Puuliigid ja istutamine

Uue metsa rajamiseks on erinevaid võimalusi ning esmaselt lähtutakse kasvukoha tingimustest ning ka maaomaniku soovist. Üheks sobilikumaks võimaluseks on hinnatud metsastamist arukasega[1]. Lehtpuud on üldse juuremädanike suhtes okaspuudest kindlamad ning noores eas ka kiiremakasvulisemad. Arukask on valgusnõudlik puuliik, kasvades peamiselt esimeses rindes. Kliima suhtes on arukask vähenõudlik ja külmakindel. Samas on kase puit kasutatav väga laia spektriga toodete tegemisel.

Kuna valdavalt on metsastatavatel aladel tugev rohukasv, siis kasutatakse ennekõike suuremaid istikuid (0,5 m ja suuremad), et tagada nendele kasvueelis rohttaimede ees ning lihtsustada esimeste aastate hooldustöid. Ennekõike eelistatakse avajuurseid istikuid, vähem potitaimi. Istutusmaterjali algmaterjali päritolu on Eesti. Puid istutatakse sõltuvalt puuliigist ja istutusmaterjali omadustest 1200-1800 tk hektari maa kohta.

 

[1] Lutter, Reimo. 2013. Noorte kaasikute kasvukäik endisel põllumajandusmaal. Eesti Maaülikooli magistritöö, 119 lk.