Uue metsa rajamise toetamine peab olema läbimõeldud

Metsühistu toob oma uuel platvormil kokku jätkusuutlikult tegutsevad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvaid maatükke. Seda selleks, et rajada uut metsa või istutada kasvõi üksikuid puid ning seeläbi vähendada CO₂ jalajälge. Korraldame selleks taimede ühist hankimist ning istutame need koos piirkondlike metsaühistutega mulda.

Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on aga alati tekitanud vastandlikke tundeid, sest ka maa annab ju meile toitu. Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri (SMI), Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemit ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on kokku u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemit SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel sobiks metsastamiseks kokku 90 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.

Tegelikult ei pea puu istutamiseks või metsa rajamiseks olema ilmtingimata põllu- või rohumaad. Meie julgustame ja töötame selle nimel, et toetatud saaksid erinevad põnevad maaomanike algatused – parkmetsad, alleed, hekiribad, puudesalud jmt. Oluline on meie jaoks, et maaomanike soovid saaksid parimal võimalikul viisil ellu viidud ning toetavad ettevõtted või organisatsioonid saaksid olla rahul ja uhked oma panuse üle.

Igale poole ja kõike aga kindlasti uisapäisa istutada ei saa! Piirkondlike ühistute spetsialistid kontrollivad istutamissooviga alasid ja nõustavad maaomanikke. Kindlasti väldime toetusega uue metsa rajamist väärtuslikele põllu- ja rohumaadele. Sellised alad on määratud täna kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega ning alade sobilikkust on võimalik nende abil hinnata. Kindlasti tuleb piirkondliku ühistu spetsialistiga läbi vaadata sobiva puuliigi valik, sest mullastik ja veerežiim panevad siin mängumaa paika. Valdavalt eelistame me istutamisel kodumaiseid taimeliike, uue metsa rajamisel sealjuures suuremaid istikuid. Vaid erandjuhtudel võime istutada võõrpuuliike ja sedagi vaid ulatuses, mida võimaldavad kehtivad õigusaktid.

Kahtlemata oleks põnevaks väljakutseks kõvalehtpuude istutamine. Näiteks 2023. aasta kevadel hankisime me ligi poolesajale maaomanikule kokku 2350 punase tamme istikut. Igal üksikul juhul tuleb istutamise plaanid läbi analüüsida, sest tegutseda tuleb läbimõeldult.