Hooldusraietega[1] suunatakse peapuuliigi kasvu ja arengut nendele kasvamisruumi andmisega, kujundatakse puistu pealiik valitsevaks ja parandatakse puistu sanitaarset seisundit. Hooldusraie käigus raiutakse puistutest perioodiliselt välja kõrgus-ja jämeduskasvus allajäänud puid, omaduselt miinuspuid, peapuuliigi tulevikupuude kasvu takistavaid puid ning haigeid ja kahjustatud puid, mille puit läheb kasutusse. Hooldusraiete ajastus, raiemeetod ja raiekraad sõltuvad puuliikidest ja eeldatavatest puidusortidest, kasvukoha tootlikkusest ja puistute maastikulisest asetusest. Tähelepanu peab pöörama veel võimalikule tuuleriskile ja varasematele majandusvõtetele (laasitud puudele).

Valgustusraie vs harvendusraie

Metsaseadus jaotab hooldusraied valgustusraieks ja harvendusraieks. Kui valgustusraie eesmärgiks on metsas puude valgus- ja toitetingimuste parandamine, siis harvendusraiega tõstetakse vanema metsa väärtust, reguleeritakse metsa tihedust ja koosseisu. Kui valgustusraie on inimesele selgemini mõistetav hooldamisena, mida saab teha ka käsitsi, siis harvendusraie puhul võidakse saada juba metsast müüdavat sortimenti. Järjest rohkem kasutatakse harvenduste tegemiseks väiksemat tüüpi harvesteri.

Lisaks raiete erinevustele, mis on toodud Metsa majandamise eeskirjas, pole valgustusraie tegemiseks vaja esitada Keskkonnaametile metsateatist, harvendusel aga küll. Harvendusraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, mida valgustusraiel pole vaja.

Kindlasti tuleb arvestada, et mitte igat „metsa“ ei saa nimetada puistuks, millele rakenduvad raie reeglid. Näiteks paju, sarapuu, toomingas pihlakas, paakspuu, türnpuu, kuslapuu ja kadakas on põõsaliigid, mida ei käsitleta puistuna, vaid pigem võsana ja millele raiereeglid ei kehti.[2]

Tee hooldusraied koos spetsialistiga

Harvendusraie puhul on oluline leida pädev, oskustega ja aus töötaja või ettevõte, kes raiub välja vaid need puud, mis aitavad maksimaalselt kaasa metsa väärtuse tõstmisele. Kui tööd ei tehta korrektselt, on suur oht kasvama jäänud puude vigastamisele, maapinna lõhkumisele ja ka väheväärtuslike puude asemel väärtuslike puude väljaraiumisele.

Harvendusraie võtted erinevad kardinaalselt lageraiest. Kui soovid kinnistul teha erinevaid töid – nii lageraiet kui harvendust, siis tasub esmalt kaaluda, kas neid hooldusraie töid pole võimalik eraldi teha või tellida. Näiteks korraldada eraldi enampakkumine metsaoksjonil, sõlmida eraldi lepingud, küsida eraldi hinnapakkumist harvendusega eraldistele.

Harvendusraiel on keeruline tööde hinda kujundada ja hiljem tehtud tööd hinnata. Harvendusraie on töö- ja ajamahukam, näiteks lageraiel ülestöötamise hind Lõuna-Eestis on alates 13 €/tm, harvendusraiel alates 19 €/tm[3].

Harvendusraie puhul tuleb metsaomanikul esmalt endal selgeks teha, et kas ta eesmärgiks on kohe tulu saada või pigem saada metsast tulu tulevikus. See määrab ära ka suunised raiele ja raieõiguse lepingule. Kas sõlmida raieõiguse leping nn potikaubana ehk fikseeritud hinnaga ja raha kohe kätte või siis sortimendileping nn väljatuleku peale. Potikauba lepingu sõlmimisel on eksimisruum  suur:  kui lepingu hind on kujundatud ülehinnates, siis tulemuseks võib olla see, et metsas raiutakse väärtuslikumad puud, jättes väheväärtuslikumad (nooremad) kasvama. Raiutakse välja rohkem metsamaterjali, puistu I rinde täius viiakse miinimumi, kuid tulenevalt metsa inventeerimisandmete täpsusastmest ei pruugi see olla seaduse nõuetele mittevastav.

Olen kokku puutunud olukordadega, kus metsaomanik hakkab vaidlustama oma potikauba lepingut ja leiab, et harvendusraiet tuleb nagu tavalist lageraiet käsitleda. See aga nii pole, harvendusel kujunev materjali hind ei ole sama mis lageraie hind. Metsamaterjali sortimendi proportsioonid on erinevad: harvendusel näiteks palki vähem, paberipuud vähem, küttepuud rohkem. Metsaomaniku ootus aga on tavaliselt teine: ta arvestab keskmist hinda mõlemal juhul, kuigi näiteks harvenduse ja lageraie palgihinda ei saa võrrelda tööde mahu ja keerukuse tõttu.

Potikauba lepingu puhul reeglina hilisem vaidlustamise ruum puudub: kui leping on allkirjastatud ning metsaomanik saab teada, et tema metsast saadi enam tulu, kui tema sai (sellised on enamikus vaidlused, millega minuni on jõutud), siis lepingut enam tagasipöörata ei saa. Sortimendilepingu puhul on metsaomanikul võimalus enam tulu saada ja ka lepingu täitmist kontrollida ning miks mitte ka leping erakorraliselt lõpetada kui töid ei tehta nõuetekohaselt.  

Lepingu täitmist saab kontrollida kui hinna kalkulatsioon on tehtud eraldiste kaupa ja võrrelda seda  harvesteri näitudega.

Kui omanik soovib, et harvendusraiet tehakse maksimaalselt efektiivsel viisil ja et metsa väärtuse mõõde oleks esiplaanil, siis tuleb tal leida selleks pädev ülevaataja, või nagu on ehituses – tagada omanikujärelevalve. Kui omanikul  selleks endal teadmisi ja aega napib, siis saab abi ja nõu metsaühistust. Koos metsaühistu konsulendiga saab metsa üle vaadata, hinda kalkuleerida ja korraldada oksjon. Ühistu on erapooletu osapool, kelle tegevuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine.

Hooldusraie on oluline ja tulevikku vaatav

Lõpuks taandub kõik sellele, kes on tööde tegija. Ja ei saa jätta rõhutamata, et enne lepingu sõlmimist küsi abi, võta alati mitu hinnapakkumiset või korralda metsaoksjon.

Hea peremees ja metsaomanik teeb töid koos heade metsaühistu spetsialistidega. Hooldusraie on üks väike osa kogu metsa kasvutsükli tervikust, kus metsaühistu saab abiks olla.

[1] Laas, E, Uri, V. Metsandusteatmik. Tartu 2023. lk 49-50.

[2] Erand on remmelga, toominga ja pihlaka puhul, mis on kirjeldatavad puuliigina kui nende rinnasdiameeter on suurem kui 6 cm (latimetsad)

[3] Tegemist on ilma käibemaksuta tasuga ja siin ei ole arvestatud transpordi kulu (vedu vahelaost lõpplattu), raie korraldamise kulusid, metsa asukohast, puistu seisukorrast, keskmisest puidu diameetrist jms.

The post Hooldusraie suurendab metsa tulevikuväärtust appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Nii luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemiseks. Metsandust tundvate spetsialistidee hinnangul võivad õigeaegsed ja õigesti tehtud hooldusraied tõsta metsast saadava puidu väärtust lausa kaks korda.

Hooldusraie tööd 18. aastases kaasikus

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks

Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. «Just valgustusraie määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,» rõhutab Randoja.

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Hooldusraie 27-aastases kaasikus.

Kuusikutes tuleb hooldusraietega olla ettevaatlik

Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. „Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,“ nendib Drenkhan.

Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. „Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,“ räägib teadlane. „Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,“ selgitab Drenkhan.

Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda „sööb“ juurepessu tekitava seene ära.

Hooldusraie tööde kulusid aitab katta toetus

Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Võta ühendust lähima ühistuga.

The post Hooldusraie tõstab metsa väärtust appeared first on Metsaühistu.

Valgustusraie on metsakasvatuses kõige tähtsam võte, sest sellega pannakse alus puistu koosseisule. Eesmärgiks on kasvama jätta kasvukohale sobivad puuliigid ning välja raiuda need puud, mis takistavad tulevikupuude kasvamist. Valgustusraiet võib teha kõikides puistutes, mille keskmine rinnasdiameeter on kuni kaheksa sentimeetrit.

Valgustusraiega raiutakse metsast välja puid, mis takistavad tulevikupuudel sirgumaks suurteks ja terveteks puudeks ning mille eesmärgiks on tulevikus saada kvaliteetne mets. Hooldusraied on väga olulised nooremates puistutes, mille peapuuliigiks on valgusnõudlik puuliik, et nende võrad ei väheneks liiga palju. Hooldusraie edukuse aluseks on tema looduslähedus, sest kasvatatakse kasvukohale kõige sobivamaid puuliike ja välja raiutakse need puud, mille säilitamine kahjustaks kvaliteetsete tulevikupuude arengut. Omanikule võivad hooldusraied tähendada ainult kulutusi, aga ilma selle võtteta ei suuda kasvada kvaliteetne mets.

Kaasikud

Vanemates metsakasvatuse õpikutes on kirjas, et alal vähendada kase osakaalu ja anda okaspuudele rohkem kasvuruumi, aga tänapäeval on võetud uueks suunaks sellised kaasikud, millel kasvab lisaks kaskedele ka umbes kolmandiku jagu kuuske, sest siis kasutatakse ära paremini valgust ja mullaviljakust, kuna puude juurestikud asuvad erinevatel sügavustel. Juhul kui loodusliku uuendusega on tekkinud väga tihe kasevõsa, siis võiks teha esimese valgustusraie umbes viieaastases noorendikus, jättes kasvama 5000-6000 puukest hektarile, aga üldjuhul kask ei vaja valgustusraiet esimese kümne eluaasta jooksul. Kümne kuni kahekümne aasta vanuses kaasikus peab aga kindlasti tegema valgustusraie ning kui eesmärgiks on puhtkaasik, siis peaks välja raiuma ka „hunte“, kasvus alla jäänud, vigastatud ja mitme ladvaga puid. Kuna kask on valgusnõudlik puuliik, siis kasvamise eelduseks on suur võra pikkus, mis peaks olema vähemalt pool puu pikkusest.

Kuusikud

Kuuse kultuuril võiks lehtpuud välja raiuda esimese kümne aasta jooksul, ainult mändi võib jätta kasvama koos kuusega. Kuna kuusk on varjutaluvam puuliik kui mänd, siis võib valgustusraiega alustada ka hiljem kui männikultuuris. Optimaalne puude arvukus on 2500-3000 hektari kohta. Kümne kuni kahekümne aastases kuusikus võiks teha mõõduka harvendamise kuuse gruppides, aga meeles peab pidama ka metsloomi, sest põdra kahjustused suurenevad 20 aastastes kuusikutes.

Männikud

Esimesel kümnel aastal võiks välja raiuda kõik lehtpuud, kask hõõrub oma okstega männi võrsetelt okkaid maha ja hakkab mändi tulevikus varjutama ning haavad on vaheperemeestaimed männi okkaroostele. Kui jätta lehtpuid männi lähedusse. mis varjutavad männi oksi, siis see võib vähendada männi puidu kvaliteeti. Teisel kümnel aastal ei tohiks ka männikuid väga hõredaks raiuda, sest põder võib veel mände kahjustada. See oht möödub, kui männikud on juba 20-30 aastased.

Haavikud

Kuna haab on kiire kasvuga puuliik, siis esimese kümne aasta jooksul valgustusraieid ei tehta. Suure tõenäosusega käib noorest haavikust läbi põder, kes sööb puude võrseid, samuti ka jänesed ja metskitsed ning kui on tehtud valgustusraie, siis saab tulevikus metsloomade poolt rikutud metsa. Vanuses kümme kuni kakskümmend aastat võib haavikuid hõredamaks raiuda, aga peab samal ajal meeles pidama võimalikke metsloomade kahjustusi ning võimalusel võiks säilitada jalakat, saart ja tamme. Kuigi kõvalehtpuud kasvavad aeglaselt, võiks neid siiski eelistada haavale, sest need on haiguste suhtes vastupidavamad ja tähtsad puud ka elurikkuse mõttes.

Millal on valgustusraieks õige aeg?

Valgustusraie tegemise aeg sõltub konkreetsest metsast. Okaspuude puhul võib olla selle järele vajadus juba kolm-neli aastat peale viimast kultuurihooldust, kui kasvama hakanud lehtpuud hakkavad okaspuid varjutama. Looduslikult uuenenud metsas tasuks valgustusraie peale mõelda siis, kui puud on 5 meetri kõrgused.

Kui alustada liiga vara, peab valgustusraiet tegema mitu korda. Arvestada tuleb ka sellega, et mida noorem mets, seda suurem on oht ulukikahjustusteks – liiga vara noorendikku hõredamaks raiudes pääsevad loomad puudele paremini ligi.

Kui aga alustada valgustusraiega liiga hilja, siis võivad soovitud puud, näiteks männid, olla juba hukkunud. Kuusk talub varjujäämist paremini ning valgustusraiega võib õnnestuda panna ka kängu jäänud kuused kasvama.

Lehtpuumetsas kasvavad lepad-haavad kasest kiiremini. Kui valgustusraie jääb hiljaks, hakkavad heade tüveomadustega kased otsima valgust ja tüvi muutub kõveraks. Puud ka laasuvad tihedas metsas liialt. Kui laasumine toimub liiga noores eas, kannatab puu juurdekasv.

Kui okaspuu on juba latiealine, võiks vegetatsiooniperioodil jätta tööd tegemata (näiteks kuusik võib nakatuda juurepessuga) ja jätta valgustus hilissügisele. Oktoober, november on parim aeg ka kultuuride hooldamiseks – raagus lehtpuude vahelt leiab istutatud okaspuud hõlpsalt kätte.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Valgustusraie tagab väärtusliku tulevikumetsa appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust hooldusraieteks kuni 30-aastases puistus ning toetuse suurus on 159 €/ha. Nii ongi käes õige aeg mõelda tulevikule, sest õigeaegselt tehtud hooldusraietega on võimalik mõjutada metsa arengut. Noort metsa hooldades võib tulevikus metsast oodata kvaliteetsemaid puidusortimente ja suuremat tulu.

Toetust saab taotleda valgustus- ja harvendusraieteks, millega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse valgus- ja toitetingimusi allesjäävatele puudele. Vähenenud konkurentsi tingimustes suureneb puude juurdekasv ning kasvab kvaliteetsemaid puidusortimente pakkuv ja seega metsaomanikule rohkem tulu tootev mets. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas. Kindlasti tuleb meeles pidada, et harvendusraieks tuleb võtta metsateatis, kuid seda võib teha enne töödega alustamist. Toetuse taotlemiseks metsateatist vaja ei ole.

Nii praktikud kui teadlased räägivad, et investeerides valgustusraiesse, võib metsaomanik juba esimestest harvendusraietest tulu loota. Maaülikooli uuringud on näidanud, et hooldusraietele tehtud investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Hooldusraiete toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõned nõuded, nii peavad taotleja metsa kehtivad andmed olema riiklikus metsaregistris ning puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on aga 60 hektarit metsaomaniku kohta. Tähele tuleb panna ka seda, et hooldusraiete toetust saab taotleda sama metsamaa sa kohta vaid üks kord programmiperioodi (2014-2020) jooksul.

Kuigi nii mõnelgi metsaomanikul võib tekkida ka mõte teha hooldusraiet täiesti ise, tuleb siiski meeles pidada, et hooldusraie on üks keerulisemaid metsakasvatustöid. Millised puud välja raiuda, mis alles jätta, kuidas see kõik mõjub loodusele ja metsa tulevikule – nendele küsimustele vastamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ja oskusi. Seega soovitame kindlasti pidada nõu metsaühistuga, kust saab abi ka toetuse taotlemiseks.

Metsaühistule on vaja toetuse taotlemiseks saata ka mõned andmed – taotleja nimi ja isikukood (juriidilisel isikul registrinumber), planeeritava hooldusraie pindala, katastritunnus ja eraldise number ning planeeritava töö liik (valgustus- või harvendusraie.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust hooldusraietest

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsa hooldamine tasub end tulevikus ära appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.