Miks istutada uut metsa CO₂ jalajälje vähendamiseks?
Metsad on meie planeedi kopsud, milles kasvavatel puudel on võime atmosfääris sisalduvat süsinikku läbi fotosünteesi siduda.
Kõige intensivsem süsiniku sidumine toimub just noortes ja keskealistes metsades.
Kõige intensivsem süsiniku sidumine toimub just noortes ja keskealistes metsades.
Projekti valmimist toetab:
Istutatud mets toodab rohkem CO₂
Metsa uuendamine külvi või istutuse teel aitab suurendada metsade seotavat CO₂ kogust. Keskkonnaagentuuri arvutused on näidanud, et inimese uuendatud okaspuupuistus võib keskmise raieringi tagavara olla ca 27 m3/ha suurem kui looduslikult uuenenud puistus. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO₂ varu hektari kohta 32 tonni suurem.
CO₂ sidumist mõjutab loomulikult metsa liigiline koosseis ja maapinna viljakus. Okaspuupuistud on üldiselt tootlikumad, mistõttu on suurem selliste puistute CO₂ varu.
CO₂ sidumist mõjutab loomulikult metsa liigiline koosseis ja maapinna viljakus. Okaspuupuistud on üldiselt tootlikumad, mistõttu on suurem selliste puistute CO₂ varu.
1 ha uut metsa = umbes 250 000 km
Keskmine Euroopa Liidu uus auto heidab praegu ~120 grammi CO₂ iga kilomeetri läbimisel. Läbides 100 000 kilomeetrit on koguheide 12 tonni ehk metsaomaniku otsus mets uuendada istutamise teel aitab puhverdada lisaks (võrreldes looduslikule uuenemisele jätmisega) ühe uue auto üle 300 000 kilomeetrist läbisõitu.
10 ha uut metsa = umbes 20 aastat elektritarbimist
Põlevkivist elektri tootmise korral on aastane süsinikuheite kogus inimese kohta umbes 15 tonni. See tähendab, et 10 hektaril aktiivne metsa uuendamine võrreldes looduslikule uuenemisele jätmisega katab ühe inimese elektritarbimisest tekkiva heite täielikult umbes 20 aastaks.
70 000 – 160 000 ha metsastamiseks sobilikke alasid
Kuigi 1990ndatest alates oleme metsamaad kaotanud (10 000+ ha põllumajandus ja 15 000+ ha asustus), on tervikuna metsamaa pindala suurenenud ligi 80 000 ha võrra.
Erinevate uuringute andmetel on Eestis 70 000 – 160 000 ha metsastamiseks sobilikke alasid, mis hetkel “seisavad tühja”.
Erinevate uuringute andmetel on Eestis 70 000 – 160 000 ha metsastamiseks sobilikke alasid, mis hetkel “seisavad tühja”.
Fotosüntees on üks kõige olulisemaid protsesse meie planeedil
Süsinikku leidub meie ümber kõikjal. Taimedel, sealhulgas puudel, on võime atmosfääris sisalduvat süsinikku siduda. Seda tehakse läbi nende elutegevuseks vajaliku fotosünteesi. See on päikeseenergial põhinev protsess, mille lähteaineteks on vesi, süsinikdioksiid ja mineraalained ning mille tulemusel „valmistavad“ taimed omale vajalikke toiteaineid. Neid toiteaineid kasutab puu enda kasvuks ehk kasutatav CO₂ seotakse biomassi, millest suurema osa moodustab puit ja selle peamised koostisosad – tselluloos, ligniin ja hemitselluloos. Üldjoontes eraldub protsessis atmosfääri tagasi hapnik. Sellest tuleb ka väljend „metsad on maa kopsud“. Fotosüntees on üks kõige olulisemaid protsesse meie planeedil.
Uuri lähemalt
Istutame koos puid & vähendame Eesti CO₂ jalajälge
Toetame jätkusuutlikku ettevõtlust, aidates organisatsioonidel istutada puid ning seeläbi oma CO₂ jalajälge vähendada. Toome “Uue metsa” platvormil kokku jätkusuutlikult tegutsevad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvad maatükid, et üheskoos rajada uut metsa.
Läbipaistev ja kohalikku kogukonda toetav lahendus
Metsaühistu tegutseb 8 piirkondliku metsaühistuga üle kogu Eesti, mis võimaldab meil pakkuda õiglast ja kohaliku tasandi lahendust, et toetada just Eesti loodust, metsi ja kogukonda.
Vaata lähemalt