Metsaomanikud muutuvad

Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul on märgata, kuidas omanikud on aegamööda muutumas ning nende suhe oma metsaomandiga on teistsugusem. „Omanikud ei aja taga alati maksimaalset kasumit, vaid töid tahetakse tihti teha teistmoodi. Lageraie on osadele vastumeelsem, kuigi metsakasvatuslikult oleks see raieviis mõistlikum“ sõnab Pütsepp. Üha rohkem soovivad metsaomanikud teha raieid oma nägemusest lähtuvalt ning seega meenutavad raietööd pigem kujundus- või turberaieid. Metsaseaduses on raied üsna põhjalikult reguleeritud ning igal raiel on omad kriteeriumid ning iseloomulikud jooned. Näiteks kujundusraie on sootuks selline, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke. Praktilises elus aga tehakse lageraie nime all erametsades palju visuaalselt sarnaseid raieid.

Piirkondlikud ühistud tunnevad koha eripärasid

Sellised rätsepa-stiilis lahendused on omanike poolt üha enam soovitud. „Meil on juba olemas ka vastavad partnerid, kes on harjunud meie „imelike“ soovidega, saavad neist aru ja võtavad asja rahulikult. Ei ole nö tihumeetri tagaajamist, vaid töid tehakse rahulikult nii nagu maaomanik soovib“ sõnab ühistu metsameister Martin Luik. Piirkondlik ühistu tunneb kõige paremini ka kohalikke puitu väärindavaid ettevõtteid, kellele on võimalik konkurentsivõimeliste hindadega omanike puit turustada. Igas piirkonnas on nii oma looduslikud kui ka sotsiaalmajanduslikud eripärad. Ja kohalikud eripärad metsades on väärt säilitamist. „Soovitame planeerimise järgus, enne raie tegemist, mets läbi jalutada. Alles tasub jätta ja seega enne raiet ära märkida huvitavamad puud, või looga puud, mis kasvavad tihti põlluäärses metsas ja kus võib-olla vanaisa on karjas käies otsas roninud. Kõik sellised puud tuleks ära markeerida, et need kindla peale kasvama jääksid“ rõhutab Pütsepp.

The post Metsaühistu aitab teha keerulisi raieid appeared first on Metsaühistu.

Riigi ootused väljenduvad metsanduse arengukavas

Riik on läbi metsa- ja keskkonnapoliitika teinud pikaajaliselt metsaühistutega koostööd ning piirkondlikud ühistud on riigile olnud head partnerid. Kõik piirkondlikud metsaühistud on iseseisvad organisatsioonid, kes on vabad otsustama oma tegevussuundade ja arengute üle. Teisalt on riigil ühistutele omad ootused ning need ootused peegelduvad pikaajalistes arengukavades näiteks metsanduse arengukavas.

Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030 on mitmeid erametsandust ning metsaühistuid puudutavaid eesmärkide sõnastusi ja postulaate, mille täpne sisu ja võimalik rakendamine jääb veel teadmata. Tundub siiski, et üha enam näeb riik metsaühistuid ka partneritena, kes on suutelised sisenema näiteks mittepuiduliste hüvede turule ning panustama laiemasse kaasamisse. „Arvestama peab igal juhul seda, et ühistute suunda määravad ennekõike nende endi liikmete eesmärgid ja vajadused. Kui riigil on omad ootused, siis on oluline leida nendes ootustes ühist osa ning riigil leida ka vahendeid esitatava tellimuse rahastamiseks“ arvab Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Priit Põllumäe

Ühistute areng on olnud kiire aga kuidas edasi?

Viimastel aastatel on ühistud jõudsalt kasvanud ning palju on ühistud ja katusorganisatsioonid panustanud ühistegevuse arendamisse. Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees nendib, et viimaste aastate suurim arenguhüpe on toimunud ühise Metsaühistu® kvaliteedimärgi kasutuselevõtuga aastal 2016. „Üle Eesti on ühistuid väga palju ning igaüks on oma eripäradega. Mille alusel siis ühistut valida? Tahtsime metsaomanikele selgemalt märku anda, et Metsaühistu® võrgustikust saab ta kätte kõik vajaliku, mis metsa puudutab,“ täpsustab Lees ning lisab, et ühistute eripärad endiselt säilivad, aga omanikul on kindlus, et selle võrgustiku ühistutest saab kvaliteetse täisteenuse. Aastate jooksul on ühiselt välja arendatud mitmeid tugiteenuseid sh kodulehekülg ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine. On ühistuid, kes on panustanud rohkem tarkvaraliste lahenduste väljatöötamisse, panustatakse sertifitseerimisse ning palju muud. Ühistud saavad aga areneda tulevikus edasi koos liikmeskonna suurenemisega. Iga omanik, kes ühistegevusse liitub, panustab juba liikmeksolekuga sellesse, et ühistu saab oma teenuseid veelgi mitmekesisemaks ja paremaks teha. Metsaomanik saab omakorda vastu kvaliteetse metsandusliku nõu ja abi metsatööde korraldamisel, puidu müügil, huvide kaitsel ja toetuste taotlemisel.

Uute suundade kõrval ei kao metsakasvatustööde olulisus

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liikme Harry Pütsepa sõnul võib enam suureneda ühistute roll keerulisemate raiete teostamisel. Näiteks turberaied ja hooldusraied, mille osas metsafirmade huvi on leigem. „Tegelikult pakuvad ju metsaühistud oma liikmetele sisuliselt rätsepateenust ehk konsulent ja metsameister arvestavad metsaomaniku vajaduste ja soovidega ning metsas olevate tingimustega,“ sõnab Pütsepp ning täpsustab, et ühistu suhe oma liikmega on pikaajaline ning erinevalt oksjonikeskkonnast või metsafirmast ei kao ühistu pärast raietöid metsaomaniku kõrvalt ära. Kuna metsakasvatuslikud tööd on omanikele järjest olulisemad ning nende tegemine on oluline arvestades ka riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid, siis kindlasti jäävad metsakasvatustööd ka edaspidi ühistute peamiseks teenuseks. Korraldatakse kõiki metsaraie ja -hooldustöid ning tellitakse ning istutatakse uued metsataimed.

Loe ka Vooremaa Metsaühistu tagasivaadet kümnele tegevusaastale.

The post Kuidas ja kuhu metsaühistutega edasi? appeared first on Metsaühistu.

Arengut on tõuganud tubli meeskond ning aktiivsed liikmed

Kuigi tegu on Eesti mõttes üsna noore ühistuga (asutati 2012. aastal), siis tänaseks on jõutud liikmete arvu poolest vähemalt keskmiste hulka (600+ liiget) ning mis veelgi tähtsam – oma liikmetele pakutakse kõiki metsade majandamiseks vajalikke teenuseid. „Meie meeskond on tänaseks tublisti kasvanud. Juba teisel tegevusaastal tulid appi Ene Randmäe ja Leonhard Niklus. Sellest sai väga hea meeskond. Metsameistri otsingud kulgesid raskemalt ning kõige sobilikum mees selleks – Martin Luik – liitus meeskonnaga üsna hiljuti,“ kirjeldab Pütsepp.

Teenuste pakkumise suurem võimekus on arenenud järk-järgult koos liikmeskonna kasvu ja vajaduste suurenemisega. Kaks aastat pärast ühistu asutamist liituti Keskühistuga Eramets, et pakkuda ühistu liikmetele võimalust oma puitu ühiselt otse lõppostjatele müüa. Parimatel aastatel on selliselt puitu müüdud üle 20 000 tihumeetri aastas. Iga-aastaselt osaletakse samuti metsataimede ühises hankimises. Viimasel kahel-kolmel aastal on hangitud taimede hulk ületanud 150 000 taime piiri. Metsameister Martin Luige sõnul oli aga tänavuse kevade kõige väiksem taimetellimus vaid 25 taime. „Püüame omanike jaoks olla võimalikult paindlikud ja leida lahendused erinevatele soovidele ja vajadustele,“ lisab Luik. Liikmeid teenindatakse peamiselt oma Tartu kontoris Aleksandri tn 8, aga algusaastatel toimusid vastuvõtud ka Põltsamaa vallamajas.

Oma harvesteriga ühistu

„Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis hakkasime pakkuma ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp. 2020 aastal koostati aga edukas projektitaotlus, mis võimaldas ühistule hankida oma harvesteri. Nimelt on ühistus hooldusraiete tegemiseks spetsiaalne miniharvester, mis on üsna tilluke – kaalu ainult kaks ja pool tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik.

Mida toob tulevik?

Vooremaa Metsaühistu liikmete arv on olnud tublis kasvus, aga on ka lahkujaid. „Paraku lahkub palju liikmeid seoses kinnistute müümisega. On kahju, kui inimesed oma metsaomandist loobuvad“ täpsustab Pütsepp. Vaatamata sellele on ühistu suutnud liikmeskonda siiski iga-aastaselt kasvatada. „Kasvada oleks veel vaja. Liikmeskonna vajadused ja soovid muutuvad mitmekesisemaks ning liikmete arvu kasvuga peab meeskond muutuma järjest suutlikumaks ja  professionaalsemaks. Õhinapõhisusega nagu vanasti, enam hakkama ei saa,“ sõnab Pütsepp. Järjest rohkem tunnevad metsaomanikud huvi alternatiivsete liikide vastu, millega metsa uuendada nagu lehised ja erinevad laialehised liigid. „Kindlasti jätkame seniste teenustega – teostame keerulisi raieid, korraldame liikmete metsades metsakasvatustöid, vahendame toetuseid, nõustame jne,“ sõnab Pütsepp ja lisab, et Jõgevamaa ja Tartumaa erinevad metsaühistud võiksid koonduda üheks suuremaks ja võimekamaks metsaühistuks. Kas üldse ja millal selleni jõutakse, näitab aeg.

The post Vooremaa Metsaühistu tähistas oma kümnendat tegevusaastat appeared first on Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Metsaühistu.