Metsataimede istutamisel tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

• Kuuse- ja kasetaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)
• Männitaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,5 – 1,9 meetrit (ehk kokku 2 600-3 200 taime/ha)
• Sanglepataimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.

The post Kuidas ja milliste tööriistadega taimi istutada? appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu boksis saavad vastuse kõik sinu metsanduslikud küsimused. Messil räägime põhjalikult metsauuendamisest, kõik soovijad saavad ka ise meie boksis proovida istutustoruga istutamist. Ja muidugi räägime kõike Metsaühistu kohta – miks tasub ühistusse kuuluda, milliseid teenuseid ühistu metsaomanikule pakub – ühesõnaga kõigest.

Kuna Metsaühistu on koos Erametsakeskusega, on võimalik uurida põhjalikult ka kõigi metsaomanikele mõeldud toetuste kohta. Vastuse saavad ka küsimused metsaomaniku õiguste ja kohustuste ja palju muu kohta.

LIIKLUS JA PILETID

Mess on avatud

• Neljapäeval, 25. aprillil kell 10.00-18.00
• Reedel, 26. aprillil kell 9.00-18.00
• Laupäeval, 27. aprillil 9.00-16.00

Kohale saab

• Tartu linnaliinidega nr 6, 16, 16A ja 20 (peatus Tartu Näitused), Tartu linnaliiniga nr 8 (peatus Tuglase)
• Tallinna poolt linna sisenevate Lux Express Tallinn-Tartu liini bussidega (nõudepeatus Tartu Näitused)
• rongiga (peatus Tartu, seejärel linnaliiniga nr 20 peatusesse Tartu Näitused)

Parkimine

Autoga tulijatel on tasuta parkimine võimaldatud Vaksali tänava pikenduse parklas ja laululava alumises parklas. Invaliidide sõidukitele on parkimiskohad Maamessi sissepääsude vahetus läheduses, kuhu juhatavad G4S liiklusreguleerijad. Maamessi piletimüükide läheduses asuvad tasuta jalgrattaparklad.

Maamessi ajal tuleb arvestada oluliselt suureneva liiklusega Fr. R. Kreutzwaldi, F. Tuglase, Betooni ja Tähtvere tänavatel ning Tallinna-poolsel linna sissesõidul. Võib esineda ummikuid! Maamessi liiklust korraldab G4S – palume jälgida reguleerijate korraldusi ja üles seatud ajutisi liiklusmärke.

Piletid

Maamessi päevapilet maksab kohapealt ostes 10 €, messi pass (kolmapäevapilet) 25 €, eelkooliealistele lastele on sissepääs tasuta.

The post Maamessil kohtud ka Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.

The post Taimede istutamiseks vali õige tööriist appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu boksis saavad vastuse kõik sinu metsanduslikud küsimused. Sel aastal võtame põhjalikumalt vaatluse alla metsaomanike kevadise põhitöö – metsataimede istutamise. Messil räägime põhjalikult, kuidas tuleb taimi ette valmistada ja kuhu ning kuidas istutada. Kõik soovijad saavad ka ise meie boksis „käe mullaseks“ teha ning kasutada istutustoru. Selleks on meil ette valmistatud väike „mullakast“, kuhu taime maha saab panna. Ja muidugi räägime kõike Metsaühistu kohta – miks tasub ühistusse kuuluda, milliseid teenuseid ühistu metsaomanikule pakub – ühesõnaga kõigest.

Kuna Metsaühistu on koos Erametsakeskusega, on võimalik uurida põhjalikult ka kõigi metsaomanikule mõeldud toetuste kohta. Vastuse saavad ka küsimused metsaomaniku õiguste ja kohustuste ja palju muu kohta.

Pane end proovile raiesportlasena!

Metsaühistu hea koostööpartner, paljude metsameeste ja metsaomanike kodukool Luua Metsanduskool pakub meie boksis võimaluse panna end proovile raiesportlasena. Selleks seame üles virtuaalreaalsuses toimuva laasimise. Soovija peab pähe panema spetsiaalsed prillid, võtma kätte kaks pulti ja tema ümber avaneb uus maailm! Seal on olemas palk, mis tuleb aja peale ära laasida. Kohapeal on ka juhendaja, kes kõike näitab ja seletab. Virtuaallaasimist saab proovida neljapäeval kell 10-14, reedel kell 13-17 ja laupäeval kell 11-15. Tegu on ohutu ja lõbusa kogemusega, mis sobib nii noortele kui vanadele.

Tutvu lühikese klipi abil virtuaallaasimisega

Liiklus ja piletid

Mess on avatud:

• neljapäeval, 19. aprillil kell 10.00-18.00
• reedel, 20. aprillil kell 9.00-18.00
• laupäeval, 21. aprillil 9.00-16.00

Kohale saab Tartu linnaliinidega nr 6, 16, 16A ja 20 (peatus Tartu Näitused), Tartu linnaliiniga nr 8 (peatus Tuglase) ning Tallinna poolt linna sisenevate Lux Express Tallinn-Tartu liini bussidega (nõudepeatus Tartu Näitused) ja rongiga (peatus Tartu, seejärel linnaliiniga nr 20 peatusesse Tartu Näitused).

Autoga tulijatel on tasuta parkimine võimaldatud Vaksali tänava pikenduse parklas ja laululava alumises parklas. Invaliidide sõidukitele on parkimiskohad Maamessi sissepääsude vahetus läheduses, kuhu juhatavad G4S liiklusreguleerijad. Maamessi piletimüükide läheduses asuvad tasuta jalgrattaparklad.
Maamessi päevapilet maksab kohapealt ostes 10€, messi pass (kolmapäevapilet) 25€, eelkooliealistele lastele on sissepääs tasuta.

Maamessi ajal tuleb arvestada oluliselt suureneva liiklusega Fr. R. Kreutzwaldi, F. Tuglase, Betooni ja Tähtvere tänavatel ning Tallinna-poolsel linna sissesõidul. Võib esineda ummikuid! Maamessi liiklust korraldab G4S – palume jälgida reguleerijate korraldusi ja üles seatud ajutisi liiklusmärke.

The post Kohtu Maamessil Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.