Kalkulaatoris on arvestatud, et uue metsa rajamise hind tuleb 1 €/taime kohta ning see hind sisaldab istutusmaterjali hinda (umbes 1/3 summast), istutamise kulu (umbes 1/3 summast) ning maapinna ettevalmistamise kulu (umbes 1/3 summast). Samuti sisaldab see Metsaühistu korralduskulusid ja platvormi haldamisega seotud kulu. Üldiselt on arvutused tehtud eeldusega, et hektarile istutatakse 1200 puud.
Seotud süsiniku arvutamisel on lähtutud ~50 aastasest perioodist. Süsinikdioksiidi kogusele taandamisel on kasutatud statistilise metsainventuuri andmeid majandatavate puistute hektaritagavara kohta (enamuspuuliigiti). Arvutatud on kuuse, kase, haava ja sanglepa keskmised hektaritagavarad 41-50 ja 51-60 aasta vanuseklassides. Nende liikide ja kahe vanuseklassi keskmine hektaritagavara Eesti majandatavates puistutes on ligi 300 tm/ha. Teisalt on teada, et näiteks juba 14-aastased arukase kultuurid endisel põllumaal võivad ületada nii kõrguskasvult kui rinnasdiameetrilt 16-20-aastaseid looduslikult uuenenud kaasikuid[1]. Samuti ei hõlma arvutused maa-alust biomassi (juured) ega süsinikku, mis on talletatud okstesse. Samuti on arvutustest väljas mullas olev süsinik. Seega võib arvutustes kasutatavat 300 tm/ha keskmist tagavara pidada viljakama endise põllumajandusmaa puhul konservatiivseks hinnanguks.
Puitu seotud süsiniku kogus on võrdeline ligikaudu 50%-ga nende kuivmassist ehk tihedusest[2]. Et saada 300 tihumeetrist teada kuivmass tuleb arvestada, et 1 tihumeetri puidu kuivaine mass on sõltuvalt liigist vahemikus 0,4-0,7 t/tm kohta. Keskmiselt on arvutustes eeldatud selleks suuruseks 0,5 t/tm. See tähendab, et 300 tm hektaritagavaraga puistus on seotud umbes 75 tonni süsinikku. Üks tonn süsinikku on taandatav süsinikdioksiidiks korrutades selle 3,67-ga. See tähendab, et 300 tihumeetrise hektaritagavaraga uus mets on 50 a. vanuselt sidunud ainuüksi oma puude tüvedesse umbes 275 tonni süsinikdioksiidi. Sellele lisandub tegelikult veel süsinik, mis on seotud puu okstesse, alustaimestikku, maa-alusesse biomassi ehk juurtesse ning mulda.
[1] Lutter, Reimo. 2013. Noorte kaasikute kasvukäik endisel põllumajandusmaal. Eesti Maaülikooli magistritöö, 119 lk.
[2] Zhang, Q., Wang, C., Wang, X., Quan, X. 2009. Carbon concentration variability of 10 Chinese temperate tree species. ajakiri Forest Ecology and Management nr 258(5), lk 722-727.