loodusest. Nii hakatigi Helju Leoski eestvedamisel korraldama noortele metsapäevi algselt KIKi ja hiljem Erametsakeskuse toetusel.

Nii sai alguse koolilaste metsapäevade traditsioon, mille raames igal kevadel metsaomanike juures siiani metsa istutamas käiakse. Noorte metsapäevi ootasid nii õpilased ja koolid kui ka metsaomanikud, kes on väga tänulikud lisatööjõu eest. Laste metsapäevad on kasulikud ka metsaomanikele, kes saavad samuti uusi teadmisi tänu õpilasi juhendatavatele konsulentidele ja metsaspetsialistidele.

Igal kevadel korraldatakse 4-10 koolilaste metsapäeva, mille raames jõudis esimese 10 aasta jooksul metsa 1400 õpilast ja kasvama pandi 100 000 kuuseistikut 56 hektaril.

2007. aastal koordineeris Valgamaa Erametsaühing riiklikku “Tee Metsa” projekti raames pesakastide valmistamise ja paigaldamist koos Valgamaa koolidega. Kokku osales 14 kooli ja 190 õpilast ning valmistati 300 lindude pesakasti. Enn Tomsoni juhendamisel said lapsed pesakastid ise ka Sangaste metsapargis üles panna.

Sarnaselt koolilaste metsapäevadele, korraldatakse igal aastal vähemalt kaks õppepäeva ka metsaomanikele nende metsandusalaste teadmiste tõstmiseks. Samuti on õppepäevad heaks võimaluseks metsaomanikel omavahel suhtlemiseks ning kogemuste ja infot vahetamiseks.

Suurt huvi pakkus metsaomanikele õppepäev Otepääl 2009. aasta novembris kasepuidu väärindamise võimaluste ja puiduturu olukorra teemal. Õppepäeva raames käidi külas UPM-Kymmene Otepää ASi tehases ja tutvuti kogu tootmisprotsessiga ning mitmed metsanduseksperdid tegid ülevaate puiduturul toimuvast.

Viimase kümne aasta tuuled

Kümnendaks aastapäevaks oli ühistul 220 liiget, kellel kokku 7200 ha metsamaad. Ühistuga on värskelt liitunud Atso Adson, kes valitakse juhatuse esimeheks ning kes kannab seda rolli tänaseni. Mõned aastad hiljem, 2016. aastal astub Valgamaa Erametsaühing Keskühistu Eramets liikmeks ning hakkab kandma nime Valgamaa Metsaühistu.

Suureks väljakutseks oli 2016. aasta torm Valgamaal, mille tagajärgi aidati likvideerida ja tormilanke uuendada kokku 150 hektaril. Erametsakeskuse poolt organiseeritud metsaistutuspäeva raames istutati koos ühistu liikmete ja külarahvaga ühel 10 ha suurusel tormilangil 6000 kuusetaime.

EV100 pidustuste raames lõime kaasa projektis „100 pesakasti“ ning koos Valga Priimetsa kooliga valmisid pesakastid, mis paigaldati üheskoos Valga linna metsa.

Viimase kümne aastaga on paberitööd palju vähemaks jäänud, mis aitab teenindada palju rohkemaid metsaomanikke. Tänu suurematele metsandustoetuste mahtudele on kasvanud nii liikmete arv ja aktiivsus kui tehtud metsatööde mahud. See on omakorda tõstnud liikmete metsa kvaliteeti ja nende metsamajanduslikku väärtust.

20. tegevusaasta täitumisel on meie liikmete arv jõudnud 594 metsaomanikuni ning läheme uuele kümendile vastu 600. liikme tähistamise ootuses.

Fotomeenutused

The post Valgamaa Metsaühistu – 20 aastat metsade eest hoolitsemist ja põnevaid projekte appeared first on Metsaühistu.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

The post Valgamaa Metsaühistu tähistas sünnipäeva appeared first on Metsaühistu.

Avtomonovil sai tormiga hukka üle kuue hektari metsa üheteistkümnest. Sealjuures varasemaid raieplaane mehel ei olnud. „Mul need üksteist hektarit metsa on märjas kohas, masinatega peale ei tahtnud minna. Nii mõtlesingi, et mingit suuremat raiet ei tee, võtan niisama mõned küttepuud. Aga loodus teeb oma… Suur hulk läks lagedaks,“ on metsaomanik veidi nukker.

Kaitseala sihtkaitsevööndis jääb kõik, mis tormiski maha murtud, sinna, kus on. Pilt on tehtud Soomaa rahvuspargis.

Kuid kohe tormi järel polnud muremõteteks aega. „Algas kõva paanika, et nüüd suveajal mets maas – mis teha? Kust abi saada? Helistasin tuttavad läbi, kõige suurem tuttav oli Atso (Atso Adson, Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige). Tema aitas siis asjad rea peale, selgitas et mis dokumente on vaja ja mida tuleb mis järjekorras teha. Nii ta läks. Ega me poleks raiet peale saanud, kui Metsaühistu poleks aidanud. Saime õigel ajal ära koristada,“ selgitab Avtomonov.

Kohe tormi järel oli Avtomonovile ka selge, et mets tuleb taastada. „Juba sügisel sai osa täis istutatud, Metsaühistu kaudu hankisime taimi. Kevadel sai veel juurde, perega panime maha. Eks ta üks keeruline töö oli, kohta taime jaoks tuli taga otsida. Labidaga istutasime, sellisest klassikalisest maapinna ettevalmistusest ei saanud meie juures rääkidagi. Vesine maa, tormist jäid ka omad jäljed. Päris keeruline töö, kuid tulemus oli seda väärt,“ on omanik rahul.

Metsaühistu keskendus tagajärgedele.

Läinud aasta juulitorm tegi põhilise laastamistöö Valgamaal, kannatada said ka Võru-, Põlva- ja Tartumaa metsad. Kaardil joonistus välja selge koridor, mida mööda torm liikus. Kuid kõige lagedamaks läksid siiski Koiva jõe äärsed alad – Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula. Need paigad nõudsid põhitähelepanu ka Valgamaa Metsaühistult. Kannatada said eelkõige inimese poolt majandatud ja harvendatud metsad, aga puutumata ei jäänud ka saja-aastased laaned. Veel praegugi on Koiva ääres lagendikke, mille keskel seisab püsti puutumatu metsatukk. Samuti vahelduvad tee ääres lagendikud metsaga, mis esmapilgul tundub tormist puutumatu.

„Murdudes loogikat ma ei leia. Aga esialgu polnud aega seda ka otsida, esimene eesmärk oli teed lahti saada,“ räägib Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Tema ja ühistu metsameistrid olid need mehed, kellele langes põhikoormus tormis kahjustada saanud erametsade koristamise korraldamisel. Lisaks teede kasutamiskõlblikuks muutmisele tuli saada ka ülevaade tekkinud kahjudest. „Metsa oli räga täis, liikuma ei pääsenud. Esimesed päevad ronisin lihtsalt sinna sisse, üle murdunud tüvede. Kiin oli läbipääsemise tagamiseks suureks abiks, ime et jalga ei murdnud,“ meenutab Adson esimesi tormijärgseid päevi.

2016. aasta juulitormis kannatada saanud mets, kust tormipuit on ära koristatud.

Siis aga algas põhitöö – tormimurru ja tuuleheite koristamine. „Vaja oli päästa nii palju kui võimalik. Koondasime kokku nii palju saemehi ja tehnikat kui leidsime ja hakkasime pihta. Töö käis ööd ja päevad läbi, magada neil nädalatel eriti ei saanudki. Lisaks see probleem, et ootamatult tekkis suur hulk puitu, millele tuli turg leida, enamus Eesti saeveskitest puhkasid. Õnneks aitasid head suhted lõunanaabritega – päris palju müüsime „tormipalki“ Lätti, ka kolleegid Metsaühistu liinis aitasid. Naabrid Võru- ja Põlvamaal piirasid oma korralisi raideid ja andsid oma müügimahtu meile. Lõpuks saime ikka hakkama,“ sõnab Adson.

Samas oli töö tormimurruga väga keeruline. „Näiteks harvesterid maadligi olevaid tüükaid võtta ei saanud, saemees pidi need enne lahti lõikama. Üldse oligi juurde saemeeste brigaadi. Aga ega neid saemehi võtta ei olnud niipalju kui vaja. Ja töö hind läks ka üles. Omanikud polnud vahel rahul, et kompleksteenuse (puidu lõikamine ja väljavedu) hind kerkib, aga mis teha… See töö oligi kallis. Ja kiiresti tuli teha. Mõnel langil on siiani mingeid peenikesi puid ja oksi laiali, ei jõudnud tookord sellist kvaliteeti tagada, nagu oleks tahtnud. Halbadest oludest tuli lihtsalt võtta parim, mis võimalik,“ tõdeb metsamees.

Torm mõjub veel aastaid.

Nüüd, üle aasta hiljem tormi meenutades võib lihtsalt tekkida tunne, et kõik tagajärjed on likvideeritud. Tegelikult kestab see veel aastaid. „Jah, tormimurd ja –heide on metsadest ära toodud, kuid see on ka kõik. Metsade uuendamine käib täie hooga ja läheb edasi ka tuleval aastal. Oleme ühistu nõu ja jõuga olnud abiks niipalju, kui suudame,“ räägib Adson. Nii näiteks on ühistu poolt organiseeritud sel sügisel maapinna ettevalmistamist ligikaudu 140 hektarit, osa sellest jõutakse veel sügisel ka taimedega uuendada. „Sügisel istutame paljasjuurset kuuske, kevadel lisaks kuuske, kaske ja teeme ka männi külvi. Aga kindlasti kestab see protsess siin veel terve järgmise aasta, võibolla kauemgi. Pinnad on suured ja kõik on kulu. Kohati jääb kindlasti ka looduslikule uuenemisele, kus on märjad kohad. Nii et mõned kohad jäävadki metsikuteks,“ nendib mees.

Valgamaa mets vahetult pärast eelmise aasta tormi.

Aga mis saaks siis, kui jätakski tormimurru metsa maha, ei koristakski? Selle küsimuse peale võtab Adson veidi mõtlemisaega. „Ei teagi kohe, mis tast saaks… Aga siin kõrval on Karula rahvuspark, seal sihtkaitsevööndites jäetaksegi kõik nii, nagu ta on. Inimene seal ei tormimurdu ega muud ei puuduta. Seal näeb, mida loodus selle puiduga teeb. Eks loomulikult ole see seentele ja putukatele ja teistele väikeorganismidele pidulaud. Lõpuks tekib seal ka uuesti mets. Tore on vaadata, kuidas loodus oma teeb. Aga majandusmetsadesse selline asi ei läheks, liiga palju tekiks neid satikaid ja söödikuid, kes mõjuvad halvasti. Nii et jah, eks ka majandusmetsades tekib seda biomassi küllalt, ei hakkaks parem eksperimenteerima,“ tõdeb Adson.

Kogu teema võtab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson kokku tõdemusega, et ega inimene sellise tormi vastu midagi teha küll saa. „Kui ta tuleb, siis tuleb. Tookord oli ka näha – maha murti nii liivapinnasel kasvav männimets kui vana kaasik, nii harvendatud keskealised metsad kui inimese poolt puutumatu kuuselaaned. Kui selline asi peaks veelkord juhtuma, siis nüüd oleks lihtsalt kogemusi rohkem, mõned asjad oleksid ehk lihtsamad. Aga tegelikult on iga torm isemoodi, nii et kas need kogemusedki aitaksid,“ nendib Adson.

Keskkonnaameti andmetel sai 2016. aasta juulitormis kannatada ligikaudu 3000 hektarit riigi- ja erametsa, koristada tuli ligemale 400 000 tihumeetrit puitu. Metsaregistrile esitati 2016. aastal tormikahjustuste kohta andmeid 5700 hektari ulatuses, kõige rohkem oli kahjustusi Valgamaal – 2509 hektarit. SA Erametsakeskuse andmetel esitati Valgamaalt kahjustatud metsa taastamise toetuse saamiseks 22 taotlust (49 metsaomanikku), valdavalt sooviti toetust tormikahjustuste likvideerimiseks.

Artikkel ilmus metsaomanike õppelehe Sinu Mets sügisnumbris. Loe ka kõiki teisi artikleid.

The post Aasta tormist. Valgamaa kogemus. appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.

Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal tegutsevast metsaühistust Minu Mets sõnas, et nende piirkond – Aravete kant – jäi tormi keskmest napilt kõrvale. „Siit viis-kuus kilomeetrit põhja poole oli aga päris hull möll, lisaks katustele ja korstnatele lõhkus ka metsa. Ilmselt kõik metsaomanikud pole veel asjaga kursiski,“ rääkis Läll. Ja soovitas kõigil metsaomanikel oma metsad üle kontrollida ning tormikahjustuste korral tegutsema hakata.

Ka Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson, kelle tormikogemused pärinevad eelmisest aastast, soovitab metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib pöörduda abi saamiseks lähimasse metsaühistusse,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib alles siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik. Küll aga peab ise metsas tööd tehes olema väga ettevaatlik ja järgima ohutusnõudeid. Eriti ohtlikud on paindes ja risti-rästi langenud puud.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut.

The post Torm kahjustas metsa. Mida teha? appeared first on Metsaühistu.

Pildil vasakult Arnis Muižnieks (Läti Metsaomanike assotsiatsioon), Jaanus Aun (SA Erametsakeskus) ja Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu)

Tartu-Valga maantee ääres asuvas Killinge külas võttis külalised vastu Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Seda, mida näidata, oli kohapeal rohkesti. Nimelt asub otse maantee ääres üks metsaomand, kus töid on korraldanud ainult Valgamaa Metsaühistu.

„Omanikuga olen ma kohtunud ainult korra, enamasti suhtleme meili või telefoni teel,“ selgitas Adson. Ja lisas taustaks, et omanik ise elab Tallinnas ning Valgamaal tihti ei käi. Et aga omanik soovib siiski metsa majandada, otsiski ta üles Metsaühistu. „Esimesed tööd tegime siin juba aastaid tagasi. Ühistu on korraldanud erinevates metsaosades raiet ja saadud puidu müüki, langil maapinna ettevalmistust ja metsauuendust, siin kõrval tegime ka valgustusraiet. Omanik on väga rahul, et tal on kohapeal partner, keda ta saab usaldada ja kes korraldab tema eest kõik tööd“ rääkis Adson. Läti külaliste küsimusele, et palju see teenus metsaomanikule ka maksma läheb, oli Adsoni vastus lihtne – kümme eurot aastas ehk siis Valgamaa Metsaühistu aastane liikmemaks. „Metsaühistu ongi selleks, et liikmetel oleks lihtsam oma metsaasju korraldada,“ tõdes Valgamaa metsamees.

Mõnda metsanduse IT-lahendust said külalised näha ka välitingimustes

Suurt huvi pakkusid Läti metsaomanikele ka meie metsanduses kasutatavad IT-lahendused. Kas tõesti ei ole vaja iga kord käia langi piire looduses määramas, vaid usaldada saab kaardirakendust? Kas tõesti saab metsateatise esitada arvuti tagant lahkumata? Need olid vaid mõned teemad, mida Läti külalised esitasid. Kuna ka Lätis käib aktiivne e-teenuste arendamine, on teema sealsetele metsaomanikele huvipakkuv. „Asjaajamise teeks lihtsamaks kasvõi see, kui enam ei peaks raielangil säilikpuid eraldi värviga märgistama,“ rääkis üks külalistest. Samas oli ta rõõmus selle üle, et enam ei pea metsatööde ettevalmistamisel esitama riigiametitele kinnitamiseks tööde eskiisi. „Need asjad on Eestis tunduvalt paremad kui meil,“ tõdes naaberriigi metsaomanik.

Eesti mets on Läti metsaga ära vahetamiseni sarnane!

„Ühistute süsteem Eestis on selline, mille poole meiegi püüdleme,“ kinnitas ka Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni juhatuse esimees Arnis Muižnieks. „Lätis on ligikaudu nelikümmend metsaühistut, kuid aktiivsed on neist vaid kümmekond. Läti ühistus tegelevad peamiselt metsaomanike nõustamisega, korraldavad õppepäevi, abistavad toetuste taotlemisel ja erinevate projektide ettevalmistamisel. Metsatöid meie ühistud aga ei korralda, sellega peab iga metsaomanik ise tegelema. Eestis näeme, kuidas ühistud saavad metsaomanike elu kergemaks muuta ja tegelikult nii ka metsade väärtust tõsta,“ rääkis Muižnieks.

Asjatundlikud küsimused nõudsid asjatundlikke vastuseid

Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni kohta lisas Muižnieks, et tegu on 2005. aastal asutatud metsaomanike organisatsiooniga, mille peamine eesmärk on metsaomanike huvide kaitsmine. „Läti metsaomanik saab toetusi samas mahus, mis Läti põllumeeski,“ rääkis Muižnieks. „Seda saavutada oli meil ehk veidi lihtsam kui Eestis, sest Lätis kuulub metsandus põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samuti oleme suutnud hoida metsa ja metsamaterjaliga tehtud tehingute maksumäärasid madalamatena. Lätis valmistatakse ette ulatuslikku maksureformi, oleme ka selles protsessis aktiivsed,“ selgitas Läti metsandusaktivist.

The post Läti metsaomanikke teeb Metsaühistu kadedaks appeared first on Metsaühistu.

Koolitajad – UPM Kymmene ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.

On vana tõde, et kõige paremini õpib inimene läbi praktilise tegevuse. Nii kogunesidki osalejad Valga lähistele metsa, kus ühel raielangil asjast räägiti. Kuna raietööd seal käisid, oli kohal ka harvester. Nii saidki osalejad ülevaate kase lõppraiest nii masinaga kui käsitsi.

Päeva sissejuhatuseks andsid lektorid lühikese ülevaate ettevõtte tegevusest ja puidu kvaliteeditingimustest. Kuulajad said teada, et tehas vajab ühes kuus üle 20 tuhande tihumeetri tooret. Sellest valmistatakse mitut erinevat sorti vineeri, mida kasutatakse ehituses, veokite ja järelhaagiste põhjade tegemisel, aga samuti näiteks vedelgaasi LNG tankerite mahutite juures. Nimelt on vedelgaasi temperatuur miinus 160 kraadi ja sellise külma juures muutuvad metallid hapraks. Puit aga peab vastu!

Kvaliteediklasse on UPM Kymmenel kaks – oksavaba ja eriti kvaliteetne materjal ning sellest veidi väiksemate nõuetega materjal. Oksavabast pakust treitav spoon läheb vineeritahvlite pealispinda, keskel saab kasutada ka väikeste puudustega spooni. Vastuvõetav kasepakk peab olema laasitud nii, et oksatüükad ei oleks pikemad kui 5 sentimeetrit, samuti ei tohi esineda suurt pehme mädaniku kollet. Kõvamädanik ehk punasüdamik ei ole aga spooni tootmisel takistuseks. Samas kõrgemasse kvaliteediklassi selline puit ei lähe.

Saemees peab langetatud puud hoolega uurima ja olema järkamisel ettevaatlik!

Tomingase ja Lepiku jutust jäi kõlama ka see, et kõige rohkem tehakse vigu kasepaku ülestöötamisel. Tüüpiline neist on langetuslõhe, mis rikub terve noti. Langetuslõhed tekivad enamasti masinlõikusel, põhjuseks võib olla harvesteri nüri kett, masinajuhi kiirustamine langetusel, aga ka puu vähene toetamine langetusel. Samas ei saa välistada langetuslõhet ka käsitsi järkamisel. Ka õppepäeval said osalejad näha, kuidas järkamisel murdus puusse lõhe.

Kasepuust vineeripaku saamine nõuab harvesterijuhilt oskusi ja tähelepanelikkust.

Metsaomanikel tasub aga kaske kasvatada. Lisaks hinnale pole vähetähtis ka see, et vineeri tootmisel kasutatakse ära peaaegu kogu puit! Spooni treimisel jääb järele vaid viie-kuue sentimeetrine südamik, kõik muu läheb kasutusse. Meie puidust tehtud vineer rändab aga üle maailma!

Selline järkamisrebend saadab kasepaku kohe praagihunnikusse.

Pealtnäha polnud palgil vigagi, seest aga avanes hoopis teistsugune pilt.

Valgamaa Metsaühistu õppepäevast võttis osa ligi poolsada inimest, lisaks Valgamaa metsaühistu liikmetele osalesid ka nende koostööpartnerite ja Lõuna-Eesti metsaühistute esindajad. Metsaomanikel aga tasub kindlasti enne kase lõppraiet konsulteerida metsaühistuga – värsked teadmised aitavad puitu rohkem väärtustada!

The post Kasepaku hind määratakse metsas. appeared first on Metsaühistu.