Puude istutamise toetamine peab olema läbipaistev

Järjest rohkem on meil ettevõtteid ja organisatsioone, kes erinevatel põhjustel soovivad puude istutamisele ja uue metsa rajamisele oma õlga alla panna. Suurenev huvi selle vastu on ajas olnud tuntav. Roheleppe raameski on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks aastaks 2030 istutada täiendavalt 3 miljardit puud. Koostöös vastutustundlike ettevõtete ja organisatsioonidega soovivad mitmed metsaühistud sellesse oma panuse anda. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel väärtuslike puistute kasvatamise kohta on ühistutes samuti olemas.

Metsühistu toob ühtsel platvormil kokku jätkusuutlikult tegutsevad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvaid maatükke. Seda selleks, et rajada uut metsa või istutada kasvõi üksikuid puid ning seeläbi vähendada CO₂ jalajälge. Korraldame selleks taimede ühist hankimist ning istutame need koos piirkondlike metsaühistutega mulda. Ühistuline mudel loob toetava organisatsiooni või ettevõtte jaoks läbipaistvuse, sest piirkondlikud metsaühistud on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, kes ei taotle kasumit, vaid kelle eesmärgiks on piirkonna metsaomanike huvide eest seismine ja nende igakülgne abistamine. Tänaseks on selle algatusega kaasa tulnud 6 piirkondlikku metsaühistut oma enam kui 4700 erametsaomanikuga, ent meie võrgustik on pea kaks korda suurem.

Senine tagasiside sellisele koostööle on olnud positiivne, kuna tegevuste elluviimine ja selle korraldamine on olnud lihtne ja arusaadav. Metsastamiseks sobilikud sertifitseeritud taimed hangitakse ühise taimehanke raames tegevusluba omavatest taimlatest. Koostöös taimlatega korraldab Metsaühistu taimede transpordi piirkondliku ühistu juurde. Maapinna ettevalmistuse või istutamisega seotud teenuste osutamist või hankimist koordineerib piirkondlik ühistu. Maaomaniku roll ja kohustus on hiljem tagada rajatud metsa hooldamine ja kasvatamine. See hõlmab istutusjärgsetel aastatel istutatud taimede hooldamist, kaitsmist heina ja võsa eest.